Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Anyq 7945 22 pikir 14 Nauryz, 2019 saghat 09:29

Dos Kóshim. "Bәrimiz de shpionbyz!"

Sayasy pamflet

Men últtyq baghytta jýrgen azamattardy shpiondar men tolyq jәne jartylay satylghandar, últtyq qauipsizdik komiytetining agentteri men Qytay, Resey jәne AQSh tynshylary dep ataymyn. Mening búl sózime tanyrqap qalmanyzdar. Býgin men «Azat» qozghalysy dýrildep túrghan 1991-1992 jyldardan keyin qazaqtyng qoghamdyq kýshterining basy qosylmay jýrgen basty auruy turaly kenirek aitqym keledi.

«Auruyn jasyrghan óledi» - deydi qazaq. Biz jasyrghanmen, ol auru Almaty, Astanany jaylap aldy, endi oblystargha da jetetin týri bar. Demek ashyq aitatyn kez keldi. Ótken jyldyng 20 qyrkýieginde Respublika sarayynda qazaqtardyng qúryltayyn ótkizu turaly sóz aitylghannan bastap, «shpionomaniya» degen indet basyn kóterdi. Al qúryltaydy úiymdastyrudy naqty qolgha alghan uaqytta maghan kóptegen mәlimetter kele bastady. Sol mәlimetterden bar úqqanym - bәrimizding de shpion ekendigimiz. Senbeysizder me? Onda dәleldep bereuge tyrysayyn:

Búrynghy deputat bolghan azamattardyng barlyghy da shpion eken, sebebi, biylikke satylmayynsha, deputat bolu mýmkin emes ekeni belgili. Oilanyp kórsem, shynynda da búl pikirde shyndyq bar siyaqty. Múny bes jyl boyy saylaudy baqylaghan menen artyq eshkim de bilmeydi. Senuge tura keledi. Demek olargha jolaudyng qajeti joq. Ózing de shpion bolyp shygha kelesin.

Endi qazirgi deputattargha keleyik. Búlar da shetinen biylikting jansyzdary, sebebi, «Núr Otannyn», bir partiyaly Parlamentting mýsheleri. Salmaqtap qarasanyz, búl da aqylgha qonady. Al deputat bolmay jýrgen últshyldardyng bәri taghy da biylikting jansyzdary, sebebi, olar deputat bolsa, biylikting adamdary ekendigi kózge týsip qalady. Sondyqtan olar deputat bolmay jýr. Kórdiniz be, shpiondar qasymyzda jýr. Búl da aqylgha qonymdy eken.
Endi búrynnan kele jatqan, talay ret týrmede otyrghan últshyldar bar ghoy. Olardyng barlyghy baryp túrghan - Últtyq qauipsizdik komiytetining jansyzdary eken. Senbeysizder me? Demek, kino kórmeytin, kitap oqymaytyn adam bolghandarynyz. Aramyzgha kirgizu ýshin olardy bes-alty jylgha týrmege otyrghyzyp alady emes pe? Soghan halyq aldana salady. Ekinshiden, Stalinnin: «Qolgha týskenderding barlyghy - satqyndar!» - degen ataly sózin de esimizden shygharmayyq. Demek, últy ýshin sottalghandardyng barlyghy - últyn satqandar. Olargha jolamauymyz kerek. Olardyng jauapqa tartyluy, azap shegui - bizding aramyzgha kiruding qiytúrqy tәsili ghana.

Al búryn memleketting basshy qyzmetinde bolyp, keyinnen qoghamdyq sayasy júmysqa ne oppozisiyagha kelgenderding barlyghy - biylikting adamdary, preziydent apparatynyng proektileri. Ony dәleldep jatudyng da qajeti shamaly. Olardy jiberuding sebebi de qarapayym: tabighy kósemderdi shygharmas ýshin, osylaysha qoldan kósem jasap, qoldan partiya qúru kerek. Áytpese, halyqtyng arasynan kósemder shyghyp, Aqordany basyp aluy mýmkin. Oilap qarasanyz, búl da dúrys siyaqty.

Al memlekettik qyzmetke ómir boyy jolamaghan jandar (onyng ishinde men de barmyn) - odan ótken shpiondar. Olardy osylaysha 20-30 jylday beyshara, júmyssyz, ýisiz, kýisiz etip kórsetse, adamdardyng senimine kiru onay bolady. Búghan da senuge bolady. Biylikten aila artylghan ba? Tamasha oilap tapqan tәsil!

Endi bizneste jýrgen «jana qazaqtargha» keleyik. Búlardyng da «demokratpyn», «últshylmyn» dep jýrgenderining barlyghy - tek bas paydasyn oilaghan pysyqaylar. Olargha jolaugha bolmaydy. Olardyng aqshany ketpen shauyp tappaghany belgili. Demek, biylikke jaqqan adamdar. Olardyng aqshasy da - aram, ózderi de haram. Sayasat pen qoghamdyq júmysqa jolatugha bolmaydy. Aytqan sózindi erten-aq biylikke jetkizedi. Búghan qanday uәj keltiresin. Búl dәlel de kónilge qonady.

Songhy uaqytta redaktorlardyng ishinen de tu ústaghan «kýreskerler» shygha bastady. Eshqashan senuge bolmaytyn naghyz ekijýzdi qular, búlar da biylikting adamdary. Biylikke kerek kezinde bir nәrsening shetin shygharyp, halyqty bir silkintip qoyady da, qarap otyrady. Eger olar biylikke qarsy bolsa, olardyng gazet-jurnaldaryna budjetten qarjy berip, qoldau jasalmas edi ghoy. Búryn solardyng barlyghy biylikti aspangha shygharyp maqtaghan jandar, kerek bolsa, 90-jyldardaghy solardyng maqalalaryn qaranyzdar. Bizdi býldiru ýshin jiberilgender ghoy. Olargha senuge bolmaydy. Qarap otyrsan, búl da shyndyq siyaqty.

Qoghamdyq úiymdardy basqarghan jandargha mýldem jolamandar. Búlardyng barlyghy - AQSh pen Euroodaqtyng aqshasyn alyp bayyghan jandar. Aqshagha últy týgil әkesin de satady. Jalpy demokratiya dep sayraghandardyng barlyghy - bizdi orgha jyqtyru ýshin dayyndalghan shetel agentteri. Olardy búrynghy KGB AQSh-tyng SRU-i arqyly ústap otyr. Búl - talassyz mәsele!
Jeltoqsan kóterilisine qatysqandardyng barlyghy - KGB-nyng agentteri.

Olardy 1986 jyly keleshekte bizding aramyzdy iritu ýshin dayyndap, alangha alyp shyqqan, úrghan-soqqan, týrmege japqan, keybireulerin senimdirek bolu ýshin óltirip te jibergen. Endi olargha kim senbeydi? Halyq olardy «naghyz kýresker» dep, bastaryna kóteredi. Biraq olardyng sol Jeltoqsangha qatysqandarynyng ózi-aq, biylikting shpiondary ekendigin anyq kórsetip túr emes pe? Búl da qúlaqqa qonatyn siyaqty...

Endi mazaqty qoyyp, saliqaly sózge kósheyik. Bir ghana mysal: bayaghyda bir qalanyng әkimi saylanatyn bolypty. Halyqtyng barlyghy «osy әdil adam» dep bireuge dauys bergisi kelip túrghanda, bir adam minbege jýgirip shyghyp, «jarandar, kimdi saylayyn dep jatyrsyndar? Ol qala týgil ózining otbasyn da jetistirgen joq. Onyng qyzy - baryp túrghan jenil jýristi әiel ghoy» dep aiqay salypty. Halyq sony estip, tolqyp túryp qalypty. Minbeden týsip bara jatqan sol adamgha saylanayyn dep túrghan kandidat beyshara «oybay, mening qyzym týgil otbasym da joq. Men әli ýilengen joqpyn ghoy» dese, janaghy sabaz «sening qyzyng bar ma joq pa, ol jaghyn bilmeymin, men aitarymdy aittym» dep kete barypty. Keybireulerimizding býgingi tәsilimiz osyghan úqsaydy.

Osy sasyq tәsildi, pasyq ailany, anyghyn aitsaq, qatyndyqty toqtatyn kez keldi dep oilaymyn. Ár adamgha, әrbir úiymgha jasap jatqan isterine ghana bagha beru kerek. Eger búl mәselege nýkte qoyylmasa, basymyz eshqashan pispeydi, últshyldar naqty sayasy kýshke ainala almaydy.

Moyyndauymyz kerek, bizder asa kóp te emespiz. Sondyqtan da «әr qazaq - mening jalghyzym» dep júmys isteyik. Sondyqtan da birimizdi birimiz «batyr» dep júmys isteyik.

Eger birigip júmys istey alamasaq, «meni qoldamaghandarynnyng barlyghy - mening jaularym» degen úrandy jinap qoyyp júmys isteuge ýirenelik. Bireulerding jasaghan ne bastaghan júmysy kóniline jaqpasa, qatyspay-aq qoy, ózinning júmysyndy jalghastyra ber. Eger olardyng kótergen bastamasy únasa, qolynnan kelgen kómegindi ber. Eger bastama kótergen adamdargha senbesen, olardy jamandama, tek búl bastamagha qatyspaytyndyghyndy ait. Búl barlyq adamdardyng qolynan keletin ómirde de, sayasattaghy eng qarapayym qarym-qatynas. Osyghan keliseyik.

2010 jylghy «Qazaq qúryltayynda» sóilegen sózim. Qúryltaydyng úiymdastyrushylarynyng biri retinde kólemdi de, jan-jaqty saraptamasy bar bayandama dayyndaghanmyn. Biraq Qúryltaydyng birinshi kýni bolghan aiqay-shudyng «shany basylmay» jatyp, ekinshi kýni de bir-birimizdi jamandaugha kóshkenimizdi kórgennen keyin 10-15 minutta osy pamfletti jazyp, minbege kóterildim...Ókinishke oray, әli de ózgermegen ekenbiz.

Abai.kz

22 pikir