Jeksenbi, 24 Qazan 2021
Kýbirtke 5987 9 pikir 18 Nauryz, 2019 saghat 13:21

Sot qúrylysyn toqtatqan Qytay zauyty zangha baghynbay ma?

Týrkistan oblysy Ordabasy audanynda qytaylyq kompaniya qorghasyn qaldyqtaryn óndeytin zauyttyng qúrylysyn bastady. Alayda, jergilikti túrghyndar zauyttyng salynuyna qarsylyq bildirip, qúrylystyng toqtauyn talap etip otyr. Túrghyndardyng aituynsha, zauyt iske qosylsa, eng aldymen allergiyalyq aurular órshiytin kórinedi. Sonymen qatar, búl zauyt kýndelikti mal sharuashylyghymen ainalysugha da kedergi bolady dep dabyl qaghuda.

(Zauyttyng salynuyna qarsy Ordabasylyq túrghyndar)

Halyqpen kezdesken kompaniya ókilderi búl kәsiporynda Shymkenttegi qorghasyn zauytynan shyqqan qaldyqtar óndeletinin aitqan. Al, halyqtyng sózinshe, qorghasyn qaldyghyn paydalanu adam ómirine óte ziyan. Tipti, onyng shayyndysyn jer astyna da, ózen sulargha da tastaugha bolmaydy deydi. Sonday-aq, zauyt júmysy bastalsa, kýndelikti mal sharuashylyghyna da aitarlyqtay ziyan keletin kórinedi.

Túrghyndar búl mәsele boyynsha sheneunikter men qúzyrly organ ókilderine birneshe ret shaghymdanghan. Olardan ýmit bolmaghan son,  halyq qogham belsendileri men zangerlerge jýginipti.

Sonymen, halyqtyng qarsylyghyna qaramay qarqyndy qúrylys jýrgizip otyrghan búl qanday kompaniya?

2018 jyldyng 3-mamyrynda OQO sol kezdegi әkimi (qazir Týrkistan oblysy) Janseyit Týimebaev Qazaqstandaghy QHR Shenisy provinsiyasy Ýkimeti ókildigining basshysy Chen He bastap kelgen investorlarmen kezdesti. Kezdesude qos tarap ókilderi Qytay men Qazaqstan arasyndaghy ekonomikalyq baylanysty arttyru, birlesken jobalar qúryp, oblys aumaghynda kәsiporyndar ashu jayyn talqylaghan.

(QHR Shenisy provinsiyasy Ýkimeti ókildigining basshysy Chen He bastap kelgen investorlar)

Sonday-aq, Janseyit Qanseyitúly shyghystan kelgen qonaqtardy ontýstik ónirding ekonomikalyq әleuetimen tanystyryp, óndiris oryndaryn ashugha niyetti investorlargha barynsha jaghday jasalatynyn aitqan. Jәne, ónirde qytaylyq kompaniyalardyng 5 iri jobasy jýzege asyp otyrghanyn da maqtanyshpen jetkizgen.

«Ózderiniz biletindey, Qazaqstan men Qytay arasynda strategiyalyq baylanys ornaghan. Nәtiyjesinde eki el arasyndaghy tauar ainalym 10,4 mlrd. AQSh dollaryn qúrady. Bir ghana bizding oblystyng ózinde qytaylyq kompaniyalardyng qatysuymen 5 birdey joba jýzege asyp otyr. Bolashaqta ózderinizben diplomatiyalyq qarym-qatynasty nyghayta otyryp, investisiyalyq jobalardy jýzege asyramyz degen oidamyz», – dedi sol kezdesude Janseyit Qanseyitúly.

Janseyit myrzanyng sózine riza bolghan qytaylyq qonaqtar da ontýstik ónirge jalpy qúny 4,8 mlrd.tengeni qúraytyn qorghasyn jәne myrysh qaldyqtaryn qayta óndeytin zauyt salugha niyetti ekenin aitqan. Ol joba jylyna 300 myng tonna qaldyqty óndeuge qauqarly. Jәne, qytaylyq qonaqtardyng aituynsha, zauyt iske qosylsa, 100-den astam jana júmys orny ashylatyn kórinedi.

Sonymen qatar, sol kezdesude ónirde óndiriletin auyl sharuashylyq ónimderin Qytaygha eksporttau jayy da talqylanghan. Odan bólek, Janseyit myrzanyng úsynysymen ontýstikte elektr quatymen jýretin kólik shygharatyn zauyt salu da josparlanghan kórinedi. Qonaqtar búl úsynysqa erekshe riza bolyp, atalghan jobalardy birge jýzege asyrugha dayyn ekenin aitqan. Kezdesuding sonynda qos tarap bir-birine syi-siyapat jasap, estelikke suretke týsken kórinedi.

Al, osy kezdesu jergilikti halyqqa kesel bop jabysatyn týri bar.Túrghyndar búl zauyttyng salynuyna qarsylyq bildirip, ekologiya mamandaryna da shaghym týsirgen. Nәtiyjesinde, sot zauyt qúrylysyn uaqytsha toqtatu turaly sheshim shygharghan. Alayda, menshik iyeleri kópshilikpen sanaspaq týgili, nazar da audarmaghan. Sóitip, 10,5 gektar jerdi qorshap alyp, qúrylysty bastap ketken kórinedi.

Týiin

Kópshilik qorshaghan ortagha ziyandy bolatyn múnday kәsiporynnyng júmys isteuine jol bermeytinderin aitady. Al, halyqtyng osy talabymen kәsiporyn basshylary sanasa ma? Qalay desek te “Halyq qalasa han týiesin soyady” deytin tәmsil bar emes pe?

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

 

9 pikir