Altynay SAGhYNDYQOVA. Vaksina ziyandy ma, әlde paydaly ma?
Dәl osy súraq talas tudyrady. Árkimning óz shyndyghy, dәleli bar. Aqparat qúraldary Qazaqstannyng әr týpkirinde jylt ete qalghan «keybir túrghyndar vaksinadan bas tartuda» degen habardy negizge alyp saraptama da jasady. Mәselen, atyraulyq bir top ata-ana dindi jeleu etip ekpe jasatudan bas tartqan. Olardyng sany qazir 200-den asady, al Qazaqstan boyynsha ótken jyly mynnan astam bala vaksina almaghan. Ásirese Qaraghandy, Pavlodar, Ontýstik Qazaqstan, Aqmola, Batys Qazaqstan jәne Almaty oblystarynda múnday derek jii tirkeledi. Oghan Aqtóbeni de qosynyz. Biraq oblystyng bas pediatry Amanjol Túyaqbaevtyng aituynsha, múnday derek tirkelmegen. Epiydemiologiyalyq qadaghalau bólimining bastyghy Klara Omarova da «aktóbelikter vaksina almay jatyr» degen sózdi estimegen eken. Biraq, «Sayajan» perzenthanasynda býginge deyin ongha juyq bala vaksina almaghan. Kimge senemiz?
SES mamanynyng pikiri:
- Ekpeden búryn balalardy uchaskelik dәriger medisinalyq tekseristen ótkizedi. Eger densaulyghynda eshqanday da aqau bolmasa, onda vaksina beredi. Jótelip, týshkirse keyinge ysyrylady. Qalay degenmen de bala 1 jasqa deyin vaksinanyng negizgi bóligin aluy kerek.
Dәl osy súraq talas tudyrady. Árkimning óz shyndyghy, dәleli bar. Aqparat qúraldary Qazaqstannyng әr týpkirinde jylt ete qalghan «keybir túrghyndar vaksinadan bas tartuda» degen habardy negizge alyp saraptama da jasady. Mәselen, atyraulyq bir top ata-ana dindi jeleu etip ekpe jasatudan bas tartqan. Olardyng sany qazir 200-den asady, al Qazaqstan boyynsha ótken jyly mynnan astam bala vaksina almaghan. Ásirese Qaraghandy, Pavlodar, Ontýstik Qazaqstan, Aqmola, Batys Qazaqstan jәne Almaty oblystarynda múnday derek jii tirkeledi. Oghan Aqtóbeni de qosynyz. Biraq oblystyng bas pediatry Amanjol Túyaqbaevtyng aituynsha, múnday derek tirkelmegen. Epiydemiologiyalyq qadaghalau bólimining bastyghy Klara Omarova da «aktóbelikter vaksina almay jatyr» degen sózdi estimegen eken. Biraq, «Sayajan» perzenthanasynda býginge deyin ongha juyq bala vaksina almaghan. Kimge senemiz?
SES mamanynyng pikiri:
- Ekpeden búryn balalardy uchaskelik dәriger medisinalyq tekseristen ótkizedi. Eger densaulyghynda eshqanday da aqau bolmasa, onda vaksina beredi. Jótelip, týshkirse keyinge ysyrylady. Qalay degenmen de bala 1 jasqa deyin vaksinanyng negizgi bóligin aluy kerek.
Balalardyng barlyghyn tekserip, qadaghalap otyramyz. «Vaksina almay jatyr» degen derek bizde joq. Elding arasynda jýrgen «antiprivivochnyy dviyjeniye» ótken jyldan bastap júmys jasap keledi. Osy diskini qarap kópshilik vaksina aludan bas tartady dep aita almaymyn. Keyde iyneni shanyshtyrmaymyn, emdelmeyin deytin adamdar kezdesedi. Týsindirme júmystaryn jýrgizgennen keyin bәri qalypqa keledi,- deydi Klara Omarova. Maman vaksina almaghan bala qorshaghan ortagha qauipti dey kelip, balabaqsha, mektepke barghan kezde múqiyat tekseristen ótetinin basa aitty. Zang boyynsha әr qazaqstandyq júqpaly aurugha qarsy ekpe jasatugha mindetti, biraq konstitusiyalyq qúqyqty búzugha bolmaydy. Konstitusiya boyynsha «Respublikanyng azamaty ózining azamattyghyna oray qúqyqtargha ie bolyp, mindetter atqarady». Sonymen qatar, «Árkimning ózining jeke basynyng bostandyghyna qúqyghy bar».
Belgiya, Fransiya, Resey. Qazaqstan osy elderden vaksina tasidy, ózimizde eshqaysysy shygharylmaydy. Oblysqa biyl týrli ekpe ýshin baqanday 148 mln. tenge bólingen.
Mektep oqushylarynyng alatyn óz privikasy bar. Oqu ornyndaghy medisinalyq qyzmetker bir kýn búryn oqushy kýndeligine ekpening týrin, alatyn uaqytyn jazuy kerek. Biraq mektep oqushylaryna «vaksina beriledi» degen eskertuden góri bir kýnde barlyghyn «toghyta salu» jiyelep ketti.
Qazaqstanda jyl sayyn «Immunizasiya aptalyghy» ótedi. Múnda kóbine týsindiru júmystary jýrgiziledi. Europany qamtityn aptalyq kezinde barlyq dәriger azdy-kópti mәn-jaydy týsindirip, vaksinanyng auaday qajetti ekenin dәleldep baghady. «Nege vaksina alghan bala auyrady?» degen súraghymyzgha Klara Omarova:
- Vaksina alghan balanyng barlyghy birdey em-domdy qabylday bermeydi. Sebebi, shanshylar kezde jasyryn auru, әlsizdik oryn aluy mýmkin. Al, әlsiz bala vaksinany qoryta almaydy,- deydi. Qazir shetel ekpe almaghan adamdy qabyldamaydy, viza berilmeydi eken.
Bas pediatordyng pikiri:
- Árbir elde balalargha, eresek adamdargha arnalghan vaksina erejeleri bar. Qazaqstan 1995 jyldan bastap 2008 jyldyng ortasyna deyin sol kestemen júmys jasap keldi. 2008 jyldan beri Ýkimet qaulysy boyynsha últtyq kestege qosymsha vaksinalar endi.
Býkil jer betinde adamdy aurudan saqtap qalatyn privivkadan artyq eshtene joq. Kóp adam vaksina alsaq ta auyramyz deydi. Mәselen, sal auruy - óte qauipti auru. Ayaq-qoly yryqqa kónbey, mýgedek bop qalady. Eger aurugha qarsy egilse, ol jenil týrde auyratyn edi, onyng ayaqqa túryp ketu mýmkindigi de bar. Al, egilmese, mindetti týrde sal bop qalady.
1994-1997 jyldary vaksinagha qarsy astyrtyn nasihattau júmystary jýrdi. Halyq arasynda «paydasy joq, ziyan» degen qanqu sózder kóbeydi. Sol jyldary Qazaqstangha vaksinanyng jetui nasharlady. Defteriyamen auyratyn adamdardyng da qatary artqan bolatyn. Qazir bәri qalypqa keldi.
Býginde shoshqa túmauy әlemdi sharlap ketti. Jýzdegen adam kóz júmyp jatyr. Ghalymdar aurudyng shyghu tegin zerttep, dertke qarsy em-dom izdep jatyr. «Vaksina nege kerek?» degen súraqqa jauap osynday.
Zang boyynsha әrbir qazaqstandyq vaksina alugha mindetti. Eger egilmese qorshaghan ortagha, ainalamyzgha qauip tóndiredi,- deydi oblystyng bas pediatry Amanjol Túyaqbaev.
Dәriger vaksinany әri ysyryp qoyyp, bir Allagha sengen jandardy týrli aghymdargha erip, adasyp jýrgender dep esepteydi. Jyl sayyn 18 júqpaly aurugha qarsy 5 mln. adamgha tegin vaksina beriledi eken.
Biyl ongha juyq balagha vaksina berilmedi
«Sayajan» perzenthasynyng balalar dәrigeri Temirhan Ornashbaev:
- Ótken jyly vaksina almaghandar óte az bolatyn. Jyl basynan beri on shaqty balagha ekpe jasalghan joq. Sebebin ata-ana bas tartu turaly qolhatynda kórsetedi. Onda aldymen aty-jóni, bosanghan uaqyty jazylyp, «asqynyp ketui mýmkin», «dәrigerler týsindiru júmystaryn jýrgizdi. Balama vaksina beruge qarsylyq bildiremin. Eshkimge kinә taqpaymyn» dep sebebin anyq kórsetedi. Olardyng kóbi qazaqtyng qyz-jigitteri, dinge senip, «bolmaydy» degen kózqarasty ústanghandar.
Perzenthanada tuberkulezge jәne V gepatiytine qarsy vaksina beriledi. Bireuleri gepatitke, ekinshileri tuberkulezge qarsy vaksinany almay jatady. Búlardyng qatary kóbeyetin sekildi. Sebebi el arasynda diykiler tarap kenken, adamdar ghalamtordy kenirek paydalanady. Diskini qaradym. Qazaqstannyng últtyq ekpe kestesine qarsy oy mende bolghan joq,- deydi.
Din medisinagha qarsy emes
Aty-jónin aitudan bas tartqan «Núrdәulet» meshitining imamy últtyq keste boyynsha vaksina alghanyn aita kelip, búl әreketti «el arasyna iritki salu» dedi.
- Qarapayym halyqtyng qolynda jýrgen diski turaly estidim. Biraq bizden kelip súraghan eshkim joq,- deydi ol.
«Núr Ghasyr» meshitining naib imamy Ghabit Matkarimov:
- Iya, jamaghattyng ishinde Reseyden kelgen diskiler bolghan. Professorlardyng dәrisi jazylghan diskini kórgen song adamdar arasynda qarama-qayshy pikir tudy. Biz búl oidyng qate ekenin de aitqanbyz.
Múhammed Payghambarymyz (s.gh.s) hadisterinde: «Allah Taghala aurudy jiberse, onyng emin de jiberedi jәne emin tauyp emdelinizder» deydi. «Eger oba auruy tughan jerdi bilseniz ol jerge barmanyzdar. Al, sonyng ishinde bolsanyzdar, ol jerden shyqpanyzdar» degen de bar,- deydi. Súrap barghan músylman aghayyngha týsindiru júmystaryn jýrgizetin meshit qyzmetkerleri el pikiri әri qaray «jaqsy jaqqa ózgerdi» dep oilaydy.
DVD diskiler tәrkilengen joq
Qolymyzgha týsken myna diskini qala bazarlarynan tabugha bolady. Aqtóbege Almatydan әkelingenimen, Qazaqstangha Reseyden jetkiziledi eken. Biraq búl tauargha liysenziya baryn bayqamadyq. Ádettegidey filim bastalarda aitylatyn eskertu múnda joq. Bazardaghy qúny 200-250 tenge. Al, diski ishinde vaksinanyng ziyany turaly ghalymdar derekter keltiredi. Keyin qúqyq qorghau organdaryna da habarlasqanbyz.
Qalalyq prokurordyng agha kómekshisi Mәlik Qarasaevtyng aituynsha, tekseris habarlama týsken kezde jәne toqsan sayyn jýrgiziledi eken. Biraq shaghyn jәne orta biznes ókilderine moratoriy jariyalanghaly beri búl mýmkindikting de kýshi joyyldy.
Týiin sóz
Qoldan qolgha tiygen diskini aqtóbelikterding basym bóligi kórmese de estidi. Balasynyng ayaghyna shógir kirgizbeytin ana, jas ana sәbiyin qorshaghan ortadan osylay qorghaugha niyetti. Vaksinanyng ainalasyndaghy dau Qazaqstanda ghana emes, әlemde bar. Bir ghalymnyng jyldar boyghy enbegin ekinshileri joqqa shygharyp dәlel aituda. Al, ghalamtor ashyq sauda alanyna ainalghan. Múndaghy medisinalyq ortalyqtar óz qyzmetin úsynady. Arnayy baghalary jazylghan paraqshalary men túraqty satyp alushylary turaly mәlimetti anyq kórsetken. Mәselen, qazaqstandyq «Medserviys+» JShS-i reseylik www.bio.ru saytynda jýr.
Kerek mәlimet
Oqys oqighalar qataryna vaksinanyng lastanuy men dәrining almasyp ketui tirkelgen. Mәselen, Parnik qalasynda (Bolgariya) lastanghan vaksinanyng әserinen 280 balanyng 111-i qaytys bolghan. 75-i tuberkulezding auyr týrine shaldyqqan. 1997 jyly Janatasta (Qazaqstan) 153 bala vaksinadan ziyan shekken. Olardyng ekeui artyq mólsherde berigen dәriden qaza tapqan. Serbiyadan alynghan arzan, sapasyz vaksinanyng әserinen 2004 jyly elimizde 215 bala zardap shegip, ailar boyy emdelgen.
Álemde talay qyzyq bar
Úlybritaniyadaghy islam dәrigeri Abdul Madjid Katme músylman balalaryn týrli aurulargha qarsy vaksinamen eguge tyiym saldy. Olardyng oiynsha adam men januardyng talshyqtarynan jasalghan dәri-dәrmekke islam dini qarsy. Mәselen, keybir vaksinanyng qúramynda shoshqa dirildegi (jelatiyn) bar eken. Islam dәrigerlerining basshysy Abdul Madjid Katmening aituynsha, sәbiydi eki jasqa deyin emizu arqyly músylman balalarynyng aghzasy kez kelgen aurugha tótep beredi eken. Katmening búl aitqan sózin Niygeriya, Aughanstan, Pәkistan elderining dәrigerleri de qoldap otyr. Biraq Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng mәlimetterine sýiensek, osy elderde vaksina qabyldaushylar sany artty. Tek qana Niygeriyadaghy kórsetkish 56-dan 20-25 payyzgha tómendegen.
Kerek derek
Dýniyejýzi boyynsha sheshekke qarsy vaksina qajet ekendigi turaly sóz 1100 jyly Qytayda qozghalghan. Aragha jýzdegen jyldar salyp, yaghny 1721 jyly túnghysh ret Úlybritaniyada sheshekke tótep beretin dәri shygharu qolgha alynady. Edvard Djenner1796 jyly alghash ret «vaksinasiya» (latyn tilinen audarghanda siyr) sózin oilap tapqan. Sol jyly siyr sheshegine qarsy vaksinany qoldanyp, ekpe jasaydy. Uaqyt ótken sayyn kezdesken týrli júqpaly aurulargha qarsy vaksinany ghylymy túrghyda dәleldep shyghu ýshin talay ter tóguge tura keldi. Qyzylsha, qyzamyq, tuberkulez, túmau, brusellez jәne t.b. auru týrlerine qarsy vaksinalar jyldar boyghy enbekting nәtiyjesi.
Kerek mәlimet
Shoshqa túmauyna vaksina tabyldy
AQSh, Japoniya, Germaniya, Avstraliya, Úlybritaniya ghalymdary kýn-týn demey shoshqa túmauyna qarsy dәri-dәrmek oilap tabugha «jandaryn saldy». Biraq bәrin koreylik ghalymdar basyp ozdy. Chhunnam últtyq uniyvertiytetinde professor So San Hy bastaghan ghylymy top mәre syzyghyn birinshi bop kesti. Vaksinany qabyldaghan adamdar bar. Nәtiyjesi de joghary. 50 mln. halqy bar Ontýstik Koreyany aurudan saqtandyru ýshin 50 myng dollar qajet eken. Biraq búl vaksinanyng alghashqy toby qyrkýiek aiynda shaqpaq. Ázirge qara halyqty qútqarady degen ýmit klinikalyq baqylauda.
Respublikanyng bas dәrigeri «vaksina alu kerek» deydi
Súraq:
Qúrmetti Jaqsylyq Aqmyrzaúly, Sizge qoyar súraghymyz: Mening 2,5 jasar balam bar. Qúdaygha shýkir, densaulyghyna esh ókpemiz joq. Osy uaqytqa deyingi emdeu-sauyqtyru vaksinalaryn uaqtyly alyp keldik. Songhy kezderi aqparat kózderinen vaksinalardyng bala densaulyghyna keri әser etetini jii aityluda. Resey akademiyk-professorlary vaksinalardyng adam ómirine qauipti ekendigin aityp, dabyl qaghuda. Shetelden keletin vaksinalar elimizge esh tekserusiz keletini aityluda. Osy aqparattardy esty otyryp, biz balamyzdyng densaulyghy ýshin qatty alandaymyz. Biz sanaly da salauatty úrpaq tәrbiyelegimiz keledi. Jaqynda balamyzdy balabaqshagha ornalastyrghymyz kelgen,ol ýshin audandyq emhanadan dәrigerlik tekseruden ótuimiz kerek boldy jәne ondaghy bala dәrigeri gepatit S vaksinasyn almasaq, tekseruden ótkizbeymiz dedi. Eger tekseruden ótpesek balabaqshagha almaytyny belgili. Biz bas dәrigerge baryp edik, ol kisi de bizdi solay qaytardy. Sonymen biz vaksinany alugha mәjbýr boldyq. Jaqsylyq agha, osynyng qanshalyqty zandy ekening týsindirseniz jәne osy jaghday jalghasa bere me (mektep,institut)? Siz ózinizding nemerelerinizge týrli vaksinasiyalardy alasyz ba? Búl jaghday Aqtóbe oblysy Shalqar qalasynda bolghanyn eskertemiz. Jauabyn kýtemiz. Sizge aldyn ala raqmet.
Dauren Dilmanov.
Jauap:
Qúrmetti Dәuren Qarabalaúly!
Qazaqstan Respublikasynda júqpaly aurulargha qarsy vaksinasiyalau jýrgiziletin aurular tizbesi Qazaqstan Respublikasy Ýkimetimen bekitiledi. Respublikamyzda vaksinasiyalau auyr týrde, asqynularmen, qaytys bolumen ayaqtalatyn jәne eng aldymen olarmen balalar syrqattanatyn aurulargha qarsy jýrgiziledi. Búl - tuberkulez, difteriya, sirespe, kókjótel, poliomiyeliyt, qyzylsha, qyzamyq, epiydemiyalyq parotiyt, A jәne V gepatitteri, b tipti gemofilidik júqpasy.
Vaksinalardy óndiruge qatang talaptar qoyylady. Óndirushiler jasalghan vaksinalardyng әrbir partiyasyn tekseredi. Qazaqstan Respublikasynda tirkelgen kezde de vaksinalar múqiyat tekseruden ótedi.
Qazaqstan Respublikasy, basqa da kóptegen elder siyaqty, balalargha kepildi sapasy bar vaksinalardy, yaghny Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymymen sertifikattalghan vaksinalardy satyp alady.
Egulerge qarsy ýgitteu halyq densaulyghyna ýlken ziyan keltirude. Mysaly, Tәuelsiz Memleketter Dostastyghy elderinde 90-ynshy jyldary difteriya syrqaty órshigen. Qazaqstanda difteriyanyng órshui 1995 jyly tirkeldi, onda respublikada bir jylda difteriyamen 1105 adam syrqattanyp, onyng 66-sy qaytys boldy. Órshu jaghdayy halyqty vaksinasiyalau arqyly ghana toqtatyldy.
Elimizde 2008 jyldan beri egulerge qarsy beynematerialdar taratu jaghdaylary anyqtalyp otyr. Qazirgi kezde egulerge basqa balama joq ekendigin esten shygharmauymyz kerek. Eger de biz balalarymyzdy auyr júqpaly aurulardan jәne onyng asqynularynan qorghaghymyz kelse, onda eguden bas tartpaghanymyz jón.
Balalardy egu ata-analardyng kelisimi boyynsha jýrgiziledi. Al eguden bas tartu balalardyng úiymdastyrylghan újymdargha (balabaqsha, mektep) qabyldanuyna kedergi bola almaydy.
Densaulyq ministri Jaqsylyq Dosqaliyev.
primeminister.government.kz
"KEREK.info"11.06.09