Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
3983 1 pikir 13 Nauryz, 2019 saghat 15:28

Nauryz merekesi Almatyda tórt kýn boyy toylanady

Almaty qalasy biyl Nauryz merekesin joghary dengeyde atap ótudi josparlap otyr. Úlystyng úly kýni sanalatyn úlyq merekeni últtyq dengeyde toylau ýshin jan-jaqty dayyndyqtar qyzu jýrip jatyr. Tórt kýnge sozylatyn mereke kýnderi qala túrghyndary men qonaqtary týrli konsertterdi, jәrmenkeler men festivaliderdi kórip, tamashalay alady

Nauryz meyramyna Almatygha әlemning 6 elinen 170 qol óner sheberi keledi.
Kóktemgi kýn men týnning tenelu merekesi qolóner sheberlerining keluimen erekshelenedi. Sheberler kórmeler men jәrmenkelerge, sheberlik sabaqtaryna kelushilerge óz ónerlerin tanystyratyn bolady.

Jana jyldyng bas merekesining kelui últtyq dәstýrdegi halyq seruenderinen bastalady, onda shetelden kelgen qolóner sheberleri de bolady: Týrkiyadan kelgen qolónershiler әdemi ydys-ayaq pen shyny әshekey jasaudy ýiretse, yakut zergerleri asyl tastar turaly bayandaydy, al qyrghyz sheberleri erlerge at әbzelderin jasaudy ýiretetin bolady. Búghan qosa, jәrmenkege kelushilerdi qyshqa jәne jibek matagha ózbek naqyshyndaghy on-órnek saludy, әigili týrkmen kilemin toqudy ýiretu boyynsha qyzyqty sabaqtar kýtedi jәne de olar jana ghana ústanyng qolynan shyqqan muzykalyq aspaptarda oinau mýmkindigine ie bola alady.

 

Almaty, Petropavl, Aqtau men Týrkistannan kelgen sheberler temirden, qyshtan, kiyiz ben aghashtan jasalghan óz búiymdaryn tanystyrady. Al jibekten, jýn men barqyttan tigilgen kiyimder sәnqoylardyng kónilinen shyghady degen senimdemiz.

Qazaq dәstýrlerine sәikes, Nauryz meyramyn «Úlystyng Úly kýni» dep atalatyn, erekshe yqlaspen merekeleu qajet. Nauryz otandastyrymyzgha kópúltty Qazaqstannyng mәdeniyeti turaly ata-babamyzdan qalghan ósiyetti eske týsiruge mýmkindik beredi. Búl kýnderi qalanyng simvoldaryna ainalghan - alma men qyzghaldaqqa erekshe kónil bólinedi

Merekeni úiymdastyrushylar jastardy da nazardan tys qaldyrmady, «Jastar jyly» ayasynda perfomanstar, últtyq naqyshtaghy zamanauy óner kórmeleri, sonday-aq sýiikti әrtisterding óner kórsetuleri josparlanyp otyr.

Nauryz meyramyna oray «MuzART» toby negizgi merekelik sahnada óner kórsetedi. Sýiikti muzykalyq top 23 nauryzda, keshki saghat 19:00-de «Astana» alanynda ýlken baghdarlamasymen óz ónerin kórsetedi.

Al 22 nauryzda qala túrghyndaryn merekelik baghdarlama kýtedi, onda Maqpal Jýnisova, Mәdina Sәduaqasova, Móldir Áuelbekova syndy әrtister, «Renzo», «Melomen», «Ayanat», «Nazar» syndy toptar óner kórsetedi.
Sonday-aq, almatylyqtardy Týrkiyadan, Ázirbayjan men Qyrghyzstannan keletin sheteldik muzykalyq-by toptary qúttyqtaydy. Sheteldik qonaqtar bizben merekelik kónil-kýimen bólisumen qatar, kóktemning keluimen úshtasatyn shynayy týrki merekesin merekeleuding ózderine tәn dәstýrlerimen tanystyrady.

Darshylar, monosiklister men Altyn adam - Nauryz meyramyn merekeleuge shamamen 150 installyasiya men oiyn-sauyq úsynylatyn bolady.

Mereke qalanyng barlyq túrghyndary ýshin - jastardan qarttargha deyin kópten kýtken oqighagha ainaluy tiyis. Búl ýshin qala túrghyndary jastyqtyn, kóktem men quanyshtyng merekesine qaytadan jinaludy qalaytyn týrli baghdarlamalar әzirlendi.

Festivali ruhy últtyq qazaq oi-órnekpen bezendirilgen arnayy «sfera» - kiyiz ýilerge shoghyrlanady. Birneshe kiyiz ýide sheberlik sabaqtary ótedi: onda qalaytyndardy qobyz, dombyra tәrizdi últtyq aspaptarda oinaugha, últtyq búiymdar men oi-órnek jasaugha ýiretedi.

Merekeleu kezinde barlyghy shamamen 150 últtyq naqyshtaghy installyasiya ornatylady, olardyng ishinde: Altyn adam turaly anyz, Qazaq Handyghy biyleushileri turaly tarih pen anyz-dastandardyng keyipkerleri kezdesedi. Ár installyasiya tek sәndik túrghyda emes, sonymen qatar aqparattyq qyzmet de atqaratyn bolady. Ornatylghan aqparatyng ekrandardan mereke ótetin oryndar men olardaghy oiyn-sauyq baghdarlamalary turaly biluge bolady.
22 nauryzda «Atakent» aldyndaghy alanda qazaqtyng Jana jylyna arnalghan NowRyz party festivali ótedi.

Dәstýrli oiyn-sauyqpen qatar monosiklisterding әsirezamanauy shouy ótedi. Kórermender ózderinen birneshe metr qashyqtyqta adamnyng mýmkindikterin jәne sәndi kóliktik gadjetter turaly stereotipterin búzatyn jana akrobatikany kóredi. Didjeyler kýni boyy kóshpendiler naqyshyndaghy әuenderdi oinaydy, dәstýrli әuen men ýilesimderdi zamanauy – jazz, funky, rock pen fusion eksperiymentaldy óndeude úsynady.

Asyq atu, arqan tartu, altybaqan tebu tәrizdi últtyq sport oiyndary da ótedi.

Tanymal Almatylyq Tiyin qala túrghyndary men turisterding nazaryna qayta ilinetin bolady. Merekege oray qalanyng nyshanyna ainalghan Tiyinning basyna ashyq boyauly taqiya kiyilip, qolyndaghy janghaqtyng ornyna qyzghaldaq ústatylady.

Búghan qosa, biylghy jyly ótetin kýn men týnning tenelu merekesinde әrkimnin-aq qazaqtyng últtyq taghamdarynan dәm tatuyna bolady. Barshagha dәstýrli merekelik taghamdar - kóje men bauyrsaq taratylady.

Nauryz merekesinde qala túrghyndaryn dәmdi kójemen toydyrugha Almaty qalasynyng pәter iyeleri koperativteri de atsalysatyn boldy. Nauqan mereke kezinde, yaghny 22 nauryzdan bastap, tura bir aigha, 21-shi sәuirge deyin jalghasady. Jospar boyynsha barlyghy 60 tonna kóje men bauyrsaq taratylady dep josparlanuda.

Mindetti dәm tatulardan ózge, qalanyng jeti iri aimaghynda halyq seruenderi ótedi. Onda kelushiler últtyq dala ashanasynyng ózge de taghamdarynan dәm tata alady, Almatynyng 40 meyramhanasy ózderining ýzdik firmalyq taghamdaryn úsynatyn kóshe búryshtaryn úiymdastyrady. Meyramhanalar arasynda kópúlttyq taghamdardy dayarlaudy kәsip etkender de bolady.

Eske sala ketsek, halyq seruenderi qalanyng 7 jerinde qatar ótedi. Olar: Astana alany, Panfilov pen Jibek joly kósheleri, «Atakent» kórme kesheni, «Almaty Arena» men «Halyq Arena» sport keshenderi many, sonday-aq, «Súnqar» halyqaralyq shanghy tramplinderi kesheni:

22,23 nauryz – Astana alany;
21-24 nauryz – Panfilov, Jibek joly kósheleri;
22 - nauryz «Nalyk Arena» Múz aidyny kesheni;
22 nauryz – «Almaty Arena» Múz sarayy;
22 nauryz - «Atakent» QIYO;
23 nauryz –«Súnqar» Halyqaralyq shanghy tramplinderi kesheni.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5608