Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107775. Jazylghandar — 102736. Qaytys bolghandar — 1699
Alashorda 11065 16 pikir 22 Sәuir, 2019 saghat 08:45

Sherkesh Barysbay súltan Kiprdi qalay baghyndyrdy?

Kipr araly kresshiler ýshin músylmandardy shabugha qolayly Jerorta tenizinin shyghysyndaghy en manyzdy strategiyalyq oryn boldy. Býrjiy mәmlýkteri kezinde kiprlik kresshiler qarap jatpay, Mysyr men Sham jerinin teniz jaghalauyndaghy eldi mekenderine ýstin-ýstin shabuyldap, músylmandardyn tynyshyn aldy. Teniz sauda joldaryn bógedi. 1365 jyly Kipr koroli I Petr Mysyrdyn soltýstigindegi Aleksandriyagha joryq jasap, qalany otqa oraydy. Áyel demey, bala-shagha, qart demey halqyn qyrghyngha úshyratady. Qalany ýsh kýn tonap oyrandaghan kiprlikter elderine oljaly oralady.

Ýlkendi-kishili múnday joryqtar teniz jaghalauyndaghy qalalargha  jiyi-jii qaytalanyp túrdy. Aleksandriyagha jasalghanday joyqyn joryq 1393 jyly Sham jerindegi Tripoliy qalasyna da jasaldy. «1423 jyly kresshiler Dumyat manynda mәmlýkterdin eki ýlken kemesine shabuyl jasap, ondaghy bar jýkti tonap, jýzden asa adamymen qosa alyp ketedi» [1, 423 b.]. 1422 jyly býrjiyler kezeninde biylikke kelgen sherkesh Barysbay súltan (1422-1438 jyldary 16 jyl biylik qúrghan) kresshilerdin búl qorlyghyna shydamay Kipr aralyna joryq jasaugha dayyndyq jýrgizedi. 1424 jyly Kiprge jasaghan alghashqy kishigirim barlau joryghynda Limasol portyna shabuyldap, teniz qaraqshylyghyna shyqqaly otyrghan kiprlikterdin ýsh kemesin basyp alyp, Kairge oljaly oralady. 1425 jyly kóbirek kýsh jinap qyryq kememen jasaghan ekinshi joryghynda Limasol qamalyn talqandap, órtep ketedi. Tarihshy ibn Hajar әl-Asqalәniydin jazuynsha «búl soghysta, aynaldyrghan jarty aydyn ishinde, Kipr jaghy bes myngha juyq adamynan ayyrylsa, músylmandar jaghynan on ýsh adam opat boldy» [2, 348 b.]. Barysbay súltannyn әskeri myngha tarta kiprlikti tútqyndap, búl joly da Kairge ýlken oljamen oralady.

1426 jyly Barysbay súltan ýshinshi joryghyna dayyndyq jasap jýrgende, Kipr koroli Yanustin «ózge europalyq korolidikterge hat jazyp shaghymdanghany, Barysbay súltangha qarsy kómek súraghany, europalyqtardyn kómekke qosymsha kýsh jibergeni» [2, 366 b.] turaly habar jetedi. Ony estigen Barysbay súltan dayyndyghyn kýsheyte týsedi. Áskeriy kemenin sanyn arttyrady. 1426 jyly Barysbay әskeri Kipr aralyna qaray 180 kememen ýshinshi ret betteydi. Ibn Hajardyn jazuy boyynsha «Barysbay әskeri Limasolgha jetkende, bir jyl búryn ózderi órtep ketken qamaldyn qalpyna keltirilgenin, әskeriy tehnikamen jabdyqtalghanyn bayqaydy. Músylman әskeri qamaldy qorshaugha alghan kezde, qamaldaghy europalyq әsker ýreylene qasha bastaydy. Shabuyldaghan Barysbay әskeri qamaldyn birinshi múnarasyn basyp aldy. Áskerdin jәne bir bóligi kishigirim bir auyldy qorshap alghanda, auyl túrghyndary soghyssyz beriletinderin aytady. Auyl túrghyndarynan Yanus koroli turaly súraghanda, olar onyn bes myn atty әskermen jәne jeti myn jayau әskermen soghysugha saqaday say túrghanyn jetkizedi. Múny estigen músylmandar jaghy Yanuske hat jazyp, basy aman qalsyn dese jәne әskerin, elin aman alyp qalghysy kelse, soghyssyz beriluin, olay etpegen jaghdayda ayausyz oyran salyp, sarayyna basa kóktep kiretinin, óltirgenin óltirip, óltirmegenin tútqyndap әketetinin jetkizedi. Búl habardy jetkizgen músylman elshisin Yanus koroli óltirip, órtep jiberedi. Ony estigen músylmandar eki topqa bólinip, biri tenizden, ekinshisi qúrlyqtan soqqy beruge dayyndalady» [2, 368 b.]. Barysbay әskeri Limasol qamalyn talqandaghan kezde, Yanus koroli de әskerimen jetedi. Eki jaq arasynda keskilesken shayqas bolady. Búl soghysta Barysbay әskeri sany azdyghyna qaramastan jeniske jetip, Yanus korolidi tútqyngha týsiredi. Nikosiya qalasyn baghyndyryp, Kipr araly tolyghymen sherkeshterdin qolyna ótedi. Barysbay әskeri Yanus korolige qosa 3700 tútqynmen Kairge oralady. 1426 jyly 14 tamyzda Kair kóshelerinde jenispen oralghandardyn qúrmetine úzyn-sonar saltanatty sheru ótedi. Sheru artynda 3700 tútqynmen birge qoly kisendeuli koroli Yanus pen onyn әmirleri de jýrip bara jatty.

Tútqyngha týsken Yanus koroli kópshiliktin aldynda Barysbay súltannyn ayaghyna jyghylyp, jer sýyip, rahymshylyq jasap bosatuyn súrap jalbarynady. Osylaysha Kipr araly Osman imperiyasyna deyin bir ghasyrgha juyq tolyghymen mәmlýk-qypshaqtardyn (sherkeshterdin) qol astynda boldy. Yaghniy 1426 jyldan 1517 jylgha deyin sherkeshterge jan amandyghy ýshin jyl sayyn salyq tólep túrdy.

A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyn diyrektory Erden Qajybek ózinin Feysbuk әleumettik paraqshasynda osy jyldyn 8 qantarynda: «Kipr týrikterinin tili qazaq tiline óte jaqyn. Olar "geliyorum" demeydi - "kelemin" deydi», – degen bolatyn. Kipr týrikterinin keybir dialektisi qazirgi qazaq tiline jaqyn boluy Kiprdi baghyndyrghan sherkesh Barysbay súltan әskerinin, yaghniy sherkeshterdin әserinen bolsa kerek.

Ádebiyetter:

  1. Saghid Ashur. Ál-Haraka әs-Salibiya. II tom. Mәktәba әl-Anjlu әl-Mysriya. – 2010 m.
  2. Ibn Hajar әl-Asqalәni. Inbә әl-Ghumr biy Ábnә әl-Umr. III tom (853 h).

Qaldybay Arystanbekúly, Ál-Farabi atyndaghy QazÚU Shyghystanu fakuliteti Tayau Shyghys jәne Ontýstik Aziya kafedrasynyn dosenti m.a.

Abai.kz

16 pikir