Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ghibyrat 6542 4 pikir 27 Nauryz, 2019 saghat 10:54

Áuezov, Qonaev jәne basqalar

Nauryzdyng 13-kýni  bizding uniyversiytetke  sәti týsip Múrat Áuezov pen Diyar Qonaev kele qalsyn. Japyrylyp kýtip aldyq. Qadirli qonaqtar uniyversiytet aldynda janadan Múhtar Áuezovke ornatylghan alyp eskertkishke bas iyip, «Múhtartanu» ortalyghyna bas súqty. Uniyversiytetimizdegi barlyq ong ózgeristerge eki túlgha da kónilderi tolyp, qatty riza bolysty. Ony sózderinen de, ónderinen de bayqadyq. Búl ong ózgeristerding týpki sebepshisi alyp oqu ordasynyng rektory Dariya Perneshqyzy Qojamjarova ekenin olar kórip, bilip,  qazaqy ýrdispen «úzaghynan sýiindirsin» aitty. Aqiqatynda, Dariya Perneshqyzy  oqu ordasynyn  syrtyn әrlep, ishin mazmúngha toltyrsam dep qatty qayrat kórsetude. Bolashaqta ol kisinin  irgetasyn tehnarlar qalaghan oqu ordasyn últtyq uniyversiytet dәrejesine kótermek oiy bar.

«Múhtartanudy»  armansyz tamashalap shyqqan  qonaqtar uniyversiytet újymymen kezdesuge jaqynda ghana ótken mereytoy kezinde ashylghan akademik S.Sýleymenov atyndaghy suday jana mәjilis zalyna kirdi. Júrt qoshemetpen qarsy aldy.  Jýzdesudi  birinshi prorektor Qayrat Enbekshiúly  ózine tәn bayyptylyqpen jýrgizip otyrdy.  Kezdesu barysynda qonaqtar jayly az-kem maghlúmat beru ýshin sóz osy joldyng avtoryna berildi. Ne aitsam eken dep biraz tolqydym.  Múrat kim, Diyar kim? Ekeui qazaq eline belgili eki iri dinastiya ókili. Ruhany dinastiya dese bolady. Bayaghyda Bauyrjan Momyshúlynyng ózin Momyshúly I dep, úlyn Momyshúly II, nemeresin Momyshúly III dep aitatyny bar edi. Sol órnekke salsaq Múrat –  Áuezov II, Diyar –  Qonaev III bolady-au deymin, sirә.  Syrtqy porym jaghynan Múrat aghamyz Múhtar Áuezovke, Diyar aghamyz Dinmúhammed Qonaevqa qatty úqsaydy eken. Sózimdi tolyq bermey-aq, qysqa tezistermen jetkizeyin.

Sonymen, Múrat Áuezov turaly  sóilegen sózding nobaylary:

 

Az ghana avtobiografiya

Múrat Áuezov 1943 jyly 1 qantarda Merki kentinde tuylghan. MGU-dyng qytay filologiyasyn bitirgen. Mәskeude әlem әdebiyeti instituynda filologiya boyynsha kandidattyq dissertasiya qorghaghan. Ákesi – Múhtar Omarhanúly Áuezov, anasy – Fatima Zeynullaqyzy Ghabitova. Múrat Áuezov Qytayda elshi, Soros qorynyng diyrektory, Últtyq kitaphana diyrektory qyzmetterin atqarghan. «Vremen svyazuiyshaya niti», «Ippokrena», «Dilim» atty kitaptardyng avtory. «Tarlan» syilyghynyng iyegeri. Fransiyanyng Fontenblo, AQSh-tyng Luisvill, Qazaqstannyng Merki qalalarynyng qúrmetti azamaty. Qyzy – Zifa-Alua Áuezova arab tilining mamany, Sankt-Peterburg uniyversiytetining týlegi (arab tili boyynsha).  Mahmúd Qashqariyding «Diuany lúghat atTýrik» kitabyn arab tilinen orys tiline audarghan (Osy kitapty bizge «Múhtartanu» ortalyghyna Múqang syigha tartty). Balasy – Maghjan Áuezov qarjyger.

«Jas túlpar» úiymy

«Jas túlpar» úiymy 1963 jyly 6 qarashada Mәskeu energetikalyq institutynyn  ashanasynda Qazaqstandyq studentterding túnghysh basqosuynda  qúryldy. Onyng jetekshisi bolyp Múrat Áuezov saylandy.

Múrat Áuezov «Jas túlpardyng qúryluyn bylay sipattaydy: «Biz ózimizding kim ekenimizdi, tarihymyzdy bilgimiz keldi. Qazaq últyna jasalyp otyrghan әdiletsizdikti kórdik. Sol uaqyttarda qazaq mektepteri jabyla bastady. Semey  poligonynda yadrolyq jarylys jýrgizildi. Qazaqstannyng bes oblysyn qamtityn Tyng ólkesi qúrylyp, oghan syrttan neshe týrli adamdar әkelindi.  Bes oblys ýshin bir ghana gazet shygharyldy. Onyng ózi oryssha basylymnyng audarmasy. Asharshylyq turaly estigenimiz bar. Eshqanday derekter joq,  biraq ata-analarymyzdyn, ýlkenderding әngimelerin tyndaghanbyz. Aqiqattyng ashylmay jatqanyn ishimiz sezip jýrdi.  Osynyng bәri biz siyaqty jalyndap túrghan jas jigitterdi oigha qaldyrdy».

Yaghni, «Jas túlpar» 60-jyldardaghy Alash iydeyasyn janghyrtushy úiym boldy.

Diyar Qonaev  Múrat Áuezov turaly

Diyar Qonaev – Múhtar Áuezovtyng jiyeni. Múhtardyng Lәila degen qyzy Dinmúhammed Qonaevtyng inisi Asqar Qonaevqa kýieuge shyqqan. Osy nekeden Diyar tughan (Diyar –  qatelespesem Dinmúhammed pen Múhtar esimderining qysqarghan týri). Diyar endi  Álkey Marghúlangha kýieu bala bop, elge tanymal ataqty ýshinshi әuletke jegjattyq jolmen qosylypty).

Diyar ózining naghashysy Múhtar Áuezovti de onyng úly Múrat Áuezovti de joghary baghalaydy. Olar turaly ol bylay deydi: «Sovremenniky Muhtar Omarhanovicha nazyvaly ego renessansnoy  lichnostiu, to je opredelenie mojno otnesty y k Muratu Muhtarovichu.

Mne ocheni priyatno viydeti, s kakoy legkostiu on perehodit s angliyskogo na kitayskiy ily s russkogo na kazahskiy, obshayasi s nosiytelyamy yazyka».

Diyar aghamyz sózge saran, salmaqty jan eken. Qarapayymdylyghy kózge úryp túr. Dinmúhammed atamyzdyng tәrbiyesin boyyna darytqan ghoy.

 

Múrat Áuezov kredosy:

«Kele jatqan joldardy saptap, saralap qarasam, onyng qay-qaysysynda da eng basty ómirlik ústanymym – әdil bolu, әdildikti moyyndau, әdiletsizdikpen kýresu bolyp keledi eken. Ádil men әdilettilik – jadymda jattalyp, janymdy janghyrtyp, ata-babalarymnyng qanymen kelip, kónilimdi asqaqtatyp, keudemdi tiktegen úghym» (Múrat Áuezov. «Tamshy búlaq» shygharmasy)

Múrat Áuezovtyng jaqyn dostary:

Alan Medoev, Asqar Sýleymenov (qayran, Asekeng búl jerde de jýr), Bolathan Tayjan.

Múrat Áuezovtyng jas kezinde ústanghan bir ústanymy:

«Proshay gumanitariya, priyvetstvuem svobodnyy duh»!

Aforizmderi:

Biz san aluan manevrler jasau arqyly qaytken kýnde de últtyq memleket qúrugha qaray jyljugha tiyispiz. Búdan basqasha boluy mýmkin emes.

***

Bir-aq mәsele – biz ózi kimbiz? Sony anyqtap aluymyz kerek. Ol ýshin qazirgi  jaghdayymyzgha taldau jasap, ózimizding psihologiyalyq jay-kýiimizge kónil bólip, otarshyldyqtyng qoqyr-soqyrymen lastanghan sanamyzdy tazartyp alghanymyz jón. Soghan qaray jol izdeuimiz kerek.

***

Tәuelsizdik – qasiyetti úghym. Oghan tútas ghúmyryndy arnasang da azdyq etedi.

***

Hudojestvennoe kazahskoe slovo sogrevaet menya.

***

Ana tildi bilmeu – tabighatqa qarsy jasalghan nәrse.

***

Bez velikih bibliotek net velikih stran y narodov.

***

Mening qaruym  jas kezimnen  qalyptasqan, ol – bilim, logika, sezim, taldau sezimi.

***

Chelovek ejednevno prohodit test na kriyteriy nravstvennostiy.

***

Bilim bar jerde erlik bar.

(«Monisto» shygharmasynan)

Kuliturtreger

«Ya ocheni lublu nemeskoe slovo «Kuliturtreger» – nosiyteli kulitury. Tak vot, Murat Muhtarovich – Kuliturtreger, nosiyteli y radeteli znaniya y prosvesheniya, duhovnosti, gumannosty v vysshem proyavlenii» (Gerolid Belgerding «Tamyr tamyrov» kitabynan).

Geraghannyng sózimen bayandamamdy  ayaqtadym.

Bir oqytushy súranyp, sózge shyqty. 1961 jyly Múhtar Áuezov qaytys bolghanda, radiodan estip, kónili bosap jylaghanyn aitty. Qansha ret estigenmen Múrat Áuezovty birinshi ret kórip otyrghanyn tilge tiyek etti.

Artynan sóz bas qonaq Múrat Áuezovke tiydi. M.Áuezovting jinalghan qauymgha arnap sóilegen bir saghattyq sózin biz bir minutqa syghymdap bere ketpekpiz.

Múrat Áuezovting sózi:

«Almatydan shyqqanda kýn búlt bop, suyq bop túr edi. Shymkentke kelsek órikter gýldep túr.

Búl jer mening elim, júrtym. Sizderge shyn jýrekten aityp túrmyn.  Bizge sóileu ýshin ýlken zal kerek emes. Qayta osynday yqshamdy jer únaydy. Shayla siyaqty súhbattasugha ynghayly.

Biz jol jýrip ýirenip qalghanbyz. Sóilesuden sharshamaymyz.  Emin-erkin súhbat qúrayyq.

Jastar turist bolu kerek. Nemese alipinist. Alipinister siyaqty biyikke úmtylu kerek qoy. Armansyz, maqsatsyz adam adam ba?! Onda ómir sýruding keregi joq. Sol ýshin biyik arman, biyik maqsat qoiy kerek.

«Jas túlpardy» qúrghanda  qoryqqan joqsyz ba?» deydi. Bizde ol kezde ýlken oy boldy. Últty oyatu degen. Sonda sen qoryqpaysyn. Qorqudyng ózi qorqyp qashyp ketedi.

Meni әkem №18 qazaq mektebine ózi jetektep apardy. Almatyda eki-aq qazaq mektebi bar edi. №18 úldargha, №17 qyzdargha arnalghan. Men sonda 3 klasty oqydym. Sonda mende qazaq tilining fundamenti qalyptasty. Keyin jaghdaygha baylanysty orys tiline kóship kettim. Ákem meni ýide aghylshyn tilin múghalim jaldap oqytty.

Kóp til bilu jaqsy. Onda túrghan problema joq. «Jeti júrttyng tilin bilding be, jeti qyrdan astyng ba?» deydi. Men keybir ekzotikalyq tilder bolmasa, basqa kez  kelgen tilde sizdermen sóilesip, jauap beruge dayynmyn (Bir týrik studentke týrikshe sóilep, týrik tilinde jyr oqydy).

Ákem bizdi tabighatqa kóp alyp shyghatyn. Tabighatty sezinsin deytin shyghar. Tabighattyng óz tili bar ghoy. Sodan olar dastarhan jayyp, qyzu әngimege kirisip ketedi. Janynda Ghabit Mýsirepov, Mústafinder bar. Dauystary qatty shyghyp, keyde әldenege talasyp ta jatady. Biz olarda sharuamyz joq, jotalargha shyghyp, qydyryp jýremiz. Keyin oilasam, olar qalada, kabiynetterde aita alamaytyn sózderin osynda shyghyp aitady eken ghoy.

Birde bizdi Ystyqkólge apardy. Ernar ekeumizdi. Ataqty manasshy Sayaqbay Qaralaevty  arnayy aldyrtyp tyndady. Mende tyndap otyrmyn. Bir kezde maghan mýlde týsiniksiz siyaqty bop túrghan jyr týsinikti bola bastady. Kýbirlep aita bastadym. Sony bayqaghan әkem ainalasyndaghylargha aityp «Mening balam qyrghyzsha týsinip jatyr» dep qatty quandy. Sóitsem, ol mening týrik tilderin bilgenimdi  qalaydy eken ghoy.

Men 1972 jyly 6 ay Indiyada boldym. Olarda búryn aghylshyn tili ýstem bolghan. Keyin olar  aghylshyn ekspansiyasynan qútylghanda, aghylshyn tilinen bas tartqan. Qazir olar aitady. Bizding keyingi jastarymyz aghylshyn tilinen ajyrap, kóp nәrseden qúr qaldy dep.

M.Áuezov shygharmalaryn keng kontekste týsinu kerek.  Mysaly «Qily zaman» týrik halyqtarynyng HH ghasyrdaghy songhy ret orys otarshyldyghyna qarsy tize qosyp kóterilui.  «Abay joly» degen ne? Ol 1000 jyldyq kóshpendi qazaq ómirin kórkem týrge týsirip ketu. Ol ómir tarih sahnasynan joghalyp bara jatty. Sony beynelep ketu kerek boldy. Búny Áuezov týsindi. Mine, Áuezovty osylay keng týsinip, oqymasandar eshtene ala almaysyndar odan.

Múhtar – múhit qoy! Qansha barsang tausylmaydy. Árqashan jana nәrseler búryn bilmegen, kórmegen shygha beredi. Ol – alashordanyng jalghasy! Sol isti odan әri jalghastyrdy. Men qazir әkemnen ýlkenmin. Ol payghambar jasynda ketti. Men qazir 76-gha keldim. Sondyqtan oghan erkin aita beremin. «Sen nege Indiyagha bardyn, ol turaly jaqsylap jazyp kettin. Amerikagha bardyng ony da jazyp kettin. Al, nege Japoniyagha baryp, Japoniya turaly eshtene jazbay kettin»  dep. Ol  «Yaponiya» degen maqala jazghan. Sonda 20 jasar bala bolghan.  Biraq qanday keremet nәrse jazghan. Tang qalasyn. Nege ol Japoniya turaly jazghan? Sebebi sol kezde batys bar әlemdi basyp aldy. Aziyada olargha tize býkpegen bir ghana memleket qaldy. Ol Japoniya edi. Sodan olar oghan qyzyqty. Búl qalay dep? Ony saqtap qalghan ne nәrse eken dep? Sony bilmekshi bolghan ghoy.

Qytaylar 13 sifrynan qoryqpaydy. Mende 13-shi bop Mәskeu uniyversiytetine týstim. Sodan oiladym. Maghan 13 sifrynan qoryqpau kerek eken ghoy dep. Mine, býgin 13-shi nauryzda sizdermen keremet kezdesu ótip jatyr. Kóp ózgerister bolyp jatyr eken. Myna Áuezovtyng jana eskertkishi turaly aitarym: Ol túlgha retinde endi shyn ózining ornyn tauypty. Rektor gumanitar, tarihshy eken (Dariya Perneshqyzyn aityp jatyr). Sodan bolar bәlkim. Biraq, eng bastysy ol –  sanaly  jan eken.

Alfavit turaly. Latyn jaqsy. Kezinde akademik Á.Qaydary sony bastap edi. Biraq biz býkil týrik júrtyna ortaq alfaviti jasauymyz kerek edi. Sonda týrik halyqtary ortaq alfavitke ie bolar edi. Biraq olay bolmady. Opyati nastupaem na te je grabliy.

Men jalpy óz pozisiyamnan qaytqan joqpyn. Sol búrynghy pozisiyamda qaldym. «Jas túlpar», «Nevada-Semey», «Azamat» bәri sonyng kórinisi. Kezinde «Nevada-Semeyde» Oljas preziydent, men viyse-preziydent boldym.

Bizge qazir renessansnyy túlghalar kerek. Olar ýlken mәselelerdi sheshedi. Mayda bolmandar. Adam mayda bolmau kerek.  Iri bolu kerek. Iri bolyndar.

Abay aitqanday eng bastysy –  bilim. Anau syrtta jaqsy jazypsyzdar. Elmen eldi tenestiretin  bilim dep. Zor, paydaly bilim kerek. Biraq ol onay qolgha týspeydi. Ol ýshin kóp júmys jasau kerek.

Mening ústanymym: aqiqat, aqiqatty izdeu, aqiqatty sýi, әdildik. Onsyz bolmaydy. Áytpese, poteryaeshi chastisu boga v sebe.

Men sózimdi bitireyin. Men ózimdi emes, sizderdi ayap otyrmyn. Áytpese biz sharshamaymyz. Búndaygha kóndikkenbiz әbden.

Rahmet, sizderge».

Du qol shapalaq. Auditoriya  Múqandy jaqsy tyndady. Júrt qaumalap, birinen keyin biri suretke týsip jatty. Toqash Berdiyarov aitqanday uniyversiytet fotosuretshisi  Oleg  ayamay-aq júrtty «rәsimge tartyp» jatty.

Ontýstikting qúshaghy ystyq qoy, shirkin!

Bәrinen de shyrayly Shymkentti aitsayshy!

Aqjol Qalshabek

Shyrayly Shymkent shahary. Nauryz, 2019 jyl

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543