Býginde әlemdik dәrejedegi alghashqy qazaq әnshisi atanyp jýrgen Dimash Qúdaybergenning halyqaralyq dengeyge kóterilgenine eki jyldan artyq uaqyt ótse de, ol turaly aqyn Onaygýl Túrjanovanyng kitapshasynan basqa terennen quzaghan tiyanaqty dýniye, tipti Qazaqstan kóleminde muzykatanushylyq maqala jazyla qoyghan joq. Esseist jazushy Maqsat Tәj-Múrat osy olqylyqtyng ornyn toltyru maqsatynda «Dimash. Kogda jajdut krika» atty kitap jazyp bitirdi. Biz oqyrman nazaryna sol kitaptyng qazaq tiline audarylghan «Jer әlemdi sharlaghan qazaq әni» deytin tarauyn úsynudy jalghastyramyz. 

(Jalghasy. Basy myna siltemelerde: «Baghy barmen talaspa», Teniz týpten tebirenedi,Dimashtyng dauysy jәne әlemning 47 elindegi beytanys tanystar), Dimashtyng dinamikalyq konservatizmi.

Osy túrghydan kelgende Dimashqa obektivti týrde jahandanu túsyndaghy әlem halyqtarynyn, subektivti týrde alghanda óz halqynyng әleumettik zakazy dep qarau kerek. Yaghny ol qazaqtyng ónimi ghana emes, tughan halqynyng kópten bergi talap-tileginin, arman-ansarynyng jemisi. Dimashtyng joly – bizding jolymyz, Dimashtyng dýnie ainalghan sapary – qoghamdyq ómirde, әleumettik oi-sanada jyl qúsynday janalyq, óreli ózgerister kýtken bizding barlyghymyzdyng arman-saparymyz. Býginde «Dimash fenomeni» taqyrybyna әrkim әr túrghyda túryp qarap, óz payymdaularyn aityp jýr. Kópshiligi halyq qazirgi estradadaghy jalghandyqqa, talghamsyzdyqqa toyyp bitip, jana nәrseni kýtip jýrgen qolayly sәtte kenetten mandayy jarqyrap Dimash shygha keldi degenge sayady. Endi bireuler onyng jarq etip shyghuy әlemde nebir ýlken standiondardy adamgha op-onay lyqa toltyra salatyn talantty әnshiler shau tartyp, sahnadan keter aldynda jýrgen daghdarysty túsqa tap kelgendiginen dep túspaldaydy. Qaysybireuler demokratiyalyq joldan tayghan, jemqorlyq jaylaghan elde Dimash siyaqty talanttardyng toptalyp shyqqanyna jәne ghylymda, kinoda, sayasatta emes, dәl әn óneri salasynan shyghyp otyrghanyna tandanys bildirse, endi bir sarapshylar Qazaqstanda Denis Ten, Genadiy Golovkiyn, Dimash tәrizdi planetalyq auqymdaghy passionar jigitterding bir uaqyt kezeninde birden kórinuin býginde elde sózden iske kóshken әleumettik ornyqtylyqpen baylanystyrady. Shyndyq osylardyng ortasynda siyaqty: iyә, býkil salada da býkil esik qúlypqa salynyp, tars jabyq túrghan bolsa Qazaqstanda songhy kezde qaulap shyghyp jatqan jogharydaghyday talanttar qaydan kelgen? Meninshe, jekelegen úl-qyzdarymyz boldyrmasty boldyryp jýr. Migirsiz enbek, dúrys jattyghu, jalyndaghan jigerlerimen jolda kezikken kedergi ataulyny ottay sharpyp, kýiretip, jaryp ótip kelip degenderine jetip jýr. Búl jigitter kýnbe-kýngi shayqastarda shynyqqan, shyndalghan naghyz jauynger jigitter, eshkim de, eshtene de, eshtene de bóget bola almaytyn giganttar. Bir mysal. 2013 jyly Álisher Kәrimovting «Slavyan bazarynda», 2014 jyly «Novaya volna» konkursynda joly bolmady. Songhy bayqaudan keyin әnshining búl konkursta ónerden basqanyng bәri bar ekendigin mәlimdegeni esimizde. Al arada bir jyl ótkende Dimash Viytebsk konkursynda, jәne jyl aralatyp Qytaydaghy konkursta shyn ónerge, shyn sheberge túsau joq ekendigin dәleldep berdi. Búl qayratkerge, jigit adamgha tәn minez. Endeshe bizding úyatmenderding qoyyp otyrghan kinәsine túp-tura kerisinshe Dimash naghyz erkek jәne jay er-azamat emes, qazaqtyng sender qarghaday shulap joqtap otyrghan jauynger batyry. Biraq ol qazaqty úlyqtaudy sender aityp otyrghan tar ayada emes, ózi biyigine shyqqan planstarlyq auqymda týsinedi jәne tughan halqyn sol auqymgha layyq tәsilmen úlyqtaudy ditteydi. Yaghny qazaqty úlyqtau nәrsening syrtqy belgileri (fenomen) bolsa, onyng ishki belgileri (noumen) de bar ekendigin týsinedi. Búl jerde noumen, yaghny sezimmen qabyldau arqyly bilim tabu – jogharyda aitylghanday tóltuma ónerdi zamanauy dengeyge translyasiyalaudyng jana tehnologiyalaryn tauyp, qoldanu. Osy arqyly Dimash ótken dәuirding qayta oralmas qúndylyqtaryn býginde tariyhqa ainalyp, óz beynesimen bólek ómir sýrip ketken 2017 jylghy Singer bayqauy ýstinde-aq qayyra eske salghanyn bile bermeuimiz mýmkin. Ángime konkurstyng bir turynda Dimash oryndaghan belgili «Besinshi element» filimderindegi Diva Plavalagunanyng ariya-dansy jóninde bolyp otyr. «Diva Dans» birneshe operalyq partiyalardyng muzykasyn kompiuterlik óndeu arqyly jasalghan, sol partiyalardyng bireui (songhy fragment) Borodinning «Qypshaq biyinin» óndelgen núsqasy. Dimash kompiuterdegi elektron muzykany notamen oinaghanday etip, yaghny muzykalyq klassifikasiya boyynsha ysqyrauyq registrde oryndaytyndyqtan fragmentting dala muzykasy retindegi sipaty mamandar bolmasa jay tyndaushynyng qúlaghyna bilinbeydi. Sonday-aq Skreaming kompozisiyasynyng stakattolar kaskadymen keletin bir túsy Dimashtyng ózi oryndap jýrgen Isanyng «Jeldirmesindegi» «Lya-lya-lya-ku-liy-lya» dep yrghatylatyn vokaldyq әshekeyleudi eske salatynyn da ekining biri ajyrata bermeydi. Sol Skreaming-di 2018 jylghy qyrkýiekte Qytaydyng Idol Hits Music Show jobasynda oryndaghan kezinde Dimash kompozisiyanyng dәl ortasyna qazaqsha rep qosyp jiberdi. Dimashqa deyin filippindik tamasha әnshi qyz KZ Tandingan Singer – 2018-de Rolling in the deep әnining kaverine bir ýzik rep qatystyrghan-dy, biraq ol aghylshynsha bolatyn, al Dimash qazaqsha jәne onda jastardy ana tilin qúrmetteuge shaqyrghan sózder bar. Sol shamada Qytayda ótken jәne bir konsert ýstinde әnshi «Húsniy-Horlandy» fortepianoda óz sýiemeldeuimen oryndady. Bizde dәstýrli әnder osy saladaghy vokalisterge ghana beyimdelgen ghoy, olardy klassikada, klassikal krossoverde oryndaghanda arnayy óndelgen aspaptyq partiya jasaluy kerek. Soghan qaramastan kez kelgen әndi mәtinimen qosa bir estigennen jattap alatyn dalanyng tuma talanttarynyng túyaghy jәne mulitiinstrumentalshy Dimash basqa elding sahnasynda osy qiyn mindetting de ýdesinen sәtimen shygha bildi.

Endi bir para әngime әnshi songhy kezde óz shygharmashylyghyndaghy opera, pop, rock, sool stiliderine qosyp jýrgen folk jóninde. Qazirge deyin ol etnik folk elementterdi ýsh ret jәne ýsheuinde de әuenmen qoldandy. Alghash Hunan tv 2018 jyly aqpanda ótkergen gala festivali ýstinde hrvat muzykanty Maksim Mrvisanyng pianodaghy sýiemeline vokalizdik notalardy dәl әuenmen qoyyp, tyndaushylaryn gharyshtyq alys qiyrlargha shym batyryp әketkeni bar. Onysy kóktemgi Singer-2018 bayqauynyng gala-konsertinde júrttyng alqauyna shygharghan Hello kompozisiyasyna dayyndyghy eken: ataqty amerikan әnshisi Lionel Richiyding búl belgili әnining kaverining ayaghyna qaray Dimash kompozisiyanyng apofeoz bóligin taghy da shyghystyq bir әuenge qúrdy. Tyndaghan jannyng kónilin kók saghymday oinatqan búl bólikti birqatar júrt azan dep tapty. Tipti keybir músylman bauyrlardyng ishinde zәuimde Dimash azan shaqyrar bolsa meshitte iyne shanshar oryn qalmas edi degenderi de boldy. Dimash әnderine kouch jasap jýrgen jalghyz músylman muzyka mamany Emre Edjelenning de payymdauynsha, Dimash vokaliyzi azan tabighatymen ýndes, tipti týrik azanshylary aitatyn nihavend, hikaz maqamdaryna keledi eken. Áriyne, meshit azanynyng verbalidyq jaghy bolady, yaghny onda Allagha madaq sózder aitylady jәne uәzin ólshemimen tiziletindikten arabtar azanshyny muәzin deydi. Dúrysyn Alla biledi, desek te bizge Dimash әuezining dúgha maqamyna úqsastyghy barday kórindi. Dimash búl kesekti yahudiylik hasid әni Hava nadila siyaqty psalomdyq kantillyasiyamen, basqasha aitqanda tәnirige jalbarynu, dúgha etu, tilek tileu, yaghny mantra, rigveda týrinde oryndaydy deu dәlirek bolatyn siyaqty. Biraq taza kantillyasiya emes, bir múrtymen basqa da bir qiyrgha әketip jatqanday kórinip edi sol joly. Bilgendey-aq oilappyz: sol jyldyng kýzge salymynda Dimash Sochiyde «Greshnaya strasti» kompozisiyasynyng kuliminasiyasyndaghy 3:30 uaqytyn bir taza etnikalyq folk-elementpen órnektedi, yaghny shamamen on-on bes sekund boyy әuendi bir demmen, vibrato arqyly kómeylik deuge keletin ózgeshe tehnikamen qayyryp túrdy. Yakutsk qalasynda túratyn Dimash fanaty Nadejda Yakovleva sol boyda kommentariy arqyly: «Men saha halqynyng kómey әnine úqsas әuendi estidim» dep jazdy. Ony ózge tyndaushylar da ilip әketti, tipti últy orys Elena Tihonova búl әuendi «yakut halyq әni negizindegi epikalyq «soltýstik shúghylasy» dep te jiberdi. Álbette, búlaysha kesip-piship aitu ýshin salystyrmaly zertteu, sonyng ishinde spektrogrammalyq taldau jýrgizu kerek. Onyng da uaqyty keler, әzirge aitarymyz, kómey әueni saha yaky altay halyqtarynda ghana emes, әlemning birqatar halyqtarynyng muzykalyq dәstýrinde bar. Mysaly, irlandiyalyq belgili әnshi marqúm Dolores Oꞌ R̛iordan rok stiylinde aitqanymen keyde kómey әnine salyp ketetin. Nemese belgili pianist-kompozitor Havasiyding The Storm feat kompozisiyasynyng Liza Djerrard oryndaytyn núsqasynda vokaliz ben әn aralyghyndaghy folkәuender búrqanyp jatqan teniz dauylynyng metafizikalyq kelbetin kóz aldygha әkeledi. Batysta búl tehnikany «therme» deydi. Kenes kezinde burdon dep ataytyn. Altay kijiyde, sahada kay deytin atpen tanymal. Baghzy týrkide tenizdi kay, qayman degen, yaghny kay tehnikasy tenizding tylsym túnghiyghynan shyghar psihodeliyalyq dybys-kórinister syqyldy dauys apparatynyng tereninen, qolqa-jýrek túsynan alynady. Altayda kaydyng karkyra, sygyt, sybysky, koomey dep keletin birneshe stiyli bar. Dimashtyng osy kaygha úqsas әuenmen aituy bir esepten reminissensiya, yaghny әnshi erterekte bir jerde estip, sanasynda jattalyp qalghandy ózi de bilmesten qaytalaytyn siyaqty. Olay deytinimiz, Dimash 2012 jyly Yaltada ótken estrada әnshilerining «Shyghys bazary» konkursyna saha elinen kelgen Yuliana Krivoshapkinamen (shyn aty Uhuktuu) birge qatysty ghoy. Yuliana jan-jaqty әnshi, ol sahanyng osuhay kómey әninen bólek toyuk, degeren, chabyrkah tәrizdi folkәuenderin, sonymen birge pop әnder de oryndaydy. Sol joly Yaltada Uhuktuu homus (vargan, shanqauyz) qosyp, kómeyden qayyryp túryp, kisining say-sýiegin syrqyratatyn bir mediativtik performans jasaghan-dy. Áriyne, Dimashtyng ony tyndamauy mýmkin emes.

Desek te kómey әni – tamaqty kernep, qyrnap aitu qazaqta da bar ekendigin eskeruimiz kerek. Ásirese onyng bizdegi eng kórnekti ýlgisi Syr boyynyng әnshilik, jyrshylyq dәstýrinde saqtalghan. Sonymen birge búl tehnikany Shynjang ólkesining qazaqtary da qoldanady. Mysaly, «Eki-au jiyren» әnining kirispe bóligin Qúrmetjan Baghdәuletúly kómeylik dybystargha qúrady. Bizding MEZZO toby da «Argo» әnining kaverining introduksiyasyna solo týrinde osynday mediativtik performingti sәtti kiriktirgen. Demek, Dimash artistik týisikpen kóne hundardyng túqym teberigi bolyp sanalatyn saha men qazaqta saqtalyp qalghan týrkilik baghzy kay ónerine kómey tehnikasyn qosyp, Tayau Shyghystaghy mizrahy tәrizdi ózinshe bir stili týzui de mýmkin ghoy. Muzyka mamandarynyng bir kerek jeri de osy. Sebebi, Dimash qoldana bastaghan kómeylik relizderding tabighaty óte kýrdeli, әri ol gibridtik sipat tanytady: oiymsha, әnshi qazaqtyng kómey әni men azandaghyday kóne týrkidegi dybysty tanday arqyly múrynnan jiberetin toyuk stiyli ortasynan ózgeshe, únasymdy ýlgi pishken. Eger dúrystap tyndasa, jogharydaghy kómeylik, tanday-múryn notalardyng tereng qoynauynan qúlaqqa «Elim-ayda» bar bir dybystar da shalynar edi.

Bir sózben aitqanda, Dimash últtyq saz ónerin zamanauy estrada arqyly ýlken sahnagha shygharu tóniregindegi әreket-niyetinde qay halyqtyng da tabighatynda bar etnik әuenderge airyqsha manyz beretini, býginde sony qúlaqqa kómes shtrihtar arqyly әn qúrylymyna kiriktirip jýrgeni angharylady. Múnyng ózi últtyq etnik stilidi taspaday órip bir-aq tuyndy jasaugha, mysaly sahanyng «Hotoy uonna Homusy» siyaqty kәdeli muzykalyq etno-rok-pop spektaklige әkeletin joldyng basy boluy da mýmkin. Áriyne, bolashaqta. Endeshe Aysha Ahmet siyaqty jekelegen pikir bildirushilerding «Mәsele Dimashtyng әnderinde halyqtyng «kóniline týrli oy salatyn» qazaqy dauys pen naghyz qazaqy yrghaqtyng azdyghynda dep keletin sózderi esh syn kótermeydi. Dimashtyng qazaqtyghy jogharydaghy pikir iyelerining qaradýrsin últshyldyghynan joghary túr, onyng últshyldyghy әldeqayda keng de auqymdy, yaghny qazaq mәdeniyetin, qazaq ónerin halyqaralyq dengey talaptaryna sәikestendirip, últtyq sipatty internasionalistik sipatqa, internasionalistik sipatty últtyq sipatqa kiriktirip jiberu. Al әzirge Dimash әr konsertin, jekelegen nómirlerin ózining vizit kartochkasyna ainalyp ketken Welcome to Kazakhstan! epikalyq shaqyru sózimen ayaqtap jýr.

(Jalghasy bar)

Maqsat Tәj-Múrat

Abai.kz