Ásiretolerantshyldar әlem astanasy Parijde de jeterlik eken...
2019 jyldyng 15 sәuiri kýni keshqúrym bastalghan órt Fransiya astanasy Parijdegi eng ghalamat tarihy eskertkishterding biri - Notr Dam de Paghy - Qúday ana soboryn jalmap tyndy..
9 ghasyrgha juyq qanshama soghystar men nәubetterden aman qalghan tarihy eskertkishting týbine beybit kýnde tilsiz jau - órt jetti.
Parijdegi Qúday ana sobory Fransiyadaghy eng tanymal turistik nysan edi.
Shirkeuge kýn sayyn 30 000-n 50 000-gha deyin, jylyna 14 mln turist keletin.
Hramnyng qúrylysy 1163 jyly bastalyp 50 jylgha juyq jýrgizildi (2013 j. shirkeuding 850 jyldyghy toylandy).
Hram 18-ghasyrdyng sonynda Úly Fransuz revolusiyasy kezinde tonaugha úshyrap, ishindegi jәdigerler talan-tarajgha týsti. Tónkerisshiler keybir mýsinderdi qiratyp tastady, býldirdi.
Tónkerisshiler ózderining iydeyalaryn jana din dengeyine kóteru ýshin shirkeuge «Aqyl-es shirkeui» dep at berip, hristian dinin óz senimderimen almastyrugha әreket jasady. Biraq fransuz halqy oghan elige qoymady (Elikkende Fransiya ateizmdi memlekettik iydeyagha ainaldyrghan Reseyding kebin kiii mýmkin edi).
Osy shirkeude 1804 j. jeltoqsan aiynda Napoleon taqqa otyryp, basyna imperator tәjin kiydi.
Tónkeristen qiraghan shirkeudi qalpyna keltiruge shyghyndanghysy kelmegen jergilikti biylik shirkeudi sýrip tastaugha әreket jasaghan kezder de boldy. Viktor Gugo (1802 - 1885) «Qúdan ana sobory» romanyn soghan qarsylyq retinde jazghan desedi.Odan keyin de Parij Qúday ana sobory kóptegen aqyn-jazushy, suretshi, kompozitorlardyng shygharmalaryna arqau boldy.
Shirkeudegi 7300 týtikten túratyn organ aspaby ýlkendigi jaghynan Fransiyadaghy ekinshi organ. Ár jeksenbi sayyn shirkeuge kelushilerdi organ dauysy qarsy alatyn.
Shirkeude Isa payghambargha qatysty 3 jәdiger saqtalghan – Alqory aghashynyng bútaqtarynan órilgen tәj, Isa payghambar kerilgen kresting fragmenti men payghambardyng denesine qaghylghan shegening biri.
Jәdigerler qútqarylypty desedi.
Shirkeuding birjola kýiregenin estigen keybir fransuz әsiretolerantshyldary "Fransiyada hristian shirkeulerining sany meshittermen salystyrghanda anaghúrlym kóp. Sondyqtan shirkeuding ornyna Fransiyadaghy eng ýlken meshit salynuy tiyis"- dep jariyalap ta jiberdi.
Qúday-au, Hristian shirkeuleri Parijde kóp bolmaghanda Mekke-Mәdiynede kóp boluy kerek pe?
Ásiretolerantshyldar tek Qazaqstanda ghana emes, Álem astanasy Parijde de jeterlik eken...
Ómir Shynybekúlynyng facebook paraqshasynan
Abai.kz