«Ana tili» gazetinde jariyalanghan   belgili jazushy, til janashyry B.Núrjekeúlynyng janayqay  maqalalary (18.10.2018 j, 10.01.2019 j, 21.02.2019 j) jәne oghan jauap retinde jariyalanghan E.Qajybek (24.01.2019 j) pen Á.Jýnisbek maqalalary (31.01.2019 j)  qazaq jazuy reformasyndaghy týitkildi mәselelerdi ashyq kórsetti jәne tughan til taghdyryna alandaghan qauymdy búl maqalalarda kóterilgen mәseleler beyjay qaldyrmaytyny da anyq. Búl mәselelerdi sheshpeyinshe, qazaq tilining bәsekege qabiletti últtyq til retindegi keleshegin qamtamasyz etu de mýmkin emes. Sondyqtan da әlipby qúramy men emle erejelerine últtyq til mýddesi túrghysynan saraptama jasap, ózgerister engizu qajet degen pikirdi qostaymyz. Áli de kesh emes, «últ ýshin degen úly isti» (A.Baytúrsynúly) týzu de danghyl jolgha týsireyik, aghayyn!

Qazaq jazuyna reformanyn  qajettigin, latyn jazuyna ótuding manyzdylyghyn býginde qazaq qoghamy týgel týsindi deuge bolady. Al әlipby qúramyna, dybystardyng tanbalanuyna, jana emle erejelerine  kózqaras birdey emes. BAQ pen әleumettik jelilerde mәselege qatysty  kereghar, qarama - qarsy pikirler aityluda. Bir jaghy búl emle últ ýshin ýlken janalyq, tilimiz janardy, damudyng danghyl jolyna týsti, ózge tilding til búzar yqpalynan qútyldy, últtyq jazugha kóshemiz dep sýiinshi súrap jatyr. Al ekinshi jaq jana әlipby búghan deyingi til bodandyghyn jalghastyra bere me, qosamjar emle men tiyanaqsyz tújyrymdar taghy da  tildi túsaydy, eshten kesh jaqsy, әlipby men emleni taghy da sýzgiden ótkizeyik, taldayyq, talqylayyq, jetildire týseyik degen oilardy aituda. Bir-eki pikirdi keltirsek:

«Birinshiden, búl emle qabyldanghan song bizding jazu, oqu sanamyz qanday da bir tilge baylanbaydy, tolyq tәuelsiz bolady».(G.Mamyrbek  «Jana emlening janashyldyghy nede?», Abai.kz, 29.01.2019).Kones formy

«Búl kirill jazuynyng emlesin qaytalaghanymyz bolyp otyr. Endeshe latyn әlipbiyine qazirgi kiril orfografiyamyzdyng ýlgisimen ótuge bolmaydy. Onda kirildegi tilbúzar erejelerimizdi sol kýiinde qaytalaghan bolyp shyghamyz».(Á. Jýnisbek«Álipby de, emle-ereje de saraptaudan óte týsui kerek», «Eg.Qaz», 17.01.19).

2019 jyldyng 17 qantarynda «Egemen Qazaqstanda» jariyalanghan jana emle erejeleri - qoghamgha úsynylghan ýshinshi núsqa. 2018 jyldyng qyrkýiek, jeltoqsan ailarynda kópshilik talqysyna úsynylghan jobalarmen salystyrghanda azdy-kópti ózgerister bolghanymen, negizi - sol ústanym.

Tughan tilding tynysyn ashtyrmay túqyrtyp kelgen bir ghana mәselege, jat tildik yqpalgha toqtalsaq.

Qazir últ ýshin de, til ýshin de sheshushi tústaghy negizgi mindet pen maqsat - jazu reformasy arqyly tughan tilding tynysyn ashu. Al búl  qazaq tilin ózge tildin, naqty aitqanda orys tilining til búzar yqpalynan bosatu  arqyly ghana mýmkin bolatyny anyq. «Biz orys tilining yqpalynan aryluymyz kerek. Mәsele, tilding tәuelsizdigin aluda túr» ( Gh.Esim,  №16, «Ana tili», 2018).  B.Núrjekeúly aghamyz «Jana әlipby til bodandyghyn jalghastyra bere me?» («Ana tili», 18.10.2018 j) degen súraqty da tekten-tek qoyyp otyrghan joq. Mәsele qazaq tilinde shet tilderden kelgen sózderdi qoldanugha, әlipby qúramyndaghy jat әripterge baylanysty bolyp otyr.

Shet tilderden kelgen sózderding jazylymyna baylanysty úsynylghan emle jobasynda 22 paragraf berilgen, al  naqty tújyrym joq. Jeke әripterding jazylymyna baylanysty erejelerden búryn jalpy ózge tilderden alynatyn sózderding qoldanyluyna baylanysty basty qaghida, tújyrymdy aiqyndap almaymyz ba?

Jana әlipbiydegi jat әripter men ózge tildik sózderding jazylymy mәselesi jalpyhalyqtyq talqylaular barysynda  jii sóz boldy. Búl mәselelerding tuyndauy da zandy. Óitkeni biz jazu reformasyn bastadyq, biraq kýni býginge deyin halyqaralyq termin sózderdi qoldanugha qatysty  birynghay erejemiz ben ústanar naqty qaghidatymyz bolmay otyrghandyqtan qiyndyqtargha úshyrap jatyrmyz. Nәtiyjesinde ekiúshty erejeler men qosamjar emle taghy aldymyzdan shyqty. Sondyqtan da qazaq tilindegi jat tildik zandylyqtar jәne halyqaralyq sózderding qazaq tilinde aitylymy men jazylymy mәselesi qazirgi jaghdayda til bolashaghymen tikeley baylanysty eng qiyn, kýrdeli mәselege ainaldy. Búl mәseleni týbegeyli sheshpey, últtyq jazu turaly aitu da qiyn.

Qazaq sózining sazdylyghy men әuezdiligi jútandap, boyauy kete bastauynyng basty sebebi de osy til búzar jat tildik zandylyqtarda jatqany anyq. HH ghasyr basynda osy mәsele kóterilgende Alash ziyalylary beker dabyl qaqpaghan eken. Óz tarihymyzda ózge tilding dybystyq-әriptik  qúramy men jazu erejesin týgel alghan tәjiriybemiz bar jәne onyng arty nege әkelgeni de belgili. Orys tilinen, orys tili arqyly basqa shet tilderden engen sózderdi orys tili erejelerimen aitu, jazu tәsilining ana tilimizge yqpaly qanday bolghanyn býginde qazaq ghalymdary ashyq aityp otyr (Á.Qaydari, Ó.Aytbayúly, Á.Jýnisbek, B.Qaliyúly, Sh.Qúrmanbayúly, B.Qapalbek, B.Ihsan t.b).Al jana әlipby men emle  arqyly osy tas búghau til búzar erejelerden qútyla alamyz ba?  «Rusizmderdi Qúran sózindey kie tútyp, sol kýiinde búljytpay alu auruynan» (Ó.Aytbaev  «A.Baytúrsynúlynyng ónegesi men Á.Qaydar qaghidasy»,«Eg Qaz»,  25.09.2017 j)  aryla alamyz ba?

Búl  aurudyn  bizge ótip ketkendigining bir dәlelin jana әlipbiyding emlesinen  kóruge bolady. Tughan tilding mýmkindigine senbey, shet tilden engen sózderding basym bóligin týpnúsqa ýlgisine jaqyndatyp jazamyz dep otyrghanymyzdy basqasha qalay týsindiremiz?

Qazaq tilining jana emlesinde ózge tilderden engen sózder kirme jәne shettildik sózder dep ajyratylghan, yaghny kirme sóz - qazaq tili zanyna baghynghan, iygerilgen sózder (samauryn, kәstóm, ról), al shettildik sózder - «jazba túrpaty týpnúsqasynan ýlken aiyrmasy bolmaytyn ózge tilden engen sóz».

Kelesi pikir búl týsinikti tolyqtyryp túr.

Shettildik sózder negizinen әlipby shegindegi әriptermen qazirgi donor til – orys tilining orfografiyasymen tanbalanady: akvarel, stil, lager, artıkl, kegl, fılm; moderator, marker, vaýcher, sýpervaızer, blokbaster» (Q.Kýderinova  «Jana emle – syndarly qadam»,«Eg.Qaz»,22.01.19 j).

Jogharydaghy «jazu, oqu sanamyz qanday da bir tilge baylanbaydy, tolyq tәuelsiz bolady» degen sýiinshi sózimiz qayda qaldy? «Donor tilge» kýni qalghan til qalay tәuelsiz bolady? Orys tili qazaq tiline qashanghy donor bolmaq?

Shettildik «sózding jazba túrpatynyng týpnúsqa tilge jaqyn boluy men kózshalymgha qorash bolmauy». Shettildik sózderdi taza qazaqy ýlgimen jazugha qarsylar osynday da uәj aityp jýr.

Búl uәjder men tújyrymdardy qalay týsinuge bolady? Jazu reformasynyng ózi sanada jattalyp qalghan kirill jazuynyng til búzar yqpalynan qútylu ýshin qolgha alynghan joq pa?  Qazaq tilining tól zanynan tuyndaytyn aitylym, jazylym ýlgileri sol til iyesine kózge qorash kórinetin bolsa, qazaq tilining janghyruy, tabighy bolmysyn saqtau turaly ne aitugha bolady?  Búl sol últtyq sananyng janghyruynan góri ózgeni zor, ózin qor sanaytyn bodandyq sananyn, keritartpa psihologiyanyng mysaly siyaqty.

Jana emle erejesinde «Shettildik birqatar sózder týpnúsqasyna úqsas jazylady»(§76) dep kórsetilgen.  Búl arada týpnúsqa til úghymy naqtylyqty qajet etedi. Qay tildi aityp otyrmyz? Osy uaqytqa deyin bizdegi termin sózderding basym bóligi halyqaralyq sózderding orys tilindegi núsqasy bolyp kelgendigi  ayan. Jana emle de osy joldy jalghastyratyny kórinip túr. Emle erejelerining on jeti paragrafynda mysal retinde   berilgen  myna  sózderding tanbasy ózgergenmen jazylym erejesi sol kýiinde, dәlme-dәl orys tili emlesimen alynghan.  Mysaly: stepler, vaýcher, sýpervaızer, banknot, bıznesmen, dızaın, chempιon, avtor, pop-mýzyka,breın-rıng, kofe-breık, market-meıker, shoý-bıznes t.b. Al  jekelegen әripter auystyryldy dep berilgen sózder jazylymynyng túpnúsqa orys tilindegi jazylymynan kóp aiyrmasy joq. Mys: Fılologıa,  kvars, ýchılıshe, stil, sýbekt, poetıka t.b. Sonda «jana әlipby til bodandyghyn jalghastyra bere me?» degen súraqqa qalay jauap beremiz? Ókinishke oray, osy jolmen jýrsek, til bodandyghy jalghasatyn týri bar, «tilimizding bolashaghyn búldyr nәtiyje kýtip túrghany dausyz» (B.Núrjeke).

Sol siyaqty bizding aitylym-jasalym (akustika-artikulyasiyalyq) jýiemiz búl shet tildik dybystar men sózderdi aitugha daghdylandy, búl sózder qazaq tiline sinisip ketti degen de pikir bar. Qazaq tiline sinisip ketken  dep tek qazaq tili zandylyghyna tolyq baghynyp, iygerilgen sózderdi aitpaymyz ba? Mysaly, «samauryn, bolys, kópes, túrba» t.b. Al óz zandylyghyn ózimen ala kelgen sóz til basqynshysy esebinde, til bolmysyn búzushy retinde baghalanatynyn bilemiz ghoy.

Biz jeke dybystardy ghana emes, sol dybystarmen aitylatyn tútas sózderdi ózge tilding zandylyghymen aitugha, jazugha daghdylanyp qaldyq. Al ol daghdynyng til búzar sipatyn býginde biz aiqyn sezinip otyrmyz. Jat tildik sózderding jazylym, aitylymyna qaray tilin iykemdep ósken úrpaq ózining ana tilinde sol ózge tilding maqamymen sóiley bastaghany, ózining tól sózderin ózgen tilding zanymen jazyp jýrgeni jasyryn ba?

Jana emledegi shettildik sózderding jazylymyna qatysty taghy bir pikir:

«Shettildik sózderdi últtyq til zandylyqtaryna sәikes iygerip jazu tilimizding syrtqy әserge qarsy túru imuniytetin qayta qalpyna keltiretin tetik bolmaq» (A.Fazyljan «Jana emle erejesi turaly birer sóz»,«Eg.Qaz», 18.01.19 j).

Aytylghan pikir dúrys, biraq sol qazaq tilining shettildik sózderdi til zandylyghyna sәikes iygeruin biz jana emle erejelerinen kóre alamyz ba? Tútas shettildik sózder jazylymyna arnalghan segizinshi taraudyng jiyrma eki paragrafynyng bireuinde ghana búl sózderge mysaldar keltirilgen. «Taýar, nómir, poshta, kástóm, pálte, poıyz, sıez, slesir, vedimis, vedimistik, ketchúp[6]. Búlardyng ishindegi «slesir, vedimis, vedimistik, ketchúp» sózderin tolyq iygerilip túr dep aitu qiyn, jat dybystar tanbasymen (v,ch), sóz basy til tabighatyna jat dybys tirkesimen jazylsa (sl), qalaysha qazaqy bolmaq?

Al sol taraudyng qalghan emle erejelerinde qazaq tilining shettildik sózderdi iygerui retinde keltirilgen sózderding kirill әrpimen jazylymyn, aitylymyn salystyryp kóreyik. «Manóvr- manóvr, kompúter- kompýter, knáz – knәz, ansámbl –ansәmbl, batalón – batalón, vestıbúl – vestibýl, paról – paról, álbom – әlbom, brıfıń – brifiyn, narád – parәd, búldog– býldog t.b». IYgerip jazuymyzdyng týri osy ma? Shynyn aitsaq, búl sózderdi qazaq tili zandylyghyn kerisinshe búzyp túrghan sózder retinde mysalgha alugha bolady. Sózderdi tolyq qazaq tilining zandylyghymen jazugha, aitugha ne kedergi? Mys: «mәnebir, kәmpýiter, kinәz,әnsәmbil, bәtәlón, bestebýl, pәról, әlbóm. Álde biz ózimizge ózimiz senbey, qazaq tilining mýmkindigine kýmәndanyp otyrmyz ba? «Legioner dybystar» men «donor tilsiz» qazaq tili kýn kóre almay ma? Álemning kez kelgen tilinen kelgen sózdi qazaq tilining zanyna tolyq baghyndyryp aitugha, jazugha qazaq tilining shamasy kelse de, osy tilding iyesi bolyp otyrghan bizding shamamyz kelmey otyr, naqty aitsaq, batylymyz ben sanamyz jetpey otyr dep ashyghyn aitqan dúrys bolar.

Áriyne, tap osy kýide, kirill jazuymen bergende orys tili zanyna bauyr basyp qalghan  qazirgi aghayyngha  ersileu, kózge qorash kórinui mýmkin.  Al latyn әlipbiyimen  jazsaq, jazuda  eshqanday qorashtyq bayqalmaydy. Mys: mánóbir, kámpúıter, kináz, ánsámbil, bátálón, bestebúl, páról, álbóm, birepiń, parat, bóldók».Tilding aitylym normalary da birtindep qalyptasar edi. Eng bastysy, keleshek úrpaq qazaq tilinde ózge tilding yqpalynsyz taza sóileu, jazu mýmkindigine ie bolar edi. Jazu reformasynyng ózi til bolashaghy ýshin qolgha alynghany anyq qoy.

Búl arada basty mәsele jana әlipby qúramyna, әlipbiyding emlesine baylanysty bolyp túrghany anyq. Qazaq tiline jat dybystar tanbalary әlipbiyden oryn alsa, olardyng jazylymyn retteytin erejeler de jazylatyny sózsiz.

Jana әlipby qúramynda «ya,y, yo, e, sh,s, i,» tanbalarynyng bolmauy  tughan tildi ózge tilding yqpalynan aryltu maqsatyna say keledi.  Óte dúrys. Zandy súraq tuyndaydy. Búl baghyttaghy sharalar nege jartylay jýrgiziledi?  Álipbiyde úsynylghan «ch- (ch), v –(v), f –  (f). H – (h) » әripteri men «kino, injener, institut, kurs» sózderindegi «i, u» әripteri de qazaq tiline jat dybystardyng tanbalary emes pe? Osy jat dybys tanbalaryn әlipbiyde qaldyrudyng ózi ózge tilding yqpalyna qayta kónudi, til bodandyghynyng jalghasa beruin bildirip túrghan joq pa?

Tól sózderde jazylyp, kóp súraqtar tudyryp kelgen y [yi], [iy] әrpi men sóz basynda jәne dauyssyzdardan keyin jazylyp kelgen u [úu], [ýu] әrpining jazylymy emle erejeleri konsepsiyasy jobasynda tómendegidey týsindirilgen, jana emlede osy ýlgimen berilgen.

«Erin qatysy jaghynan [úu], sonday-aq ezu qatysy jaghynan [yi, iy] týrinde bir-birimen kirigip ketken tel dybystardy (qosar dybystardy) bir әrippen orfografiyalau oryndy dep tanylady».

Birinshiden, búl dybys tirkesterin bir-birimen kirigip, bir býtinge ainalghan dybystar dep tanu qanshalyqty oryndy? Qazaq sózderi buyngha bólingende búl dybystar әr buyn qúramynda aitylatyny anyq qoy (qy-yyn, qú-uat, ú-uaq, i-yin, ki-yim). Col «tu» sózine tәueldik jalghauyn qossaq (tú-uy), bir býtin dep otyrghan dybystar eki buynda aitylmay ma?  Sol siyaqty «yi» tirkesining «syilyq, tyiym» sózderinde jazylyp, tap sol ýlgimen aitylatyn  «jiyn, miyq, qiyq, tiyn t.b» sózderde jazylmauyn týsindiruding ózi onay emes. Al osy sózderde  jәne «jiyi, iye, suy, quan, biyi» siyaqty sózderde qos dauysty qatar keledi dep til búzar erejemen týsindirgen kezeng de boldy.

Osy mәselege qatysty búrynghy erejeni qaldyru arqyly emlemizge basy artyq, kereksiz erejeler qayta keldi. Búl arada bizde  búryn birde dauysty, birde dauyssyz  dep kelingen «u» (sóz basynda jәne dauyssyzdan keyin)  men qazaq sózderinde (jiyi, qiyn, iyq) dauysty dybys dep týsindirilip kelgen «iy» dybystary men әripterine  qatysty «til búzar erejege» nýkte qoyylghany dúrys. Ghalym pikirine qúlaq assaq, «i, u» әripterining qazaq sózderinde jazylymyna  qatysty sheshushi sózdi akademik R.Syzdyqova aitty dep oilaymyz («Qazaq әdebiyeti», 14.09.2018 j ).

Al búl dybystardyng (y,u) jana әlipbiyde tanbalanuyna kelsek, fonetist-ghalym Á.Jýnisbek pikirine toqtaghanymyz jón. «Álemy jazu dәstýri men jazu teoriyasyna layyq  qazaqtyng U (dauyssyz) dybysy  [w] tanbasymen, Y dauyssyz dybysy [y] tanbasymen mindetti týrde belgilenu kerek».

Ekinshiden, búl әripter ózge tilden engen (orys tilinen) sózderde qalay oqylady? Emlening qazanda (2018 j) úsynylghan jobasynda « ı (iy), ý (u) әripteri shettildik sózderde dara dauysty dybys retinde tanbalanady:ınstıtýt, kıno, granıt; ýnıversıtet, fýtbol, resýrs» (§8) dep berilgen edi, al keyingi núsqasynda («Egemen Qazaqstan»,17.01.2019) búl ereje alynghan. Oghan da shýkir.  Sóitse de osy emle erejelerinde berilgen myna «ýnıversıtet, sýpervaızer, skrınshot hımıa, gımnazıa,  komýna, sılabýs, týnel, kýrs» sózderinde  ı, ý әripteri dauyssyz dybys tanbasy ma, dauysty dybys tanbasy ma? Búl sózderge dybystyq taldau jasaghanda qalay týsindiremiz? Dauyssyz bolsa, qalay buyn qúrap túr? Dauysty bolsa, qay tilding dauysty dybysynyng tanbasy, orys tilining be? Búl qazaq tilining emle erejeleri emes pe? Eger orys tili dauystylarynyng tanbasy desek, onda biz taghy da «jartykesh jazu, qosamjar orfografiyagha» qayta oralamyz ghoy.

Shettildik sózderdegi «i,u» (sóz basynda jәne dauyssyzdan keyin) dybystaryn «yi, iy, úu, ýu» әripterimen jazsaq, shúbalanqylyqqa úshyraymyz degen de  uәjder aityluda. Ózge tilden alynghan sózderde búl dybystardy barlyq jaghdayda qos әriptermen jazu mindetti emes. Orys tilinde (al biz terminderdi «donor til» arqyly alyp keldik) búl әripter (i,u) qos dybystardy emes, dara dauysty dybystardy tanbalaydy. Sondyqtan búl dybys әripterin qazaq tilindegi úqsas dara dauysty dybys әripterimen bergen dúrys jәne búl bizding jazu tarihymyz ýshin janalyq emes.  Erterekte tilimizge engen kirme sózderding jazylymyn qarayyq. «Bәtenke (botinka),kerzi (girza), túrba (truba),orys (ruskiy), әrtis (artist), kәrzenke (korzina), kirpish (kirpich), sot (sud), pút (pud), kóshir (kucher), ról (roli) sheneunik (chinovniyk), kópes (kupes), bótelke (butylka),dýngen (dungan) nemese Memterminkom bekitken Ystambúl (Stambul), Beyjin (Pekiyn), rejim (rejiym), stansa (stansiya),  Úlan – Batyr (Ulan – Bator) t.b.

Osy tәsilmen  kirme sózderdi qazaq tili zandylyghymen jazyp, «i» әrpin kelgen orny men aitylymyna qaray «e, y,i» әripterimen (enstetót,derektir, enjener,minister, depozet), «u» әrpin «ú,ý,o,ó» әripterimen (únibersetet, pakúltet, bópet, potbol,Ulan-Úde) tanbalaugha әbden bolady ghoy.

Sol siyaqty «ch- (ch), v –(v), f –  (f). H – (h) » әripterine de qazaq tilinde balamalar bar. Sh – sh, v – b,u,p, f – b, p , x – q, k. Mysaly: shot, poshta, tauar, zauyt, pitir, dәpter, qylor, raqym t.b. Tilge tek óz zanymen ómir sýruge tolyq mýmkindik bersek bolghany. Shettildik sózderdi qazaq tili zandylyghyna baghyndyryp aitu men jazu, eng aldymen, til bolmysyn saqtaytyn, tildi ózge tilder yqpalynan qorghaytyn eng quatty qúral ekendigin úmytpayyq.

Jazu reformasynyng basty maqsaty – qazaq tilining tabighy bolmysyn saqtau, tildegi «til búzar erejelerden»  arylu dep týsinemiz. Sondyqtan da     jat (kirme) dybys pen tanbalardyn, jat sózderding tilimizde qoldanyluy mәselesine baylanysty  týpkilikti baylam men sheshimge kelu manyzdy.  Búl arada jartylay sheshim boluy mýmkin emes.  Qazaq jazuy men emlesinde sheshimin kýtken osy mәseleler bolashaqqa jýk bolmauy ýshin býgin sheshilgeni dúrys. Ózge tilden sózderdi biz qazaq tiline qyzmet etui ýshin aldyq qoy. Al tilimizge qyzmet etse, sol til zanyna baghynuy kerek.

Býginde osy әlipby men emle erejelerine qatysty ótpeli kezendegi núsqa degen de uәjder aityla bastady. Sonda erteng ótpeli kezennen keyin qyruar qarjy júmsalghan oqulyq, sózdik, anyqtaghyshtar men kómekshi qúraldar qaytadan shygharyla ma? Eng bastysy, búl kezende osy jartylay últtyq jazumen sauat ashqan  úrpaq aldynda kim jauap beredi?

Qazaq orfografiyasy erejelerining tújyrymdamasy men emle erejelerinen bizding kýtetinimiz - qazaq jazuynyng negizi men últtyq sipatyn  anyqtaytyn  naqty da anyq tújyrym men qaghidalar. Jalpyúlttyq manyzy bar últtyq jazu, onyng emlesi turaly asyghys sheshim de, qatelikter de bolmauy tiyis. búl mәselede «biz tarihtyng sabaghyn aiqyn týsinuimiz kerek»jәne «búl býkil memleket ýshin manyzdy shara jәne onda aghattyqqa jol beruge bolmaydy» (N.Nazarbaev). Sondyqtan da, eng aldymen, últ pen últ tili  bolashaghy aldyndaghy jauapkershilik pen mindetti týsine de týisine otyryp, sheshim qabyldaghan dúrys.

Últtyq sanasy, ruhy kýshti halyq qana óz maqsatyna jetetini anyq. Tuysqan týrik eli tarihynan bir sabaq. Ótken ghasyrdyng 30 jyldary Týrkiyada jazu reformasyn jýrgizgen M.Atatýriktin  basty maqsaty týrik tilin ózge tilderding yqpalynan bosatu boldy. «Óz otanynyng biyik azattyghyn qorghay alghan týrik últy tilin de ózge tilderding búghauynan bosatuy tiyis».  Tәuelsiz qazaq últy da tughan tilin jat tildik yqpaldan bosatuy kerek.

Býgin tarih últ pen últ tiline damu men órkendeuge jana mýmkindikter berip otyrghanda tilimizding ata zanyna óris beru arqyly ghana biz tilimizdi tabighy taza qalpynda saqtap qala alamyz.  Ol  - jana últtyq әlipbiyding qazaq tilining sózdik qoryndaghy barlyq sózderdi (kirme sózderdi, terminderdi qosa) singarmonizm zany, yaghny ýndesim normalary boyynsha qoldanugha mýmkindik berui. Qazaq tilining 9 dauysty, 19 dauyssyz dybys, barlyghy 28 dybystan túratyn dybystyq qory arqyly әlemning barlyq tilderinen kelgen sózderdi aitugha, sol dybystar tanbalary arqyly jazugha bolady. Búl jazu men әlipby  ýlgilerin ghalymdar (Á.Jýnisbek) úsynyp ta jýr. Á.Jýnisbek aghamyz úsynghan әlipby jobasynyng (34-1.01.2019 j, «Ana tili») artyqshylyqtary:

- tól dybystar tanbalary ghana qamtylghan;

- tilding basty zany ýndesim arnayy jinishkelik belgi (qosnýkte nemese akut) arqyly әrip, buyn, sóz tanytu qyzmetin atqaryp túr;

- «bir dybys – bir әrip» ústanymynyn  saqtalghan;

- tuysqan týrki tildes halyqtar әlipbiylerine jaqyn.

Áriyne, búl arada qalyptasyp qalghan kózqaras, daghdy bar ekeni, belgili bir kezende qiyndyqtar tuyndaytyny ayan. Biraq «qanymyzgha singen kóptegen daghdylar men taptauryn bolghan qasang qaghidalardy ózgert­peyinshe, bizding tolyqqandy janghy­ruymyz mýmkin emes» (N.Nazarbaev). Qazaq tiline de til tynysyn ashatyn, tildi bodandyqtan qútqaratyn tәuekelshil qadam qajet. Býginde biz tughan tilimizdi shyn maghynasynda janghyrtamyz, azyp-tozudan saqtap qalamyz, bolashaq úrpaqqa asyl qalpynda jetkizemiz desek, osy tәuekelshil qadamdy jasauymyz kerek dep oilaymyz.

Eng aldymen, ýkimetting tiyisti organdaryna A.Baytúrsynúly at.Til bilimi instituty, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamymen, basqa da mýddeli mekeme, úiymdarmen birlesip, osy jyldyng 1 jartysynan qaldyrmay qazaq jazuynyng ózekti mәselelerine arnalghan joghary dengeydegi jalpyúlttyq arnayy jiyn ótkizu turaly úsynys týsiremiz. Basty maqsat - últtyq jazu mәselesin últtyq dengeyge kóterip, últtyq mýdde túrghysynan ortaq pikirge kelip, sheshim qabyldaugha qol jetkizu. Sonymen birge  jazu reformasy arqyly últtyng ruhany janghyruyn jýzege asyru, memlekettik tilding barlyq órkeniyetti elderdegi siyaqty konstitusiyalyq mәrtebesine say qoldanyluyna qol jetkizu, quatty últtyq iydeologiyanyng negizi bolatyn memlekettik til iydeologiyasyn qalyptastyru maqsatynda   «Memlekettik til turaly» arnayy zang qabyldau mәselesi talqylanyp,   Elbasyna, el senaty men mәjilisine arnayy úsynys týsirilse, «últ ýshin degen úly is» (A.Baytúrsynúly) týzu de, danghyl jolgha týsedi dep oilaymyz.

Bolat  Jeksenghaliyev, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy» qoghamdyq birlestigi BQO filialynyn tóraghasy, tilshi-maman

Abai.kz