Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3285 0 pikir 3 Mausym, 2011 saghat 09:38

Ómirjan Ábdihalyqúly. Qoshtasqym kelmeydi - «Qazsat-2»

«Auzy kýigen ýrlep ishedi». Biraq búl sózdi bizding Ýkimetke jәne oghan baghynyshty «Qazgharysh» últtyq gharysh agenttigine qaratyp qansha aitsanyzda, «jartasqa bardym, kýnde aighay saldym»-nyng keri. Biylikting beton qabyrghasy qoghamnyng jan aiqayyn ótkizbeydi. Áytpese, «Qazsat-1»-di «qatyrdyq» degen Reseydegi M.Hrunichev atyndaghy memlekettik gharyshtyq ghylymiy-óndiristik ortalyqqa ainalmasy ústaghan adamday qayta baryp, «Qazsat-2»-ni jasatar ma edi. Amal ne, aqyry jasatyp tyndy. Áneugýni Reselikter «Qazsat-2»-ni Bayqonyrgha jetkizip berdi. Reseylik gharyshtyq ghylymy mamandar «Teskerdik. Júmys isteuge jaramdy», depti. Onda nege «Qazsat-1» úshty-kýili joghalyp, qanghyp ketedi? Ámbesi, Resey «Qazsat-1»-ding ótemaqysyn da әli kýnge tólegen joq. Sonda bizding ýkimet búqaranyng salyghynan týsken aqshany bir ret ondyrmay aldap soghyp, qúm qaptyryp, jerge qaratqan Reseyge qaryzdar adamday qayta-qayta nege beredi? Tipti, mamyr aiynda «Jas qazaq» gazetine súhbat bergen deputat Erjan Rahmetov: «QazSAT-1»-ge júmsalghan 65 mln  dollardy qashan qaytarady? Álde, qaytarmay ma? Osy saualdyng jauabyn berui kerek. Mine, ekinshi jer serigin biylghy jazda (mausymda ma, shildede de me әli belgisiz) úshyrayyn dep jatyrmyz. Al sol sputnik birinshisining kebin kiyip jýrmey me? Óitkeni, M.Hrunichev atyndaghy ortalyqtyng onday habar taratatyn gharysh apparatyn jasaudan eshqanday tәjiriybesi joq. Zymyran tasu jaghynan onyng myqty ekeni ras.

«Auzy kýigen ýrlep ishedi». Biraq búl sózdi bizding Ýkimetke jәne oghan baghynyshty «Qazgharysh» últtyq gharysh agenttigine qaratyp qansha aitsanyzda, «jartasqa bardym, kýnde aighay saldym»-nyng keri. Biylikting beton qabyrghasy qoghamnyng jan aiqayyn ótkizbeydi. Áytpese, «Qazsat-1»-di «qatyrdyq» degen Reseydegi M.Hrunichev atyndaghy memlekettik gharyshtyq ghylymiy-óndiristik ortalyqqa ainalmasy ústaghan adamday qayta baryp, «Qazsat-2»-ni jasatar ma edi. Amal ne, aqyry jasatyp tyndy. Áneugýni Reselikter «Qazsat-2»-ni Bayqonyrgha jetkizip berdi. Reseylik gharyshtyq ghylymy mamandar «Teskerdik. Júmys isteuge jaramdy», depti. Onda nege «Qazsat-1» úshty-kýili joghalyp, qanghyp ketedi? Ámbesi, Resey «Qazsat-1»-ding ótemaqysyn da әli kýnge tólegen joq. Sonda bizding ýkimet búqaranyng salyghynan týsken aqshany bir ret ondyrmay aldap soghyp, qúm qaptyryp, jerge qaratqan Reseyge qaryzdar adamday qayta-qayta nege beredi? Tipti, mamyr aiynda «Jas qazaq» gazetine súhbat bergen deputat Erjan Rahmetov: «QazSAT-1»-ge júmsalghan 65 mln  dollardy qashan qaytarady? Álde, qaytarmay ma? Osy saualdyng jauabyn berui kerek. Mine, ekinshi jer serigin biylghy jazda (mausymda ma, shildede de me әli belgisiz) úshyrayyn dep jatyrmyz. Al sol sputnik birinshisining kebin kiyip jýrmey me? Óitkeni, M.Hrunichev atyndaghy ortalyqtyng onday habar taratatyn gharysh apparatyn jasaudan eshqanday tәjiriybesi joq. Zymyran tasu jaghynan onyng myqty ekeni ras. Mening oiymsha, hrunichevtikter bizding salyq tóleushilerding aqshasyna synaq jasap otyr. Sondyqtan, biz últtyq gharysh agenttiginen shynayy aqparat berudi ótindik. Esep komiytetining esepteuine qaraghanda, 7 363,3 mln tenge kólemindegi saqtandyru qarjysyn qaytaru mәselesi әli kýnge sheshilmegen. Ýsh jyl ótse de, saqtandyrushy tarap búl aqshany tólemedi. Keybir sheteldik saqtandyrushy kompaniyalar tólem tóleuden bas tartty degen derek keltiriledi. Biraq ol aqshanyng nege býginge deyin tólenbegeni turaly eshkim jaq ashpaydy. Qúzyrly mekemeler qayta saqtandyratyn kompaniyalarmen júmys jýrip jatqanyn aitqanmen, ol qarjy qashan tólenetinin jan balasy bilmeydi. Maghan bir týsiniksiz nәrse, elimiz gharysh salasyndaghy tәuekelderdi tómendetu jónindegi tәjiriybeni nege paydalanbaytyny», dep túryp aitqan. Alayda, bizding ýkimet memleketting gharysh salasyndaghy mýddesi men paydasyn oilap, isting anyq-qanyghyna kóz jetkizbek kez kelgen (onday adamdar әdette qazaq bolyp keledi) adamnyng sózin it ýrip jatqan qúrly kórmeydi. Qazaq baspasózi elding mýddesi túrghysynan «Qazsat-1»-ding «qayghysynan» keyin qanshama mәsele kóterdi. Aynalyp kelgende, ýkimet bәrine «pishtu» dedi. Jany jәnnatta bolghyr, «Qazsat-1»-ge shamamen 65 mln. dollar júmsalghan edi. Búl degeniniz, Almatydaghy әr qaysysy 100 myng dollar túratyn 650 jaqsy pәterding qúny degen sóz. Ýkimetting tym qúryghanda sol aqshanyng silekeyin qaytaryp alugha qauqary jetpey otyryp, basy ainalyp mәngirip, arbalyp qalghanday Reseyge «Qazsat-2»-ni jәne jasatady. Búl ne sonda? Múny qalay týsinuge bolady? Ýkimette osynyng basyn ashyp aitatyn bir pende tabyla ma, joq pa? Osy kýnge deyin shyqpaghanyna qaraghanda, endi payda bola qaluy neghaybyl-au. Ony aitasyz, osynyng bәrin basymen jauapty «Qazgharysh» últtyq gharysh agenttigining tóraghasy Talghat Músabaev Toqtar Áubәkirovpen tóbelesip óz jayynda jýr. (http://old.abai.kz/content/nyra-matai-mysabaev-pen-eubekirovtyn-mynysy-nesi) Bayqap otyrsaq, sol bayaghy qazaqtyng esesi ketip, esebi ózgelerge jem bolyp jatyr. Ýkimet memlekettik mýdde, payda degendi búryn-sondy estip bilmegen synayly. Áytpese, eki tuyp bir qalghany emes bar dýniyening bәrin Reseyge baylap berip qarap otyratynday ne kýn tudy? Áy, biraq, janyng men jýregindi qojayynynnyng qúzyryna tabystap qoyghan son, onyng aitqanyn eki etetindey bizdegi qay qúlda jazyq bar...

Aytyp, aitpay ne kerek, «Qazsat-2»-ni úshyrugha dayyndyqtar jasalyp jatyr. Bolar is boldy. «Qazsat-2»-ining júmys isteu mýmkindigi 12 jyl dep otyr. Tiri bolsaq, qansha jylgha jeterin әli-aq kórermiz. «Qazsat-1»-ding ayaghyn qúshyp qanghyp ketpese boldy. Qayda ketpegen 65 mln. dollar, «Qazsat-2»-ning qayyryn bersin qazaqqa.

 

Toqtar Áubәkirov:

- «Qazsat-2» bizge óte qajet. Búl qansha degenmen jogharghy tehnologiya. Tek uaqytynda jiberilmedi. Endi, mine, shildening ayaghy men tamyzdyng basynda úshyrylady dep otyr. Soghan quanyp otyrmyn.

- «Qazsat-1»-ding ayaghyn qúshyp ketpey me?

- Joq. «Qazsat-1»-de jiberilgen qatelikter men kemshilikterdi osy «Qazsat-2»-ni jasauda týzetti dep jatyr ghoy. Negizi «Qazsat-2»-i byltyry úshuy tiyis bolatyn. «Qazsat-1»-de ketken qatelikterdi qaytalanbas ýshin taghy da jarty jyl ketti. Soghan qaraghanda bәri de ondy boluy kerek.

- Ýkimet «Qazsat-1»-ding ótemaqysyn nege ala almay otyr dep oilaysyz?

- Ony men bilmeymin. Búl saual ýkimetke qoyyluy kerek.

- Rahmet, sizge

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379