Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Dep jatyr 3687 10 pikir 20 Nauryz, 2019 saghat 15:14

Sarapshylar: «Nazarbaevtyng Preziydenttik qyzmetin biyik baghalau kerek»

2019 jyly 19 nauryz elimizde ýlken tarihy oqigha oryn aldy. Núrsúltan Nazarbaev Preziydenttik ókilettigin toqtatatynyn jariyalady. Al býgin Respublika Preziydenti ókilettigin uaqytsha atqaratyn Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna ant berdi.

Osy oqighagha baylanysty birqansha azamattardan pikir súraghan edik.

Картинки по запросу Берік Әбдіғали,

Berik Ábdighali, cayasatker:

– Búl tarixy túlghanyng - tarixy sheshimi. Núrsúltan Nazarbaev óz mәlimdemesinde biylikte bolghan 30 jylyna sholu jasap, memleket tarihyndaghy manyzdy oqighalargha toqtalyp ótti. Shyn mәninde Túnghysh Preziydent óte qiyn, kýrdeli kezende el tizginin qolyna aldy. Kenestik Qazaqstannan Tәuelsiz Qazaqstan qalyptastyru jolynda ýlken jauapkershilikti moynyna jýktedi. Qiyn-qystau uaqyttan eldi aman alyp shyqty. Qarap otyrsaq, tәuelsizdik jyldarynda jana úrpaq ósip-jetildi. Memleketting damu ýrdisin jalghastyratyn túlghalar qalyptasty. Osynyng bәri memlekettik sayasatta sabaqtastyq jýretinin kórsetedi. Ýlken ózgeris bolady dep oilamaymyn. Núrsúltan Nazarbaevtyng Túnghysh Preziydent degen mәrtebesi saqtalady. "Núr Otan" partiyasynyng tóraghasy qyzmetinde qala beredi. Songhy ózgeristerge baylanysty Qauipsizdik kenesi tóraghasynyng qúzyreti keneydi.

Tәuelsizdik jyldary Túnghysh Preziydentting el quatyn eseleuge qosqan enbegi men ýlesi sheksiz. Qazaq memleketi janghyrdy. Shekaramyz belgilenip, memlekettik rәmizderimiz anyqtaldy. Tәuelsizdik qúndylyqtary qalyptasty. Qazaqstan әlemge tanylyp, ghalamdyq sayasy prosesterge belsendi aralasa bastady. Osy 30 jyl qazaq tarixynda "Núrsúltannyng Núrly joly" degen ataumen qalady.

Похожее изображение

Ázimbay Ghani, sayasattanushy:

– Núrsúltan Nazarbaevtyng Preziydenttik qyzmetin óte biyik baghalau kerek. Birinshiden, elimizding egemendigi, territoriyalyq tútastyghy saqtaldy. Ekinshi jaghynan, tәuelsizdikting alghashqy jyldary jaqsy ekonomikalyq reformalar jasady. Salystyrmaly týrde aitqanda, Qazaqstannyng jalpy ishki ónimi Ózbekstannan bes ese joghary boldy. Mysaly, bes million ózbek ózge elderde júmys istep jýr. Al búnday jaghday bizde joq. Al ýshinshiden, sheteldegi qazaqtardy jinap, egemendikti qamtamasyz etti. Onyng ýstine, beybit jolmen, sayasy kýrsessiz óz erkimen qyzmetinen shegindi. Búl da óte kóregen sheshim.

Nazarbaev biyligi kezinde Qazaqstan syrtqy sayasatta belsendi boldy. Halyqarlyq qatynastardy jaqsy jolgha qoya bildi. Men Núrsúltan Ábishúlyn maqtap jýrgen qazaqtardyng birimin. Biraq, elde qordalanyp qalghan mәseleler de az emes. Sonyng ishinde eng manyzdysy, elde qúqyqtyq-sayasy reforma jasaluy kerek. Búl - el ekonomkikasynyng ósuining basty tiregi. Búl qúqyqtyq kepildik beredi. Shetel investorlaryn da Qazaqstangha senimdi týrde keluine jol ashady. Odan keyin, memlekettik tilding mәrtebesin kóteru kerek. Búl da sәl aqsap túrghan sala. Endi kelesi Preziydentting aldynda naryqtyq qatynastardy terendetu, qúqyqtyq-sayasy reforma jasau jәne til mәselesin sheshu mindeti túr.

Bahtiyar Qabasov, «Ruhany janghyru» jurnalynyng redaktory:

– Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng әlem aldyndaghy abyroyy joghary, bedeli asqaq, jýzi jarqyn, sózining ótimdi, oiy útymdy, pikiri payymdy qasiyetin әlem týgel tanyp otyr. Qazirgi tanda jәne bolashaqta elimiz baghyndyratyn talay asu bar. Mine, osynday biyik maqsattar bizdi tek algha jeteleude. Múny halyqtyng san ghasyr ansaghan armanynyng oryndalghany dep bilemin. Qazaq halqynyng armany shyndyqqa ainaluyna Elbasy Núrsúltan Nazarbaev kepil boldy. Ol myzghymas memleket qana emes, týbirimen janarghan demokratiyalyq qogham qúrdy. Býginde әlemning ozyq elderding ýlgilerine, tәjiriybelerine sýiene otyryp, ózindik jolyn taba bilgen Qazaqstannyng qaryshtap damuynyng basty ereksheligi de – osynda. Ayta bersek, Elbasynyng erligi jeterlik. Bastysy, beybitshilik saqtalyp, elimiz aman, júrtymyz tynysh bolsyn!

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5588