Kókeyde jýrgen, bir kezde, yaghny atamnyng kózi tirisinde jazylyp alynghan derekti hikayatty jariyalaudyng sәti týsken sekildi. Atam dep otyrghanym, ómir boyy Otyrar audannyng Mayaqúm ónirinde túrghan, mal sharuashylyghy salasynda júmys atqarghan, qarapayym ghana tirshilik jasaghan, ghúmyrynda eshkimge qiyanat jasamaghan, kóp qiynshylyqtardy basynan ótkergen, zúlmat soghysqa qatysqan, mening tughan naghashy atam - Omar Sartpanbetúly. Tómendegi oqigha ótken ghasyrdyng 70-shi jyldary atamnyng aituymen jazylyp alynghan edi.

Atam oqighanyng kirispesi esebinde «Soghystan keyingi jyldar. Armiyadan elge oralghan kezim. Elding erekshe quanyshty jaghdaydaghy shaghy. Ol kezendegi halyqtyng bauyrmaldyghy  sýisinerliktey bolatyn. Kez-kelgen bir-birining kishkentay quanyshynyng artyn toygha, aitysqa úlastyra salatyn, shat-shadyman kezeng edi. Mening de kónilimde jelik bar. Sonday bir adam ómirindegi qimas kezennen qalghan belgi ghoy. Men de bir sol shaqtarda bir baldyzymmen aitysqa týsken jaghdayym bar edi. Baldyzymnyng esimi Qúmarkýl. Osy oqighany mýmkindiging bolsa hatqa týsirshi, shyraghym, bolashaq úrpaqtyng qajetine jarar» dep ótinish jasaghan song jazyp alyp edim.

Atam jaryqtyq, tabighatynan qúima-qúlaq, sheshen, eskishe hat tanyghan, naghyz
«samorodoktyn» ózi edi. Myna tómendegi úsynylyp otyrghan aitys, sol kisining bir qyry sekildi. Atama estelik retinde hatqa týsirilgen sol hikayat-jazbany býgin jariyalaudy jón kórip otyrmyn.

Qalghanyn qalyng oqyrmannyng ózderi aitar...

Jigit:

Mәuesi mәujireydi óriktinin,
Elge kep, shәpke tastap, bórik kiydim.
Sarghayyp, saghynysyp, neshe jylday,
Baldyzjan, jana ózindi kórip túrmyn.

Qyz:

Jezdeke, biz de keldik, siz, keldi dep,
Jezdekem, kelgenimdi bilgendi dep.
Auylgha bara almadyn, amandasyp,
Kelgeli bir ay boldy, kórmedim kóp.

Jigit:

Áskerden aman keldim, qadam basyp,
Aulyna baryp qayttym, amandasyp.
Kýlan qyz, Batan qyzgha berdim sәlem,
Tappadym, qayda kettin, bir bel asyp.

Qyz:

Zeylimen zamananyng «ar jaq» kettim,
Jezdeke, siz keldi dep «ber jaqqa» óttim.
Bir bastan ótip jatyr, talay «múnlyq»,
Osylay súraghyna, jauap ettim.

Jigit:

Basyndy «múnlyq» desen, baghaladym,
Jaltarsan, kónilindi taba almadym.
Qos sinlin, teng bop ósken, auylda jýr,
Ketip-en, qay zeylimen, zamananyn.

Qyz:

Basy edi ólenimnin, әueli - әlip,
Jezdeke, syrttan tilep, boldyng tәlip.
«Aghartu» qyzmetimen ketip edim,
Jýrseniz siz «soyaqta» esine alyp.

Jigit:

Jarasar, saly oramal, salynghanda,
Jaqsyny kóp oiladym, saghynghanda.
Jýretin oinap-kýlip, ansaghanda,
Biz sizdi úmytamyz, neghylghanda.

Qyz:

Jezdeke, apaydy aldyn, adaldyqqa,
Biz sizdi úigharmadyq, jamandyqqa.
Shynymen bizdi oilasan, sau keldiniz,
Oramal әkelding be, bazarlyqqa?!

Jigit:

Kelgendey bolyp keldim, bazar baryp,
Qan bergenim bolmasa, azarlanyp.
Oramal bazarlyqqa tabylghanday,
Súrasang shynymenen, kóniline alyp.

Qyz:

Allanyng «Bozbas» kórdi salghanyny,
Germannyng basyp kelding janjalyny.
Berseniz bazarlyqqa alghandaymyn,
Kónilge bilmeding be, alghanymdy?!

Jigit:

Bilgenning sózi ketpes tandayynan,
Ilgenning yrys ketpes mandayynan.
Kelgende saghynysyp, sarghaymen,
Bereyin oramaldy qandayynan.

Qyz:

Jezdeke, asyq kórsek baqtaryndy,
Bir shapan, kóremiz de, japqanyndy.
Bere ber, ne tapsanda, kóp aldynda,
Aqty, kókti demeyin, tapqanyndy.

Jigit:

Kónilim, jana mening agharghanda,
Aytpay ketsem, bolarsyn, taghy armanda
Aq oramal bereyin, qalasanyz,
Armanyng aitatúghyn, taghy bar ma?!

Qyz:

Jezdeke, tolyp jatyr armanymyz,
Áueli, apay boldy alghanynyz.
Bere ber, aqty – kókti tapqanyndy,
Qyzyghyn aqtan kórsek, jalghannyng biz.

Jigit:

Súrayyn, búl sózimmen óte týbin,
Sóz súrasa, týbine jetetúghyn.
Deseng de, aq oramal, bere ber dep,
Bir jaqqa jayyng bar ma, ketetúghyn.

Qyz:

Jezdeke, búl sózimnin, oila týbin,
Tynlady, búl sózindi, osy kóbin.
Nesine aq degennen biz qashayyq,
Kerek qoy, sol oramal, aqyr bir kýn.

Jigit:

Otyrmyn kerektindi tabayyn dep,
Basyna jarasa ma, salayyn dep.
Yntymaq qosa ma dep bauyrymen,
Apana ap keldim dep, barayyn dep.

Qyz:

Jezdeke, bop otyrsyn, qashpaytúghyn,
Apaydy bir sebepten, tastaytúghyn.
Kelmey me kóniline bauyrymnyn,
Sózindi aityp qaldyn, aitpaytúghyn.

Jigit:

Apandy aita kórme, tastaghandy,
Ansha tәuir kórmeymiz, basqa jandy.
Yntymaq qosar dep em, bauyrymen,
Kóniling qay týrinen jasqanady.

Qyz:

Jezdeke, kónilindi ósirgenin,
Ázil sóz qansha aitsa da keshirgenim.
Kelmey me kóniline, bauyrymnyn,
Nysabyn, nege múnsha ketirgenin.

Jigit:

Baldyzjan, toqtatyp ket nysabymdy,
Oylaymyn, aqyldassam ynsabyndy.
Yntymaq qosa ma dep, bauyrymen,
Men jaydym kóp aldynda, qúshaghymdy.

Qyz:

Aytystyq kóp aldynda biraz sózdi,
Sarghayyp, saghynysyp kelgen kezdi.
Qolyna mine oramal barsyn, jezde,
Kóptey kór, azda bolsa, jezdeke, endi.

Jigit:

Baldyzjan, ne berseng de, sanamaymyn,
Týsine, dos bergenning qaramaymyn.
Dospyn dep bere qoysan, sanay qoysam,
Jezdelik belgisine, jaramaymyn.

Qyz:

Jezdeke, endi toqtat, nysabyndy,
Oylasan, kóp aldynda hosh aludy.
Yrza bol, azdy-kópti, alghanyna,
Jaya ber, apay ýshin, qúshaghyndy.

Jigit:

Baldyzjan, әli de bolsa sózge týsin,
Ótip túr, talay ómir apang ýshin.
Qaytardym kóp aldynda sózine sóz,
Dalagha ketpes-au dep, týsken isim.

Qyz:

Jezdeke, isterindi bildirdiniz,
Ózinmen birge ósken, ilgergi qyz.
Yrza bol, azdy-kópti alghanyna,
Apaymen bite bersin, tirliginiz.

Jigit:

Tirligim, apanmenen bitip jýrgen,
Qay isti qarmalamaydy kýshi kelgen.
Sózine sóz qaytardym, kóp aldynda
Apang ýshin kýiedi, ishing neden.

Qyz:

Ólenning bir sabaghy, hosh, qayyr hosh,
Aytylyp biraz arman, qalmady esh.
Apaydyng aghaymenen armany kóp,
Baylaulyny, jezdeke, óziniz shesh.

Jigit:

Bayqadym, kóp aldynda deskenindi,
Qiyalmen әrbir sózge kóshkenindi.
Apannyng aghaymenen aitsam zaryn,
Qoyasyng shie baylap sheshkenimdi.

Qyz:

Jezdeke, endi yrzamyn ólenine,
Toqtalmay tabylghan sóz, ónerine.
Endi óleng toqtatayyq hosh, qayyr hosh,
Yrza bol, anau-mynau degenime.

Jigit:

Deseniz, hosh, qayyr hosh, salamat bol,
Salamat bol degenim, taghy bir jol.
Shynymen bolsang yrza, búl sózime,
Qyzynday payghambardyng baqtyly bol.

Áriyne, búl hikayat-jazbada bayandalghan jezde men baldyz arasyndaghy әzil-
ospaqtardaghy adamdar attary eshqanday ózgertusiz berildi. Sózder qúrylymynda jergilikti dialektide aitylatyn sózderding de barshylyq
ekendigin bayqaghan bolarsyzdar. Bizding aitpaq bolghan maqsatymyz, soghystan keyingi halyqtyq optimizm, sonyng bir ýzik belgisi osy hikayatta bar sekildi. Býgingi úrpaq sony oqyp túshynsa degen tilekpen osy aitysty tolyq jariyalap otyrmyz.

Kenjebek Iztileuúly

Abai.kz