Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2033 0 pikir 16 Mausym, 2009 saghat 07:27

Ospan RAQYMBEK. Dýtbaev qamala ma?

Osy aptada Últtyq qauipsizdik komiytetining búrynghy tóraghasy, qazir «Qazatomprom» Últtyq kompaniyasynyng viyse-preziydenti Nartay Dýtbaevtyng tóbesine qara búlt tóngeni turaly sybys shyqty. Múhtar Ábilәzovke jaqyn aqparat kózderining taratqan aqparatynda qanshalyqty shyndyq bary belgisiz. Alayda, Dýtbaev turaly әngime dýrildep túr.

Býginde, jappay tútqyndaular nauqany jýrip jatqan kezde shaghystyrular men adastyrular siyaqty sayasy oiyndardyng da qyza týsetini belgili. Sondyqtan, Dýtbaevtyng qamaluyn tileytinder, qamalsa, alaqaylap qol shapalaqtaytyndar kóptep tabylar. Ásirese, generaldyng keshegi qyzmetin eske alsaq...
«Respublika.kaz» Internet saytyna domalaq hat jazghan «oqyrman» N.Dýtbaev pen qazirgi ÚQK tóraghasy A.Shabdarbaev ekeuining arasynyng «nashar» bolghanyn tilge tiyek etedi. Bir kezde Dýtbaev Shabdarbaevtyng sheshesining ýiin tintip, jiyenin tútqyngha alghan-mys. Sol kekti qaytarudy Amangeldi myrza qatty ansap jýrgen kórinedi. Endi mynanyng kezegi keldi deydi hat avtory.

Osy aptada Últtyq qauipsizdik komiytetining búrynghy tóraghasy, qazir «Qazatomprom» Últtyq kompaniyasynyng viyse-preziydenti Nartay Dýtbaevtyng tóbesine qara búlt tóngeni turaly sybys shyqty. Múhtar Ábilәzovke jaqyn aqparat kózderining taratqan aqparatynda qanshalyqty shyndyq bary belgisiz. Alayda, Dýtbaev turaly әngime dýrildep túr.

Býginde, jappay tútqyndaular nauqany jýrip jatqan kezde shaghystyrular men adastyrular siyaqty sayasy oiyndardyng da qyza týsetini belgili. Sondyqtan, Dýtbaevtyng qamaluyn tileytinder, qamalsa, alaqaylap qol shapalaqtaytyndar kóptep tabylar. Ásirese, generaldyng keshegi qyzmetin eske alsaq...
«Respublika.kaz» Internet saytyna domalaq hat jazghan «oqyrman» N.Dýtbaev pen qazirgi ÚQK tóraghasy A.Shabdarbaev ekeuining arasynyng «nashar» bolghanyn tilge tiyek etedi. Bir kezde Dýtbaev Shabdarbaevtyng sheshesining ýiin tintip, jiyenin tútqyngha alghan-mys. Sol kekti qaytarudy Amangeldi myrza qatty ansap jýrgen kórinedi. Endi mynanyng kezegi keldi deydi hat avtory.
Nartay Dýtbaev ta Rahat Áliyevting «qolyndaghy» Álnúr Músaev tәrizdi týrli toptargha telinip, kóptegen túmandy isterding basy-qasynda bolghan hәm jýrgen adam. Onyng Múhtar Áblәzovpen tyghyz  qatynasta bolghanyn biraz basylymdar әshkere etkeni este. Qazirgi baylanystary belgisiz. Bәlkim, Múhtar Áblәzov eski dosyn osylay shantajdap óz degenine kóndirgisi keletin bolar? Mýmkin, býlikshil bankirdi búghaulaugha krisken Aqordagha Dýtbaevtyng manyzdy aqparat berip qon qaupi bar ma eken?
Qalay bolghanda da: «Jәkishev isine Dýtbaevtyng qatysy joq, ol kezde «Qazatomprom» kompaniyasynda Dýtbaev qyzmet atqarmaghan» dep  búrynghy basshysyn aqtaghan ÚQK dәiegi kóbirek senimdi. Óitkeni, qylmysqa qatysy bar bolsa da, Preziydentke únamay qalsa da, Dýtbaev - Astana ýshin ýlken jau. Sayasatkerlerding ólimine qatysty anyq jauapty biletin bir adam osy, Dýtbaev myrza. Al, Áblәzovtyng gazeti taratqan aqparattaghyday «MAJRENOV varianty» Dýtbaevqa jýre qoymas. ÚQK basqarghan adam rejimge ózin joyghyzdyrtyp jәne  biletin kompromatyn túnshyqtyrtyp tastap, qarap otyratyn aqymaq emes bolar. Sondyqtan, Astana Dýtbaevpen tek qana saudalasugha mәjbýr. Onyng qamaluyn Áblәzov dosy qansha armandasa da isting aqyry symen tynuy yqtimal...

 

 

«Qazastan» aptalyghy. 11. 06. 09.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5588