Senbi, 23 Qarasha 2024
Bir saual 8144 23 pikir 29 Nauryz, 2019 saghat 14:51

Kempirqosaq pa, «kembirqosaq» pa?

Laysan, qarasuyq nauryz aiy ortalaghan uaqyt. Aspandy ala-qúla kóktem búlttary torlap, eskek jel ekpindey soqty. "Qardyng basyn qar alar jauyp túryp" deytin uaqyt qoy, qús qanaty deytin kóktemning úsaq qaryn kýtip barlyq jan-januar býrise qalghanday... Ayaq astynan jel sayabyrsyp, sebelep úsaq jauyn bastalyp ketti. Kәdimgi janbyr, biraq erekshe janbyr - biylghy kóktemning alghashqy janbyry! Úzaq qystan keyin kelip jetken kóktemning alghashqy habarshysy.

Sybyrlap terezege tiyip, jybyrlap tómen syrghyp aghyp jatqan tamshylar sonaaau balalyq shaqty eske týsirdi... Tapal qorjyn tam... saylaryna qar sýrlengen qonyr taular... ýlken tasudyng aldynda tyna qalghan Bazar ózeni... sirkiregen alghashqy kóktem janbyry... Apamyz marqúm bәrimizdi dalagha quyp shyghar edi, "shyghyndar, ýige tyghylmay, tósender janbyrgha jalan  bastaryndy, dendering sau bolady"... Ol kisining aitqany-zan, moynymyzdan su sorghalap dalada sýmireyip túrar edik. Apamnyng ózi de әppaq shashtarynan su sorghalap jýzi núrlanyp, auyzy jybyrlap úzaaaq túrar edi... Qazir oilasam, jaryqtyq tileu tileydi eken ghoy. Bir tamshyny bir perishte әkeledi, solar pendening tileuin kókke alyp ketedi deushi edi... Apamnyng tileui qabyl boldy ma eken, bәrimiz sol úyadan aman-esen úshyp-úshyp kettik qoy.

Áli esimde sol jylghy kóktem, shamamen tórt-bes jasta boluym kerek. Sirkiregen aq jauyn ayaq astynan tyna qaldy. Kóshe jónelgen kóktem búlttarynyng arasynan kýnning kózi kórindi de  ózenning ar jaghyndaghy tau bókterine kempirqosaq týzile qaldy. Tura qolmen qoyghanday kózding jauyn alyp qúlpyrdy deysin! "Apaaau, alaqay, kempirqosaq,әne,әne". Quanyshymda shek joq, qúddy sol tabighat qúbylysyn ózim jasap kelgendey jetisip jýrmin. Sodan keshke atamnyng senseng tonyna oranyp jatyp ap apamnan súraymyn ghoy, "kempirqosaq degen nemene, nege olay atalghan" dep. Ishimnen oilap qoyam, әp-әibәt osy kóriniske kempirding ne qatysy bar eken dep. Ishine jarty shelek su siyatyn auyr shәugimnen buy búrqyraghan qoi shәidi basa qúighan apam úzaghynan kósiler edi. "Eee, balam-ay, atang qazaq solay atap ketken ghoy, kempirqosaq dep, әitpese oghan kempirding eshqanday qatysy joq. Týngi júldyzdardy qoradaghy qoyynday týstep-týgendep, bes sausaghynday biletin atalaryng múny da әbden zerttegen ghoy. Anyqtap qarap búl Núrdyng jeti týsten týziletinin tapqan eken. Jәne onyng tórteui negizgi týs te, ýsheui qosalqy týs, yaki  ýsh týs júbymen bireui jalqy týs. Bylaysha aitqanda ýsheui qosaghymen, bireui kem - qosaqsyz. Sodan baryp KEMBIRQOSAQ degen sóz shyqqan. Bara-bara auyzeki sózde kempirqosaq bolyp qalyptasyp ketken".

Qúrttyng úsaq synyqtaryn tisine basyp qoyyp, apam shәidi úzaq ishedi. Ángimesi de úzaq. Mýmkin basqalary tyndap otqan shyghar, al men auzymnan silekeyim aghyp úiyqtap ketkeli qay zaman... Bәlkim osy kezde qarsy taugha shyghyp kempirqosaqqa órmelep ketken de boluym mýmkin... Sodan beri jarty ghasyrday uaqyt ótip te ketipti. Taular ornynda, ózen aghyp jatyr, mine kempirqosaq ta túr týzilip, tek Apam joq, Atam da... Janbyrgha bastaryn tósep seksenge, toqsangha aman jetip edi, biraq kәrilik degen dertke alghashqy janbyr suy kómektespeydi eken... Imandy bolsyn, jaryqtyqtar! Bizderge eng alghash tabighat qúpiyalarynyng syryn ashyp, eng alghash qalam ústatyp edi...

Sonymen, hosh, bir oidy bir oy qozghaydy, qazirgi әngime kempirqosaq jayynda emes pe edi? Keyin es kirip, etek japqannan keyin dostardan súradym ghoy, senderde qalay aitylady dep. Qyrghyz dosym aitady, "bizde ol - KÝNDÝN JEBESIY" dep («kýnning jebesi» degeni bolu kerek), ózbek әkam aitady "bizde ony KÁMALAK deydi" dep. Orys tamyrym búl qúbylysty bayaghydan RADUGA dep atap, ózinshe quanady eken... Men ýndemedim, Apamnyng әngimesin bastan-ayaq aityp otyram ba... Sosyn oilandym, sonshalyqty daryndy halqymyz, alghyr halqymyz, at qoigha sheber halqymyz osy bir tabighat qúbylysyna basqa bir balama at qaldyrmady ma eken. Álde bar shyghar, biz estimey jýrgen, qysqa-núsqa, balalardyng da aituyna qolayly degendey. Ol jaghyn endi kózqaraqty oqyrmandardyng enshisine qaldyrdym...

Berikbol Syddyq

Abai.kz

23 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5540