9 sәuir Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev kezekten tys preziydenttik saylau ótetinin mәlimdedi. Sodan beri әrkim ózinshe saylaugha dayyndalyp jatyr. Sayasy partiyalar siezd ótkizip, kandidat úsynugha kirisse, ózge júrt kimning preziydent bolatynyn boljap kórude.

Biraq "búl saylau búrynghy saylaudan ózgerek" dep aitugha eshkimning auyzy barmaydy. Aytsang da búl sózge senetin adam joq. Túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaev saylaugha týspeydi demeseniz, basqanyng bәri búrynghy ssenariy, búrynghy әdispen óteri anyq. Sarapshylardyng pikirinshe, osy jolghy saylau da Qazaqstanda qalyptasqan ishki-syrtqy sayasi-ekonomikalyq jaghdaydy jaqsartyp, sayasy ahualgha ózgeris әkeldi dep senu qiyn.

Oghan qosa, osy jolghy saylaugha ýmitker atanu búrynghydan da qiyndady. Búghan deyin jeke túlghalar ózin-ózi ýmitker retinde úsyna alatyn bolsa, endi preziydenttikke ýmitkerlerdi sayasy partiyalar nemese qoghamdyq birlestikter ghana úsynady. Mәselen 2015 jylghy saylaugha 27 adam ýmitker retinde úsynylghan. Al biylghy ýmitkerler búdan birneshe ese az bolatyny sózsiz. Sonymen qatar, elge syily birneshe potensialdy ýmitker memlekettik qyzmette bes jyl bolmaghany ýshin saylaugha týse almaydy. Búl qatarda Ámirjan Qosan, Dos Kóshim, Múhtar Tayjan qatarly azamattardy aitugha bolady.

Bizding elde saylau búrynghy jýiemen ótedi dep otyrmyz ghoy. Búl pikirdi QR Ortalyq saylau komissiyasy tóraghasy Berik Imashevting sózinen de angharugha bolady. Preziydettikke ýmitker boluy mýmkin Senat spiykeri Darigha Nazarbaevanyng tughan qúdasy Berik Imashev myrzanyng aituynsha, saylau shougha ainalmay, qalyptasqan formada ótui kerek.

BAQ ókilderi Ortalyq saylau komissiyasynyng tóraghasy Berik Imashevtan "elimizde stadionda debat ótkizuge bola ma?" dep súraghan eken.

"Eger siz Ukrainadaghyday debat ótkizudi aityp otyrsanyz... Eger siz biletin bolsanyz olardyng Ortalyq saylau komissiyasy stadionda debat ótkizuge rúqsat bergen joq. Sondyqtan saylaudy shougha ainaldyrudyng qajeti joq. Týsinesiz be? Stadionda, boks ringinde,  shanghy trassasynda... Onyng qajeti joq. Diskussiya - búl sayasy mәsele, ol belgilengen formada ótui tiyis", - dep jauap berdi Imashev.

Preziydenttik saylaugha 39 ýmitker tirkele alatyn, parlamentte lobbiylik partiyasy nemese Ýkimette tanys-tamyry joq azamat el preziydentinen kóp dauys jinay alatyn memleketting saylauyn "shou" dep kemsitemiz. Al óz elimizdegi saylaularda kórinbeytin avtorlar jazghan ssenariy boyynsha, halyq kórmeytin qoyylymdar jýretinin kimnen jasyramyz?!

Sóz sonynda, eki aidan keyin ótetin preziydenttik saylagha qatysty birneshe manyzdy sandy mәlimetterdi aita keteyik.

QR qarjy ministirining birinshi orynbasary Berik Sholpanqúlov kezekten tys saylau ótkizu ýshin qansha qarjy ketetinin aitty. Onyng aituynsha, Ortalyq saylau komissiyasy bujetten saylau ótkizu ýshin 12 milliard tenge bóludi súrap otyr. Al preziydenttikke ýmitkerlerding saylau aldy ýgit-nasihaty ýshin kandidattargha 7 jarym million tengeden aqsha bólinedi.

Úsynylghan kandidat (memlekettik til synaghynan ótkennen keyin) jaqtastarynan 118 myng qol (jalpy saylaushylardyng bir payyzy) jinauy kerek. Osydan keyin tirkeuge alynyp, saylaualdy jarna retinde 2 million 125 myng tenge tóleui qajet. Búl aqsha ýmitker jeniske jetse, ne 5 payyzdan artyq dauys alsa keri qaytarylady.

QR Ortalyq saylau komissiyasynyng mәlimetine sensek, kezekten tys preziydent saylauyna 1 mynnan astam sheteldik bayqaushy keledi.

«Qazirgi uaqytta qansha halyqaralyq bayqaushy bolatynyn tek qana boljay alamyz. Ol aldaghy uaqytta belgili bolady. Mәselen ótken saylaularda 1 024-ten bastap  1633-ke deyin bayqaushy tirkelgen.  Osy jolghy saylauda da osy mólsherde, bir mynnan astam halyqaralyq  bayqaushy bolady dep oilaymyz» - dedi OSK mýshesi Zәuresh Bimoldina atalghan komissiyanyng otyrysynan keyingi baspasóz mәslihatynda.

Al OSK tóraghasy Berik Imashev 2015 jyly ótken preziydent  saylauynda qanday halyqaralyq úiymdardan qansha bayqaushy kelgenin eske aldy.

«EQYÚ DIAQB missiyasynan - 291, TMD bayqaushylary missiyasynan - 410,  ShYÚ missiyasynan 10  jәne basqa da úiymdardan 99 bayqaushy keldi. Múnan bólek elimizding Syrtqy ister ministrliginde akkredittelgen BAQ boldy. Olar - 168 adam», - dedi Berik Imashev.

Quanysh Qappas

Abai.kz