Pavlodardaghy №1 qalalyq auruhananyng dәrigerleri qazaq tiline pysqyryp ta qaramaydy, - deydi til janashyry Ruza Beysenbaytegi. Ol kisining aituynsha, №1 auruhananyng nauqastardy qabyldap alatyn orta medisinalyq personaldaryna oryssha sóilemesen, auyrghany bylay túrsyn, ólip ketseng de nazar audarmauy ghajap emes deydi. 

Ruza hanym 6 ay búryn densaulyq jaghdayyna baylanysty jedel jәrdemmen osy auruhanagha týsken. Aytuynsha, kelgen betten meyirbiykeler orys tilinde qyzmet kórsetken. Tipti, olar kelip týsken nauqastardan da orys tilin talap etetin kórinedi. Al, qazaqtildilerge qysym jasap, oryssha sóilemese, dórekilik tanytady eken. Ol osy mәsele boyynsha, auruhananyng basshylyghyna shaghymdanghan.

Al, juyrda taghy sol auruhanagha týsken. Onda da qabyldau bólimi, kiyim iletin jerde otyrghan qyzmetkerler, dәrigerler “govoriyte na russkom yazyke, ya ne ponimai chto vy govoriyte” dep nauqastyng qúqyghyn ayaqqa taptaghan. Qazaq tilin talap etken nauqasqa “Biz sizdi qabyldap qyzmet kórsetip jatyrmyz. Al, sizge densaulyq kerek pe, qazaq tili kerek pe?” dep mysqylmen jauap berdi deydi qogham belsendisi.

Osydan song Ruza hanym oblystyq basqarma basshylaryna, ministrlikke habarlasqan. Alayda, oblystyq basqarma basshysy  Oraz Múqashev «Orystildilerdi renjituge bolmaydy» dep jauap beripti. Al, auruhananyng bas dәrigeri  Smakov Sovethan myrza: “Bizge endi ne qyl deysiz? Barlyq jerde solay. Bizding qyzmetimiz tek qana densaulyghynyzdy qarau. Qanday tilde qyzmet kórsetetinimiz manyzdy emes” degen uәj aitypty.

Sonday-aq, qaladaghy jedel jәrdem men dәrihanalar da tek orys tilinde sóileydi.Tek key kezde ghana talap etseng qazaq tilinde qyzmet kórsetedi. Auruhana palatalaryndaghy opertivtik aqparat tek qana Resey Federasiyasynyng memlekettik tilinde. Tipografiyadan basylghan aurulardyng beydjikteri, nauqastargha dәri beretin qaltashalarynyng syrtyndaghy aqparat, kereuetterge ilinetin nauqas turaly aqparat ta tek Reseyding memlekettik tilinde. Dәrigerlerding kýndelikti tekserisi (obhod) de orys tilinde, tek talap etseng ghana qazaqsha sóileydi. Medpersonaldardyng 90% qazaq bola túra, bir-birimen tekseristegi qarym-qatynasy tek orys tilinde.Tipti, densaulyq saqtau ministrligi de resey tilinde jauap beredi deydi ol.

Ruza Beysenbaytegi, til janashyry:

- Tәuelsizdik alghan 27 jylda orta dәrejeli medisinalyq personalgha júmys oryndarynda kýndelikti  qoldanatyn qarapayym 20-50 sózdi ýiretuge 100 payyz bolushy edi. Orys tilin memlekettik tilding ornyna, ne odan da joghary qong búl qanday masqara! Búl jaghday basqa qay memlekette bar? Sonymen, densaulyq salasynyng basshylary әli kýnge kenes zamanynyng iydeologiyasymen ómir sýrip otyr. Últtyq kod, ruhany janghyru degender qayda qaldy? Búl lauazymdy adamdardyng memleketshildigi qayda?! Bir sózben aitqanda, Kereku óniri Densaulyq saqtau mekemelerinde memlekettik tilge ashyqtan-ashyq diskriminasiya jasap otyr. 2010 jylghy tútynushylar turaly zang baptary negizinde barlyq mekemelerde qyzmet kórsetu, auyzsha, jazbasha, beyne-audio aqparattar birinshi memlekettik tilde boluy mindettelgen.

Meninshe, әr basshy óz qyzmetkerlerinen memleket qúndylyqtardy qúrmetteudi talap etip, el bosaghasynyng berik qalyptasuyna atsalysuy, tilge, tútynushylargha qatysty normalardy tym bolmasa aiyna bir ret nasihattap, Qazaqstan Respublikasynda etnosyna qaramay "memleket til - әr azamattyng tili" degen qaghidany berik ústanuy kerek. 

Qoryta aitqanda, Ruza Beysenbaytegi Densaulyq saqtau ministri Eljan Birtanov myrzadan, Kereku ónirining densaulyq saqtau mekemelerining barlyq qyzmetin mindetti týrde birinshi Memleket tilinde kórsetiluin talap etedi.

Ekinshiden, densaulyq saqtau salasyndaghy jaraqat bólimshelerinde qyzmet isteytin orta buyn medisina qyzmetkerlerining jalaqysyn eki ese kóbeytudi súraydy. Ol kisining aituynsha,  med.qyzmetkerler onda ózdiginen jýrip túra almaytyn tósek tartqan adamdardy kereuetten kóterip, dәretke otyrghyzady. Al, ol bólimshelerde kópshiligi ózdigimen jýrip, túra almaytyn, salmaghy auyr erkek azamattar eken. "Osy aurulardy kóteretin jas qyzdar men kelinshikter әrtýrli aurugha shaldyghatyny týsinikti. Tipti, keybir jýkti әielder týsik tastauy mýmkin. Al, osynday auyr júmys istey jýrip ol qyzmetkerlerding jalaqysy 40-50 mynnan aspaydy. Júmys barysynda densaulyqqa kelgen ziyandy osynday az kólemdi jalaqymen emdeu mýmkin be?" deydi ol. 

Sondyqtan qogham belsendisi Birtanov myrzanyng adamgershilik tanytyp, naqty osy personaldardyng jalaqysyn eki ese kóterudi súraydy.

Týiin.

“Abai.kz” ashyq aqparat alany bolghandyqtan biz Ruza Beysenbaytegining aitqandaryn qaz-qalpynda jariyalap otyrmyz. Eger, búl maqalagha atalghan auruhana ókilderi men oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynyng mamandary jauap berse, ony da jariyalaugha dayynbyz...

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz