Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 11118 29 pikir 19 Nauryz, 2019 saghat 13:35

Astana ýshin 30 myng adamdyq meshit kerek pe, joq pa?

Keshe QR Preziydenti N.Nazarbaev Astananyng sol jaghalauynda boy kóteretin jana meshitting irgetasyn qalady. Syiymdylyghy 30 myng adam bolatyn búl qúlshylyq orny Orta Aziyadaghy eng ýlken meshit bolmaq. Preziydentting aituynsha, búl jay ghana diny ghimarat emes, qonaqtar men turister keletin manyzdy nysan bolady dep josparlanyp otyr.

Jana meshitting aumaghy -  9,4 gektar. Ghimarattyng jalpy aumaghy 57 myng sharshy metr bolmaq. Meshit múnarasynyng biyiktigi 130 metr, al negizgi kýmbezding biyiktigi 88,2 metr bolady. Erlerge arnalghan ghibadat zalyna bir uaqytta 15 myng adam syyady, al әielder zalynyng syiymdylyghy 3 myng adam. Sonday-aq, meshit aulasyna taghy da 12 myng adam syyady.

Búl nysan EXPO-2017 aimaghynda ornalaspaq. Al, meshitti týrkiyalyq qúrylys kompaniyasy salady. Alayda, ghibadat ornyna qansha qarajat júmsalatyny әli aitylmady.

Áleumettik jelide jana meshitting qúrylysyna qatysty aluan týrli pikirler jazyldy. Biri búl bastamany qoldasa, endi biri odanda halyqtyng әleumettik mәselesin sheshu kerek edi degen pikirler aitqan. Biz oqyrmangha sol pikirlerdi qaz-qalpynda úsynudy jón kórdik...

Marat Baydildәúly, qogham qayratkeri:

“Imannan alystau – aqyldylyq emes”

- Astanada ýlken meshit salynatyny turaly habar key adamdardyng synarjaq pikirlerin órbitip jiberdi. "Meshitting ornyna auruhana salsa qaytedi?", "Mektep salsa qaytedi?" degen tәrizdi.

Ou, ainalayyndar, músylman meshitteri kóbeyse ol kimge kedergi? Qaranyzdar, qazir elordada orta bilim beretin 84 mektep bar, tayau jyldarda әkimshilik taghy 27 mektep saludy kózdep otyr.

Al sol Astananyng ainalasyndaghy auyldardy qosqanda nebary 12 ghana meshit bar. Onyng ishinde myng adamnan kóp adam siyaqty ýsh-aq meshit: Sәduaqas Ghylmany meshiti (5 myn), Astana Meshiti (5 myn), Áziret Súltan meshiti (20 myn). Qalghandary 300 adamdyq, 500 adamdyq ghibadathanalar. Astananyng barlyq meshitterindegi oryn 40 myngha da jetpeydi. Aq qar, kók múzda, qaqaghan qysta ishke syimay syrtta júma namaz oqyghan jýzdegen, myndaghan adamdy talay kózimiz kórdi. Talay ret ózimiz de syrtta túrdyq dirdektep. Túrghyndardyng 10-aq payyzy meshitke barady dep eseptesek, Astanadaghy meshitterding syiymdylyghy 100-110 mynnan kem bolmau kerek. Bir Stambúldyng ózinde 40 mynnan astam meshit bar. Al biz Astananyng 13-shi meshitin kórip qaldyq pa?!

Qazir halyqtyng imanyn qashyryp, azdyryp-tozdyryp jatqan jariya-qúpiya qanshama kazinolar, bәshanalar bar, jazghysh bolsanyzdar sony nege jazbaysyzdar? Soghan nege shu kótermeysizder? "Allanyng ózi de ras, sózi ras" degen Abaydan aqyldysyzdar ma? Ghibadathanalar - qalanyng kórki, adamgershilik tәrbiyesining ústahanasy. Ári onyng qarajaty Sizderding qaltalarynyzdan nemese budjetten shyghyp jatqan joq. Alla jolynda sadaqa jasaghandardyng qarajaty.

Balanyz kazinoda jýrgeni jaqsy ma, meshitte jýrgeni jaqsy ma? Imannan alystyghyn aqyldylyq dep esepteytin aghayyn, oilanynyzdar!

Núrbek Týsiphan, jurnalist:

“Astanada onsyz da sәni kelisken meshitter az emes edi ghoy”

Meshit salghan da jaqsy. Biraq dәl qazir Astanagha qajeti bar ma sonyn? Astanada onsyz da qúrylysy jarqyraghan, sәni kelisken meshitter az emes edi ghoy. "Qúrylysyna júmsalatyn qarjy memleket qazynasynan bólinbeydi. Jeke qor ashylghan. Sonyng qarjysy" depti. Meyli.

Sol qordyng aqshasyna jaqsy emhana, kóp balaly otbasylargha pәter, mektep pen balabaqsha salsa qayter edi? Astanadan ózge aimaqtarda da sheshilmegen mәsele kóp. Jol, su astynda qalatyn auyldar, gaz qúbyryn tartu, t.b. mәsele az emes qoy. Qazaqstanda qazir әr auylda meshit bar, әr qalada ondaghan meshit salyndy. Qúlshylyq ýiine múqtajdyq joq sanaymyn.

Qayrat Joldybayúly, ghalym:

Meshitting boy kóterui - auruhana, mektepterding salynuyna kedergi emes”

- Meshit ruhany ordamyz. Músylmandyghymyzdyng simvoly. Meshit kóptik etpeydi. Astanada júma kýni el meshitke simay qaqaghan ayazda dalada oqidy. Demek halyqqa qajet dýniye. Meshit jamaghatymen kórikti. Sondyqtan tolerantty, ziyaly, zaman kóshinen qalmaghan jan-jaqty, últyn, elin-jerin sýietin jamaghat tәrbiyelep, jetildiruimiz kerek. Búl basty mәsele. Meshit kóbeygenmen soghan say músylmandyghymyzdy ýlgi etip kórsete alatyn jamaghaty joq bolsa, paydasy joq kem dýnie sonda bolady. Endeshe, osy jaghyna bas qatyruymyz kerek.

Meshitting boy kóterui auruhana, mektepterding salynuyna kedergi emes. Qarjyny meshitten ýnemdeu arqyly emes, ysyrap bolyp, ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketip, bosqa shashylyp jatqan ózge dýniyelerdi qysqartu arqyly sheshuge bolady.

Astanada salynghaly jatqan sәuletti meshitimizding qúrylysy sәtti ayaqtalyp, halyqqa esigin aiqara ashatyn kýnge jetkizsin dep tileyik!

Sadyq Sherimbek, tehnokrat:

“Ghibadathanagha júmsalatyn qarjygha qansha mektep, qansha pәter salugha bolady eken?”

- Álgi Astanada salynatyn super-puper ghibadathanagha júmsalatyn qarjygha ýsh auysymda oqyp, jyl sayyn 3000 balagha oryn jetpey qalatyn jaghdaydy sheship qansha jana zamanghy mektep salugha bolady eken? Balalarymyzdyn bilimi men bolashaghy manyzdyraq emes pe?

Álgi Astanada salynatyn super-puper ghibadathanagha júmsalatyn qarjygha kóp balaly analar ýshin qansha pәter salugha bolady eken? Analarymyzdyng razylyghy men dúghasy manyzdyraq emes pe?

Týiin

Astanada jaghdayy tómen otbasynyng bes birdey balasy bir kýnde ajal qúshty. Sodan bolar, "әleumettik jaghday jasalmay jatqanda meshit salghanymyz qalay?" deytin saual әleumettik jelilerde qaptap ketti. Oghan qarsy uәj aitqandar da az emes. Bolashaqta búl alyp meshit tarihy jәdiger bolary anyq. Sony oilasan, Astanagha layyq meshit salu - tәuekel etuge bolar is. Al, ekinshi taraptyng da sózin joqqa shygharghymyz kelmeydi. Eldegi әleumettik qayshylyqtar sheshilmese maqtauly meshitting aldy alaqan jayghan qayyrshygha tolyp ketui bek mýmkin.  Sadyq Sherimbek aitpaqshy "Astana Jana Meshiti – kóp balaly analar men jetimder arnayy baryp Qúdaydan baspana súraytyn 150 million dollarlyq әsem ghimaratqa" ainalmasa eken dep tileymiz.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

29 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5608