Meni aqquday dәripte,

Meni oqyp, er jetken,

Bauyrjan da, Mәlik te,

Ósti mine, boylaryn,

Ósti mine, oilaryn.

Quanyshqa ortaqpyn,

Qútty bolsyng toylaryn!

Osy ólendegi "ósti mine oilaryn" dep balagha emes, shendilerge aitylyp túrghanday...

IYә, әlippe qaytyp oralatyn boldy. Ony jana ministr aitty. Endi uәdesinde túrsa jarar edi...

Álippe jóninen bizge ózge júrt ýlgi emes. Óitkeni bizding әlippening úly reformator, últ ústazy Ahmet Baytúrsynúlynan bastau alatyn óz tarihy bar. Aqang býy deydi: «Bizding 10-nynshy jyldary shygharyp eski qoymagha tastaghan nәrselerimizdi keybireuler 26-nshy jyldargha deyin tútynyp kelip otyryp, sony ózgertu niyetke jana ghana kirgenin ózderinshe bir artyqsha janashyldyq dep bilip, ózderin әldeqanday ózgerisshil kórip jýr eken. Tariq jýieli arab emlesining tas-talqanyn shygharyp búzyp-jaryp, arab qarpymen-aq dybys jýieli qazaq emlesin jasap alghanymyzdan qabarsyz eken».

Múny Aqang 1926 jylghy Bakudegi jiynnan keyin aitqan edi jәne ózi aitqanday qazaqtyng dybys jýiesin tәrtiptegen alghashqy kitabyn Orynborda 1912 jyly shygharyp edi. Búl әlippeler tolyqtyrylyp, týzetilip ózi aidalyp ketken 30-jyldargha deyin Orynborda, Tashkentte, Qyzylordada 10 shaqty ret qayta-qayta basylyp túrdy. Aqang qazaqtyng óz dybystaryna ghana tanba arnap, tól әlippe jasaghan. Onymen sauat ashu óte onay boldy. Kez kelgen bala bir aida әripterdi qosyp, buyndap, jýgirtip oqyp kete beretin bolghan. Halyq búrynghyday qúran jattaugha baylanbay dybys jýieli әdispen jyldam jәne jappay sauattana bastady. Múnday әdistemelik jaghynan jetilgen, ghylymy túrghydan ózgelerden ozyq әlippe jasaugha jiyrmasynshy ghasyrgha deyin jazugha baylanbay erkin damyghan tilimizding dybystyq jýiesining de ong әseri boldy.

Otyzynshy jyldardan keyingi ghylymda, әsirese qoghamdyq ghylymdarda iydeologiya, sayasat basym bolghany qazir bәrimizge mәlim. Aqannan keyin býgingi «Sauat ashudy» qosqanda qyryq týrli әlippe jazyldy. Biraq tól dybystargha negizdelip qasyna múghalimderge arnalghan «Bayanshysy» bar, ol az deseniz sóileu, oqu, jazudy úshtastyrghan «Til júmsary» taghy bar keshendi dýnie jasalghan emes.

Birde Sauat ashudyng avtorlarynyng birine kezdesip qalyp (aty-jóni manyzdy emes): «Aqang bir aida tanytqanda, sender sauat ashudy nege segiz aigha sozdyndar?» – dep edim.

– Aqandiki dúrys emes. Ol kisi A әrpimen birge R, Z, L әripterin tanytudy qatar bastaydy. Key balalardyng birinshi synypta әli R-gha tili kelmeydi, – degen negizsiz uәj aitty.

Biz 2014-2017 jyldary Ghylym komiytetining tapsyrysymen monotildi bala tilining qalyptasyp, jetiluin lingvistikalyq túrghydan shamamyz kelgenshe zerttedik. Bayqaghanymyz dәl qazir R dybysynan góri N-dy aita almaytyn bala kóbeyip keledi eken. Al balalardyng R-dy ýsh jastan bastap aita bastaytyny belgili boldy. IYә, búl balanyng әrkelki damuyna baylanysty 5-6 jasqa sheyin sozylady da, bastauyshqa kelgende búl joqqa tәn bolady. Bir qyzyghy, ekige jaqyndaghan balanyng sózdik qorynda 100-den asa sóz bolady eken. Onyng 95% zat esimder. Sodan birtindep etistikter men syn esimder qosylyp kýn sanap, ay sanap estu arqyly jadyna jazylyp balanyng sózdik qory eselenip, mektepke kelgende 5000 sózden asady eken. Al qara tanytugha baylanghan әlippede múnshama sóz bolmaydy. Bastauysh mektepting basynda bala jazugha baylanyp, tilining damuy shektelip qalady. Sondyqtan birinshi synypta tyndalym arqyly jýrgiziletin «Sóz óneri» degen til damytu pәni engizilip, qatar jýrui kerek.

Qazirgi qoldanystaghy "Sauat ashu" boyynsha әripti tanu mine, nauryzda endi ayaqtaldy. Búl mýldem dúrys emes. Avtorlar Sauat ashu, Jazu jәne Til damytudy bir jerge qosyp bylyqtyryp otyr. Álippening maqsaty qara tanytu. Qazaq tilining әbden jetilgen dybystyq jýiesi búl maqsatqa bir-aq aida jetkizetini belgili. Al ózge tilderde, mәselen, aghylshyn tilinde hat tanugha uaqyt kóp ketedi. Ár dauysty dybysy (alty dybys) tórt pozisiyada tórt týrli dybystalady. Yaghny alty dybysty jiyrma tórt týrli oqu kerek ekenin balagha bildirip bolghansha eshkining qúiryghy aspangha jetedi. Bizde A qay jerde, sózding qay buynynda kezdesse de A kýiinde qala beredi. Sondyqtan ózgeden importtalghan janartylghan baghdarlamanyng basqa pәnderdi oqytugha ong әseri bar shyghar, ony da әli uaqyt kórseter. Al әlippe jóninen bizge ózge júrt ýlgi emes. Sondyqtan esh aitary joq, tek kóshirudi ghana biletinderding jolyn jabuymyz kerek. Ahang salghan sara joldy qayta ainalyp tabuymyz kerek.

Bijomart Qapalbek

Abai.kz