Qonsy aqysy – qoqysqa tastaldy. Resey biyligi óz topyraghyndaghy jalghyz qazaq mektebin jauyp tastady. «Ýilerinde qúlpy bolmaytyn» (Plano Karpini, «Monghal tarihy», Almaty, «Shapaghat-núr», 2013 jyl, 31 bet) keng peyildi, aqjarma niyetti qazaqqa orys kórshisi naghyz osqyrynghan «tuysqandyghyn» osylay kórsetti.

«Qyz da, әiel de atqa minetin» (Plano Karpini, Búl da sonda) ór ruhty, «Ýige tabaldyryqty basyp kirgen adamdy ólim jazasyna kesetin» (Plano Karpini, Búl da sonda) qaysar bolmysty qazaqtyng qalyng júrty da; «tyq» dese, tauyqqa tiyetinge sekemshil tolerantshyl qazaq biyligi de júmghan auzyn ashqan joq. Mayqy by babamnyn: «Sarang ýige – kising týspesin, paraqor biyge – ising týspesin» degenining dәrgeyi.

Álemdegi órkeniyetti elderding týgelindegi әmbe ýlgilerge negizdelgen jalghyz talap – elding túrghylyqty azamaty bolsang (tipti, belgili uaqyt merziminde sol júrtta túrsan) memleketting resmy tilin sóilep, ómir sýresin. Basqa jol da, núsqa da joq.

Býgingi batysshyl qazaq biyligining memleketting últtyq, resmy tilining ýstemdik qaghidasyn qasaqana «úmytyp qaluynyn» sebebi bireu-aq – qazirgi qazaq biyligining 80 payyzy jat tilde, orysqúl tilde sóileydi. Ózegi talghan búl orysqúldar ózgere almaydy. Otyz jyl ottaghan januar-ekeshting ózi jasyl jaylauynyng jusanyna tilin ýiirip, dilin ýiretip alar edi. Yaghni, Qazaq Elinde shúbyrghan әrbir kelimsek etnostyng talap-tilegin eskeru – is jýzinde mýmkin de, qajet te emes.

Qazaq Elinde qazir orys tilinde 1500 mektep bar. Eger biz jyl sayyn 15 orys mektebin japsaq, elimizdegi 1500 orystildi mektepterdi 100 jyl boyyna, yaghni, tútas bir ghasyr merziminde týgesemiz. Osynshama siyrqúiymshaq sozyp, sartap uaqyt kýtsek, qazaq tili birjola ólip tynady. Sóz – tilden qúralady. Kindik últtyng tughan tilining kózi ashylyp, sózi jýrmese, elding ertengi aspany ashylmaydy. «2020 jylgha taman Qazaq Eli júrtynyng 95 payyzynyng qazaq tilinde sóileui kerek» ekenin kóksegen Elbasy emeurini etekte qaldy. Etektegi erendi tórge tartugha qazaq biyligine dereu qabyldanugha tiyis taza qazaqtildi qyzmetkerler ghana qauqarly. Óitpesek ózegimiz talyp, tilimizding kýngirtti «kórgen kýni» – «Nafyka kosse boya» (ejelgi grekshe «nafika kosse boya», orysshasy «Zachem koze bayan») tәmsilimen, yaki, «Múnyndy artyna tyghyp qoy» (qazaqsha erkin maghynasy) degennen aspay, әli taghy da jýz jylgha jalghasuy kәdik.

Keshegi orystyng patshalyq biyligi men sovet ókimeti qazaqtardyng yrqyna qaraghan da joq, qalauymen sanasqan da emes: qazaqtyng dalasy men balasyna orys tilin zorlyq-zombylyqpen tandy. Demek, býgingi qazaq biyligi de ózining memlekettik qauipsizdigi men últtyq ereksheligin saqtap qalu maqsatynda batyl, birizdi, birynay, birqalypty sayasat jýrgizuge mindetti. Abaydyn: «Ózderindi týzeler dey almaymyn, Óz qolynnan ketken son, endi óz yrqyn» – dep, týnilgen týnek-kýni kelmeske ketkende, kimnen, neden seskenemiz?..

Qazaq tilin kýn sayyn әrbir azamat sóileytin qoghamnyng qoldanystaghy resmy tili etuding tóte joly – orys mektepterin top-tobymen (jylyna 100 mektepten asa) indete jyldam jabu. Eng aldymen, balalaryn orystildi mektepterge bergen jan bauyr, ainymas dos – qazaq ata-analarymen tәlim-tәrbiyeli, tanym-týsinik júmystaryn jýrgizgen maqúl.

Elbasynyng jarlyqtary, qospalataly Parlamentting zandary, Ýkimetting qaulylary, әkimder men ministrlerding búiryqtarynyng týpnúsqalary qazaq tilinde әzirlenbey, «memlekettik tildi ómirsheng etemin» deu – bos sóz, «bir zamanda ne patsha, ne esek óledi» degen esekdәme ghana. Qazaq tilin týsinbeytin jogharghy lauazymdy qyzmetker orynyn bosatsyn! Ana tilimiz aldygha shyghyp, kýndelikti nantabar tilge ainalsa ghana – altyn sandyqtyng ýstinde ashózek otyrghan el qamytynan qútylamyz!

Bostan bas, erkin yryqty songhy ýsh onjyldyqta qazaqtyng oryspen mәmilelespegen mәselesi qalmady: Keden Odaghyn «kelistirip», «Euraziya Odaghyn» ornatty. Endeshe, topyraghyndaghy jalghyz qazaq mektebin jauyp tastaghan orystyng aitylghan sóz – atylghan oghy qayda qanghyp ketti? Jornalshy Arman Shoraydyng esebinshe, orys ormanyndaghy qazaqtyng sanyn esepke salsaq, Reseyde býgingi kýni baqanday 360 qazaq mektebi júmys isteuge tiyis eken.

Kóne qazaqtyng «Orys dosyng bolsa, aibaltang ótkir qayralsyn» deui tegin emes. Maskýnem úrt, mýlgigen júrtqa mýldem senim joq. Ýmbetey Jyrau «Alystaghy dúshpannan, andyp jýrgen dos jaman» degende, aldymen, siresken serti men ýkili uәdesin qúmgha siniretin aram pighyl, haram qareketti qonsyny menzedi.

«Han eki sóilese, qara bolady; qara eki sóilese, qatyn bolady» qaghidatymen qanattanghan qazaq – qara men qatyndy ajyratyp almay, alysqa shappas. «Sýirep salghan tazy – týlki almaydy»...

Mynjan Bayjaniyn, qogham qayratkeri

Abai.kz