Júma, 19 Shilde 2024
Átten... 11099 18 pikir 14 Nauryz, 2019 saghat 19:49

Qarttar ýii - qazaqtyng shal-kempirleri emes, Qaraqúsovalar baratyn oryn

Aytsa, taghy aitty deydi... Aytpasqa shara bar ma?! Qazaqstannyng negizgi Zang shygharushy organynyng tómengi palatasy sanalatyn Mәjilisting úzaq jyldan bergi deputaty Gýljan Qaraqúsova deytin apaydy ekining biri tanidy, búl kýni. Memlekettik tilde eki auyz sózding basyn qúray almay, aitqanyn ózge týgili ózi týsinbey, tiline terisken shyqqan adamday bydyqtap jýrgen deputat apaydy aitamyn. Mine, sol Qaraqúsovany ne týlen týrtkenin qaydam, býrtýrli mәlimdeme jasady.

Onyng sózderin «Tengrinews.kz», «Almaty.tv» qatarly aqparat qúraldary taratty.  Ne dedi deysizder ghoy. Qazaqstanda qarttardyng jataqjayyn salu kerek dedi. Bylaysha aitsaq, qarttar ýiin salu kerek dedi. Qartayghan kempir-shaldar tayaq ústanar shaghynda bala-shaghagha masyl bolmay, qarttar ýiinde jatuy kerek dedi. Sizge týsinikti boluy ýshin resmy tilmen emes, osylay jazdyq. Sóge-jamandamanyzdar...

Endi aqparatty taratyp jazayyq. Býgin Parlamentte alqa-qotan jiyn ótken. Oghan QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau viyse-ministri Svetlana Jaqypova deytin kisi de kelip qatysqan. Jiynnyng taqyryby az qamtylghan otbasylargha qoldau kórsetu mәselesine arnalghan edi.

Sol jiynda súranyp sóz alghan Gýljan Qaraqúsova qarttargha arnalghan kooperativter saludy úsyndy. Gýl apanyng aituynsha, búl qarttar ýii emes. Tipti oghan úqsamaytyn kórinedi. Ózi soghan sengendey, sendirgendey bolyp sóiledi.

Janaghy kishi-ministr Sveta hanym qatysqan jiynda sóz sóilegen jәne bir deputat Kenes Absatirov edi. «Aq jol» fraksiyasynyng deputaty.

Mine, sol Absatirov myrza ministrlik ókilinen otbasynyng tabysyn eseptegende ata-әjelerding zeynetaqysy esepke alynatyn, ya alynbaytynyn súrady.

Absatirov pen Jaqypovanyng dialogy:

Svetlana Jaqypova bolsa otbasyndaghy barlyq kiris kózi týgel esepteletinin mәlimdedi. Sveta hanymnyng jauabynan son, qayta sóz alghan deputat Absatirov múnyng dúrys emes ekenin aitty. Tipti ashulandy da. Mine, ekeu ara sóztalqydan ýzindi:

Viyse-ministr: - Eger jaqyn tuystar bir shanyraqta túrsa onda olardyng barlyghynyng tabysy esepke alynatyn bolady.

Deputat: - Eger esepke alynsa, onda ne ýshin ómir boyy balasyn baqqan qariyalar nemerelerin de ózimen birge sýireui kerek? Demek, sizder qariyalardy ýiden quyp shyghugha iytermelep otyrsyzdar ghoy...

Qaraqúsovanyng kooperatiyvi:

Dәl osy mәselege qatysty pikirdi Gýljan Qaraqúsova da aitty. Deputat Qaraqúsova zeynetkerler balalargha masyl bolmay bólek shyghu kerek dep esepteydi eken.

- Eshqayda quudyng qajeti joq, biz qariyalargha arnalghan ýiler saluymyz kerek, erteng qartayghanda ózimiz balalargha kedergi keltirmey sol jerge baryp túramyz. Ol qazirgidey qarttar ýii siyaqty emes, ózimizding jeke kooperativ bolady.

Endi birneshe jyldan keyin kóresizder, Tatiyana Mihaylovna da (qarjy viyse-ministri), Tatiyana Ivanovna da (Mәjilis deputaty), men de sol jerge baryp túramyz, - dedi Gýljan Qaraqúsova.

Sózin búrmalady demenizder, orys tilindegi sózi minekey:

«Zachem vygonyati? Nado stroiti nam doma, kuda my v starosty poydem, ne meshati detyam jiti. Eto ne doma dlya prestarelyh. Eto nashy lichnye kooperativy. Vot eshe neskoliko let - y s Tatiyanoy Mihaylovnoy (viyse-ministr finansov Savelieva. - Priym.) y Tatiyanoy Ivanovnoy (deputat Majilisa Yakovleva. - Priym.) postroiym, chtoby detyam ne meshati, uydem tuda jiti na svoy dohody».

Taqyrypty talqylau:

Endi әdildigin ózderiniz aitynyzdarshy, qúrmetti oqyrman! Gýljan Qaraqúsovanyng aityp otyrghan kooperatiyvi qarttar ýii emey ne?

Aq saqaldy, aq samayly, sary tisti bolyp, әr tayyp, bel mayysar uaghynda bala-shagha, nemere-shóberening qyzyghyna quanyp otyrar qariyalardy qazaqta joq qaydaghy bir kooperativke jóneltip jiberudi basqasha qalay ataugha bolady?

Qansha jerden aqtap alayyq desek te, Qaraqúsova úsynghan kooperativ - aty basqa bolghanymen, zaty sol – qarttar ýii. Qaraqúsova ózi aitqan Mihaylovna, Ivanovnalarymen birge túrghysy keletin, túrudy maqsat etetin qarttar kooperatiyvi qazaqqa kerek pe ózi?

«Endi birneshe jyldan son... men de sol jerge baryp túramyn». Búl Qaraqúsovanyng óz sózi. Gýl apanyng ózi «birneshe jyl» dep úzartyp sóilegenimen, ol kisi zeynet jasyna bayaghyda-aq, tolyp qoyghan. Mәjilistegi gerontakrat deputattardyng biri.

Jalpy, Qaraqúsovanyng sayasattaghy súlbasyn týzuding ózi artyq. Ol turaly, onyng «hiyt» sózderi turaly búqaralyq aqparatta jýzdegen, myndaghan maqala, saraptama, әjua, kekesin jetip artylady.

Gýljan apa ne aitsa da «hiyt», qazir. Ras, jetpiske jetkeninde aqyly kirip, ana tilin, qazaq tilin ýirenuge talpynys jasady. Tili kelmese de, tyrysty. Eki auyz sózdi ejiktep bolsyn sóileydi. Sóileymin dep júrttyng kýlkisine qaldy. Gýl apa sonda da qaytpady. Kelesi joly taghy da qazaqsha sóileuge tyrysty. Onyng qartayghan shaghyndaghy qúlshynysyn jaqsygha joryp, «Qaraqúsovanyng qazaqshasyna kýlmeyik» degender de boldy. Jasyratyny joq, biz de sol pikirde boldyq.

Taqyrypqa túzdyq:

Taqyrypqa túzdyq retinde ol kisi turaly az-kem aqpar bere ketkendi jón kórdik. Bәlkim, qarttar kooperatiyvin salayyq degen úsynysty aitugha búl faktorlardyng da yqpaly boluy mýmkin ghoy...

Gýljan Qaraqúsova biyl 69 jasta. Mәjilis deputaty. Ekonomist. Ghylym doktory. Professor.

Senatta da deputattyqqa taghayyndaldy.  Jalpy deputattyq qyzmetine biyl 16 jyl. 1994 jyldan beri Preziydent Nazarbaevtyng qasynda jýr.

Aytpaqshy, Gýljan Qaraqúsova 2001-2007 jyldar aralyghynda Enbek ministri bolghan. Janaghy kooperativti salar bolsa, nege sol kezde salmady eken? Ol osydan 18 jyl búryn ghoy. Bәlkim ol kezde kýsh qayratynyng әli 20 jylgha jetetinine bek senimdi bolghan shyghar. Al qazir she? Qazir jasy 70-ke jetip qaldy. Endi ol kisige sayasy qyzmet qyzyq emes. Qarttyqty, qariyalyqty, qariyalyq ómirin oilay bastasa kerek...

Gýl apa 3 bala, 8 nemere sýiip otyrghan әje. Soyyna sýikeneyik degen oiymyz joq. Aqparat qoy, bile jýriniz...Bir balasy Qaraqúsova Farhad Sergeevich. Biyl 48 jasta. Bir balasy Romanov Roman Sergeevich. Biyl 43-te. Ýshinshisi qyz bala. Qaraqúsova Dana Sergeevna biyl 35 jasta.

Osy ýsheuinin, nemese segiz nemeresining birining qolyna syimasa syimaytyn da shyghar. Qayyn júrtynyng saltymen janaghy ózi aitqan kooperativke Mihaylovna, Ivanovnalarmen qoltyqtasyp baryp qonjiyatyn da shyghar.

Qaraqúsova qalaghan qarttar ýiine qazaqtyng qariyalaryn jetektep aparudy – aqyldyng shenberine syighyza almadyq.

Deputat Gýljan apanyng otbasylyq jaghdayynyng qalay ekenin qaydam, әiteuir auyldaghy qoy baqqan qazaqtyng da, qaladaghy oy baqqan qazaqtyng da ata-apalary qara shanyraqta otyruy tiyis!

Jasyrmaymyz, qazir qarttar ýiinde últy qazaq ata-apalardyng bary, keybir ónirlerde olardyng qarasy kóbeye bastaghany shyndyq.

Al osynday soraqylyqpen kýresuding jolyn, qarttar ýiining jabyluyn úsynuy tiyis deputattyng kerisinshe, «men erteng sol jaqta túramyn» dep maqtanyshpen aituy – myng jerden relistik kózqaras bolghanymen, saltqa qayshy, tәrbiyege teris sóz.

Qazaq qashannan qarttardy qadirlep ósken el. Qazaqtyng saltynda kiyeli oryn – tór bolsa, sol tór – qarttardyng orny sanalghan. Qazaq «qarty bar ýiding qazynasy bar» deydi, Qaraqúsova hanym! Siz sóileytin aghylshyn tilinde, sizding qayyn júrtynyz sóileytin orys tilinde joq sóz, búl! Janaghyday úsynysty aituynyz sondyqtan bolar... Bilmeseniz, bile jýriniz!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1300
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2035
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2081