Senbi, 23 Qarasha 2024
4972 8 pikir 11 Sәuir, 2019 saghat 14:30

Qoy sharuashylyghyn damytu kerek

Qoy sharuashylyghyn damytu, qoy eti men jýnin óndiru men óndep, is qylu jayy syn kótermeydi

Senat otyrysynda (11 sәuirde) deputat Ansar Músahanov Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri A.Ú. Maminning atyna deputattyq saual joldady. Onda bylay delingen:

Qazaqstan Respublikasynyn 

Premier-Ministiri  A.Ú. Maminge

Qúrmetti Asqar Úzaqbayúly!

Bizding osy deputattyq saualymyzgha Qazaqstan Respublikasyndaghy qoy sharuashylyghyn damytudyng jәne qoy eti men jýnin óndirip, óndeu mәselesining әli de bolsa dúrys jolgha qoyylmay kele jatqandyghy arqau bolyp otyr.

Qoy sharuashylyghy - mal sharuashylyghynyng basty  әri birden-bir dәstýrli jetekshi әri  Otandyq agrobiznesting negizgi baghyttarynyng biri bolyp sanalady.

Songhy uaqytta qoy eti men qoydyng jýnin  eksporttauda  birshama ilgerileushilik bolghanymen,  qoy sharuashylyghyn damytu, qoy eti men jýnin óndiru men óndep, is qylu jayy әli de syn kótermeytin jaghdayda ekendigine Ýkimetting nazaryn audarghandy jón sanap otyrmyz.

Qazaqstannyng Statistika agenttigining bergen mәlimetine sәikes, elimizde qazir qoy sany 16 millionnan astam. Soghan qaramastan, eng әueli ózimizding ishki rynogymyzdy da tolyq qamtamasyz ete almay jәne qoy ónimderin eksporttaudy dúrys jolgha qoya almay kele jatqandyghymyz alandatady. Óitkeni, әli de bolsa, osy salany damytudyng ghylymy negizdelgen jýiesi qalyptaspay otyr.

Al, qoy sharuashylyghyn damytyp, ony tabysty salagha ainaldyru ýshin aldymen Qoy malynyng esebin naqtylap, dúrystap alu qajet.

Elimizde negizinen qazir Qoydyng qanday túqymdary bar, aldaghy uaqytta qoydyng qanday túqymyn ósiruge basymdyq berilui kerek? Mine, osyny anyqtau ýshin tayaudaghy uaqytta qoy túqymy boyynsha sanaq, yaghni, inventarizasiya, týgendeu júmystaryn jýrgizu qajet dep sanaymyz.

Osy júmystardyng negizinde,  aldaghy uaqytta Qazaqstandaghy  qoy sharuashylyghyn damytudyng jana әri osy zamannyng talabyna beyimdelgen Memlekettik baghdarlamasyn jasau kerek dep sanaymyz.

Búl baghdarlama boyynsha   qoy sharuashylyghyn  subsidiyalaudyng tәrtibi men erejesin  qayta qaralugha tiyisti. Asyl túqymdy qoy ósiruge basymdyq bere otyryp,  memleket túrghysynan qoldaudy qamtamasyz etudi jan-jaqty sheshudi qarastyratyn uaqyt keldi. Ásirese, seleksiyalyq júmystar jýrgizuge, shet elden qoy malynyn  asyl túqymdy atalyghyn satyp alugha, qoydy qoldan úryqtandyru,  kóshpeli qoy qyrqu jәne  jýn dayyndaudyng servistik punktterin ashyp, olardyng júmystaryn jandandyru isteri asa qoldaudy qajet etip otyr.

Qazaqstan ýshin qoy etin eksporttau  dәl qazir manyzdy mәselening biri. Auyl sharuashylyghy ministrligining mәlimetinshe, Qazaqstanda óndiriletin ekologiyalyq taza etke súranys artyp keledi jәne de eksporttau mәselesi de qarastyrylyp jatqan da kórinedi. Búl ýshin qoy ónimderin eksportqa shygharudy rettep, qoy sharuashylyghy ónimderining halyqaralyq standartyna týzetu men tolyqtyrular engizu kerek degen mamandar pikirimen de sanasqan jón bolar.

Qazirgi kezde Keden  odaghyna mýshe memleketterding rynogyna eksportqa et shygharudy arttyru ýshin  qoy sharuashylyghyn intensivti tehnologiyany paydalana otyryp damytumen birge   mal túqymdaryn, sonyng ishinde qoy túqymyn asyldandyryp, olardan óndiretin et pen jýn ónimderining sapasyn arttyrugha kónil bólu  qajettigi tuyndap otyr.

Kez-kelgen óndiristik sala siyaqty, mal sharuashylyghyn, taghy da sonyng ishinde qoy sharuashylyghyn damytu tehnologiyasy aldynghy qatardaghy ghylym men tehnikanyng jetistikterine sýienuge tiyisti.

Sapaly mal ónimderin óndiruding әli de bolsa eskerilmey jatqan kóptegen mәseleleri bar. Sonyng biri qoydyng әr túqymynyng biologiyalyq jәne fiziologiyalyq erekshelikterin mal ósiriletin aimaqtarda dúrys paydalanu kerektigi bolyp otyr.

Qoy sharuashylyghyn jyl boyy ýzdiksiz әri túraqty ónim óndirushi tabysty salagha ainaldyru ýshin  birinen song biri kezek-kezegimen atqarylatyn  tehnologiyalyq prosester úiymdastyrylyp, iske asyrylmay keledi.

Al әzirge Respublikamyzdyng sharua qojalyqtarynda qoy ónimderin óndiru  tehnologiyasy jalpy saqtalghanymen, jyldyng tórt mezgiline say, túraqty әri ýdemeli týrde ónim óndiru jýiesi qalyptaspaghan. Quatty әri túraqty óndiristik  jýie joq. Sodan kelip, óndirilgen et pen biyazy jýnning sapasy halyqaralyq standarttargha say kelmey jatady.Ázirge qoy etteri tek qana ishki súranystargha ghana jaramdy bolyp túr.

Aldaghy uaqytta qoy sharuashylyghyn intensivti damytu ýshin jana tehnologiyalyq әdisterdi keninen paydalana otyryp, búl salany da sifrlandyrugha da kónil bólu arqyly  ónimning ózindik qúny men  sapasyn jaqsartugha  ayyryqsha mәn berilip, talap kýsheytiluge tiyisti. Qoy sharuashylyghynyng júmys prosesterin mamandandyru býgingi belesten әldeqayda joghary bolugha tiyisti dep sanaymyz.

Qoy sharuashylyghymen ainalysatyn ghylymiy-zertteu instituttary etti baghyttaghy shet el qoshqarlaryn paydalanyp, yaghny seleksiya arqyly eti ónimdi әri sapasy jaqsy jana qoy túqymyn  shygharudy jolgha qoyatyn da kez keldi.

Qazirgi uaqytta etek alyp bara jatqan  biyazy jýndi qoylar men qylshyqty jәne úyang jýndi qoy  túqymdaryn bir-birimen negizsiz budandastyrugha qajet bolsa zanmen de tyiym salu kerek.

Qazaqstannyng qanday da bir aimaghynda ósiruge bolatyn qoy  týrlerin eng әueli Auyl sharuashylyghy ministrligining jәne ghylymiy-zertteu úiymdarynyng negizdemelerine sәikes anyqtap alghan da jón.

Qoy  bordaqylau alandaryn, qoy  soy punktterin rettep, olardy shet elge ónim shygharatyn reestrge de engizu qajet dep bilemiz.

Qoy sharuashylyghy ónimderin óndeytin mekemeler men servistik dayyndau ortalyqtary aralyghynda tyghyz baylanys ornatudy da sheshu qajet. Óitkeni, iri jetkizushilerding jәne qoy ónimderin óndirushiler ýshin kepildi satyp alu , qoydy qyrqu  jәne jýn dayyndaudyng birynghay jýielerinin  bolmauy, maldyng sany men jay-kýii turaly naqty aqparattyng joqtyghy da  osy salanyng ilgeri damuyna keri әserin tiygizip otyr.

Jayylymdardyn  jaghdayy da jyl sayyn nasharlap barady. Kezinde qabyldanghan «Jayylymdar turaly» zanynyng normalary tolyqtay jýzege asyrylghan joq. Jayylymdardy basqaru jәne olardy paydalanu jónindegi josparlar kóp ónirlerde bekitilmegen. Auyl manyndaghy jayylymdardyng tozuy belegh alyp otyr. Sonymen qatar, shalghaydaghy jayylymdardy paydalanudy úiymdastyru mәselesi de tolyq sheshimin tappay otyr. Degradasiyagha, yaghny jaramsyz bolyp qalghan jayylymdy jerlerdi  qalpyna keltiru, jayylym qúnarlylyghyn arttyrugha qajetti  sharalar keshenin jasap, olardy jýzege asyrudy qolgha alatyn kez keldi. Ol ýshin kóde, iyzen taghy da basqa shóp pen sekseuil túqymdaryn óndirudi de ghylymy túrghydan jandandyru qajet.

Jeke sharuashylyq qojalyqtaryndaghy  qoydyn  70 payyzy shaghyn fermalarda ósirilip jatqandyqtan, olardyng ónimdilikteri de  tómen. Qoy sharuashylyghy salasynyng mamandary men qarapayym enbek adamdarynyn  әleumettik jaghdaylaryna da tiyisti kónil bólinbey ketti.

Veterinarlyq qyzmetting sheshilmey kele jatqan kóptegen mәselesi de bar.  Auyldyq okrugter ortalyghynan veterinarlyq punktter salu әli de mardymsyz. Syrghamen, vaksinalarmen uaqtyly qamtamasyz etude de kemshilikter oryn alghan.

Qúrmetti Asqar Úzaqbayúly!

Qazirgi qalyptasyp otyrghan jaghdaydy eskere otyryp, qoy sharuashylyghyn ónerkәsiptik negizde damytu jәne ónim sapasyn jaqsartu mәseleleri eng aldymen memlekettik dengeyde tәjiriybeli qoy ósirushiler men mamandarynyn, ghalymdardyng qatysuymen talqylanyp, arnayy әri naqtyly mindetter belgilengeni  jón bolar edi.

Búl orayda tauly, shól jәne shóleyt aimaqtardy  qoy sharuashylyghyna tiyimdi paydalanu ýshin jeke sharuashylyqtardyng audandyq, aimaqtyq kәsiby birlestikterin qúrghan jón.

Kәsiby maqsattary boyynsha birlestirilgen sharuashylyqtar onday jaghdayda jayylymdyq jerlerdi de, sol audan aimaghyndaghy qolda bar qoy bordaqylau,jýn qyrqu, mal toghytu, mal soy, mal ónimderin óndeu kompleksterin de ózara tiyimdi paydalanar edi.

Múnday birlestikter bolsa ghalymdar da ózderining ghylymy jetistikterin óndiriske engizuge mol mýmkindik alady. Sondyqtan  osynday birlestikterding respublikanyng әrtýrli aimaqtaryna ynghayly modeliderin jasauymyz kerek.

Sonymen birge, qoy sharuashylyghyn intensivti damytu ýshin jana tehnologiyalyq әdisterdi keninen paydalanu ýshin, qoy sharuashylyghy salasynyng bәsekelestik dengeyine kóteru ýshin ghylymmen birge óndeu júmystary qolma qol jýru kerek. Ol ýshin zootehnikalyq ghylym salasyna Ýkimet tarapynan yqpal etilui qajet sanaymyz.

Eng aldymen taghy da qazirgi uaqytta óndiriletin qoy ónimderine  boyynsha qúrylghan Respublikadaghy 4 birdey palatany  bir ortalyqqa,  bir palatagha ghana biriktiru qajet.

Sonymen birge qoy sharuashylyghyna qatysty mәselelerdi egjey-tegjeyli talqylap, sheshu ýshin  Respublikalyq ýilestiru kenesin qúrghannyng da artyqshylyghy bolmas edi.

Búl kenesting qúramyna «Respublikalyq qoy sharuashylyghy palatasy», «Ghylymy zertteu instituttary», «Atameken» kәsipkerler palatasy, uәkiletti organdar,  bedeldi ghalymdar, iri sharuashylyq basshylary men fermerlerdi mýshe etip engizip, jylyna bir ret jinalys - forum ótkizip otyrsa núr ýstine núr bolar edi.

Elimizde qoy sharuashylyghy ekonomikamyzdyng manyzdy salasynyng biri ekendigin eskere otyryp, Qazaqstandaghy qoy sharuashylyghyn damytudy әlemdik ýlgige beyimdelgen tiyimdi әri bәsekege qabiletti bolarlyqtay jolgha qoy ýshin búl salanyng úzaq jyldardan beri qordalanyp qalghan  mәseleleri ózinin  ong sheshimin tabar degen senimdemiz.

A. Músaqanov

J. Núrghaliyev, R. Ákimov, B. Elamanov, M. Júmaghaziyev, D. Musiyn, Á.Núraliyev

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485