Assambleya – asyl múrattar alany
Túnghysh Preziydent-Últ Kóshbasshysy, QHA Tóraghasy Núrsúltan Ábishúly NAZARBAEVTYNG Ókimimen shaqyrylghan Qazaqstan halqy Assambleyasynyng kezekti 28-inshi sessiyasyna da sanauly sәt qaldy. Mәrtebeli úiymnyng sessiyasy – «Kýltóbe basyndaghy jiyn» emes, kýn didarly eldegi birlik pen berekening saltanaty. Búl – moyyndalghan aqiqat! Óitkeni, Assambleyanyng túraqtylyqqa – túghyr, kelisimge – kepil bola bilgen biregey institut ekendigi әldeqashan dәleldengen. QHA tәjiriybesine ózimiz túrmaq, ózge elderding sarapshylary arnayy zertteuler jýrgizip, qyzyghushylyq tanytuynda zor mәn jatyr. Últtyq sayasatymyzdyng salmaghy – osynda.
IYә, Assambleya – asyl múrattar men asqaq armandar alany. Asyl múratymyz – yntymaq, asqaq armanymyz – túraqtylyq pen beybitshilik. Osy qúndylyqtar Qazaqstandy tarihy Otany sanaytyn 100 den astam últtyng ortaq mýddesine ainaldy. Áriyne, Elbasynyng sarabdal sayasaty men Assambleyanyng arqasynda. Búl jerde Elbasy sayasaty men qazaq halqynyng kóneden keruen tartqan jomarttyghynyn, keng peyili men meyirimining ýndestigi nebir tarihy tәuekelderde jeniske jetuimizge dәneker bolghanyn angharugha bolady. Búl da – dәleldeudi qajet etpeytin aksioma.
Esterinizde bolar, keshegi Kenes dәuirinde «azshylyq kópshilikke baghynady» degen synarjaq qaghida boldy. Múnyng astarynda kópting azgha kórseter әlimjettigi men ýstemdigi túrghany belgili. Alayda, qazaqqa búnyng qajeti bolghan joq. Taghdyr talayymen Qazaqstangha qonys audarghan jýzdegen últtyng jýzin jarqyn etuge tyrystyq. Búl bizding qanymyzgha singen dara qasiyetimiz edi. Dey túrghanmen, daralyghymyzdy púldap, jat júrttyng balasyna úsynghan dәmimiz ben shygharghan tórimizdi qúndaghan kezimiz bolghan emes. Dәl osy kendigimiz keleshegimizding kemeldigine negiz boldy. Tipti, jýzi – basqa, jýregi – bir, tili – basqa, tilegi – bir otandastarymyzdyng bizding salt-dәstýrimizge, dilimiz ben tilimizge degen qúrmeti artyp, yqylasy oyandy. Sózimiz dәleldi bolu ýshin mysalgha jýginip kórelik.
Úlytau audanynyng shalghay bir auylynda nemis otbasy bar. Álgi әuletting qazaq halqyna degen yqylasynda shek bolmaghan. Tilimizdi mengerip alghany – óz aldyna, bie baylap, qymyz ishken. Sol otbasynyng bir úly mindetti әskery qyzmetke shaqyrylady. Kenes dәuiri. Reseyding bir týkpirindegi әskery bólimge týsedi. Sóitip, ata-anasy saryla kýtken alghashqy haty da keledi. Sondaghy jazghany: «Áke, apa! Rotanyng barlyghy – orys, jalghyz qazaq – menmin. Til bilmey, qinalyp jýrmin» degen eken. Mine, bizde ózgeni jatyrqamaytyn jaysandyq, al, otandastarymyzda bizge degen qúrmet sonau Kenes dәuirinde de bolghan.
Osy bir iygi dәstýr Assambleya alanynda jarasymdy jalghasyn tauyp keledi. Áytpese, Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda syndarly sәt ózge kórshilerimiz sekildi bizde de boldy. Sol kezendegi aqparat qúraldarynda jariyalanghan sayasy boljamdar bizding elde eki ýlken qauip bar ekenin eskertken-di. Biri – qoynauymyz tolghan baylyghymyz, ekinshisi – elimizding últtyq qúramyndaghy jergilikti últ (qazaq) ýlesining azdyghy. Yaghni, kópúlttylyqtyng ózin «qauip» sanappyz. Bәri kerisinshe boldy emes pe?! Qazirgi tanda osy ekeui de – ken baylyghymyz ben kópúlttylyghymyz bagha jetpes baylyghymyzgha balanyp otyr.
Jasyratyny joq, Qazaqstan dәl qazir sayasy syndarly sәtting tabaldyryghynda túr. Kýni keshe ghana Elbasy Núrsúltan Nazarbaev ózining Preziydenttik ókilettigin merziminen búryn toqtatu turaly tarihy sheshim qabyldady. Osy sәtte de keybir sarapshylar sabyrsyzdyq tanytyp, salmaqsyz boljamdar aita bastady. Al, әlem elderi Qazaqstandaghy biylik tranziytining beybit jaghdayda auysuyn eldegi túraqtylyqpen baylanystyryp, ong baghasyn berip jatty. Kezekten tys Preziydent saylauy belgilendi. Mine, osynsha jauapty sәtterde Qazaqstan óz mýmkindigining sheksizdigin tanytty. Ol mýmkindikterding bastauynda eldegi sayasy túraqtylyq pen últaralyq kelisim túr. Al, osynau qúndylyqtardyng basty kepili – Assambleya.
Qaraghandy – Elbasynyng enbek otany. Azamat retinde qalyptasyp, qayratker retinde Qaraghandy topyraghynda tanyldy. Sondyqtan da, qaraghandylyqtar Túnghysh Preziydentting әr bastamasy men barlyq baghdarlamalaryna qyzu qoldau kórsetuden ainyghan emes. Elbasy tóraghalyq etetin Assambleya qúrylymynyng jergilikti dengeydegi júmysynda da auyz toltyryp aitarlyqtay nәtiyje barshylyq.
Qazynaly Qaraghandy oblysynda býgingi tanda 3126 adamdy qamtityn 87 etnomәdeny ortalyq júmys jýrgizip otyr. Atalghan ortalyqtardyng negizgi júmys baghyty ózderining últtyq qúndylyqtaryn dәripteuge jәne túraqtylyqty túghyrlandyru maqsatyndaghy qazaqstandyq iydeologiyany quattaugha qyzmet etedi. Últtar men úlystar arasyndaghy tatulyqty nyghaytu – etnomәdeny ortalyqtardyng negizgi missiyasy. Olardyng negizgi júmys sipaty oblys әkimi taghayyndaghan granttar arqyly jýzege asyp keledi. Respublikamyzda alghashqylardyng biri bolyp ashylghan «Dostyq ýii» shyn mәnindegi bekem birliktin, myzghymas tatulyqtyng ordasyna ainalghan. Josparlanghan is-sharanyng deni osy bir qasterli saray, qasiyetti shanyraqtyng ayasynda úiymdastyrylyp keledi.
Qaraghandy oblystyq QHA men oblys әkimi apparatynyng «Qoghamdyq kelisim» mekemesining múryndyq boluymen 2018 jyly úzyn-yrghasy 2700-den astam is-shara úiymdastyryldy. Barlyq is-sharanyng mazmúndyq sipaty Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» jәne «Úly Dalanyng jeti qyry» maqalalarynda qamtylghan qúndylyqtardy dәripteuge, damytugha baghyttaluda. Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaev osy eki tarihy maqalasy arqyly ózin halqyn sheksiz sýigen, sýie biletin shynayy patriot retinde dәleldese, Assambleya – naghyz patriottar minberi. Jekelegen últtardyng emes, tútas Otannyng taghdyryna alandaytyn mәrtebeli organ. Elbasynyng Tәuelsizdik jyldaryndaghy úly maqsattargha úmtylghan iydeyalarynyng deni osy Assambleya minberi arqyly irkilissiz iske asyp, últ kәdesine jarap kele jatqandyghyn QHA mýsheleri maqtanysh tútady.
Oblystyq Assambleya júmysynyng maqsaty da, mazmúny da Elbasy iydeyalarymen ýndestik tauyp, olardy jýzege asyrugha baghyttaluda. Mәselen, ótken jyly úiymdastyrlghan «Babalardyng kózindey qasiyetti dombyra» aksiyasy, Búqar jyrau Qalqamanúlynyng 350 jyldyghyna arnalghan is-sharalar, «El jýregi –Astana» atty patriottyq aksiya, Úlytau audanyndaghy «Ruhaniyat» etnoauylyna jasalghan 6 kýndik ekspedisiya, Qarqaraly audanynda ótkizilgen «Jastar arasynda ruhany túraqtylyqty damytu jәne patriottyq qúndylyqtargha tәrbiyeleu» atty ýsh kýndik kóshpeli seminar, bәri-bәri Elbasynyng jogharyda atalghan baghdarlamalyq maqalalarynda qamtylghan manyzdy maqsattardy jýzege asyrugha baghyttaldy. Sonday-aq, QHA úiymdastyrghan sharalarda úranshyldyq pen kózboyaushylyqtyng bolmaghanyn jergilikti halyqtyng yqylasy arqyly dәleldeuge bolady.
Sonymen qatar, Qaraghandy oblystyq QHA hatshylyghynyng úiytqy boluymen úiymdastyrylghan kóptegen sharalardyng keybirining dýbiri alty qúrlyqqa jetip, halyqaralyq sipatqa ie bolghanyn atap ótuimiz kerek. Álemning Meksika, Peru, Peru, Polisha, Týrkiya, Fransiya, Shotlandiya, Resey, Tәjikstan memleketterining kәsiby újymdarynyng qatysuymen ótken «Jezkiyik» halyqaralyq foliklorlyq muzyka festivali men «Mersishor-2018» VI halyqaralyq rumyn foliklorlyq festivalin erekshe atar edim. Últ úyasy Úlytau tórinde ótken «Jezkiyik» festivali dәstýrli týrde alty qúrlyqtyng kózayymyna ainalar óner dumany bolmaq. Mine, Assambleya qabyrghasynda úiymdastyrylghan mazmúndy sharalardyng mazmúny men auqymy!
QHA-nyng úly múratty kózdegen biregey jobasynyng biri – «Qazaqtanu» ghylymi-aghartushylyq jobasy. Qazaqstan halqyn biriktirushi ortaq qúndylyqtardy qalyptastyrugha, damytugha baghyttalghan búl jobanyng manyzdylyghyn tanytu maqsatynda aqparattyq-týsindiru júmystary jýieli jýrgizilip, «Jibek jolyndaghy súhbat», «Balqash kýzi» I festivali jәne basqa da mazmúndy sharalar úiymdastyryldy. Osy sharalardyng arasynan «Jibek jolyndaghy súhbat» jobasyn erekshe atap óter edim. Kemel oi, keleli iydeyalardyng bastauynday bolghan sharagha belgili qalamger, mәdeniyettanushy, qogham qayratkeri Múrat Áuezov bastaghan qazaq ziyalylary, Qyrghyzstan, Tәjikstan, Ózbekstan, Qytay, Resey elderining sarapshylary, sayasattanushylar jәne tarihshy ghalymdar qatysty. Úly Dalany úly múrattargha úiystyrudaghy últtyq iydeologiyanyng manyzy men negizgi tetikteri jóninde ordaly oilar ortagha salyndy. Sharagha qatysyp, ekspedisiya qúramynda bolghan etomәdeny ortalyq ókilderi qazaq halqynyng dala filosofiyasyna negizdelgen dana sayasatyna joghary bagha berdi.
Qaraghandy ónirin ashyq aspan astyndaghy múrajay dese de bolady. Kiyeli Úlytauy, qasiyetti Qarqaralysy, asqaq ruhty Aqtoghayy, jaziraly Janaarqasy bar. Osy aty atalghan qútty mekenning qay-qaysysy da tek Qaraghandy ýshin ghana emes, Qazaqstan ýshin qasterli. «Úly Dala Elining kiyeli múrasy» respublikalyq tarihi-ekologiyalyq aksiyasy ayasynda úiymdastyrylghan «Úly Dala Eli» ekspedisiyasy oblys aumaghyndaghy kiyeli jerlerding barlyghyn aralap shyqty. Ekspedisiya barysy jóninde jergilikti BAQ-tarda seriyalyq jariyalanymdar jaryq kórdi.
Qazaq halqy – ejelden bitimgerlik ústanymdaghy dana halyq. Jaulasqannyng jagha jyrtysuyna, daulasqannyng dauryghuyna jol bermegen. Qoghamdaghy mediasiya institutynyng damuyna, qanatyn kenge jayyp, óristeuine QHA-nyng qosyp otyrghan ýlesi zor. Qaraghandy qalasyndaghy «Dostyq ýiinde» mediasiya kabiyneti jabdyqtalyp, halyqtyng qúqyqtyq mәdeniyetin nyghaytu júmystaryn jýieli jýrgize bastadyq. Túrmystyq dau-janjaldan bastap, enbek qatynastaryndaghy kelispeushilikter men әleumettik saldary basym kelensizdikterding aldy nalu maqsatynda «Mediasiya – qoghamdy damytudyng tiyimdi instituty» taqyrybynda oqytu kurstaryn úiymdastyrugha úiytqy boldyq. Keshendi baghdarlama sipatynda ótkizilgen kurstargha obylstyq qala-audandarynan qoghamdyq mediatorlar qatysyp, tәjiriybelerin jetildirdi. Mediasiya qaghidattary býgingi tanda tek daulasushy taraptardyng arasyndaghy ymyrany ghana emes, últaralyq kelisimdi nyghaytushy kýshke ainalyp otyr. Búl orayda QHA oblystyq hatshylyghy men Qoghamdyq kelisim Kenesining bitimgerlik missiyasyn erekshe atap ótuge tiyispiz.
Jas úrpaqty patriottyq ruhta tәrbiyeleu, otbasy qúndylyqtaryn dәripteu, úrpaq tәrbiyesi, onyng ishinde qyz bala tәrbiyesine qatysty qoghamdyq mәseleler oblystyq QHA nazarynan tys qalghan emes. Jastar boyyna otanshyldyq ruhty siniru maqsatynda respublikalyq «Janghyru joly» jastar qozghalysynyng oblystyq shtaby qúrylyp, atalmysh úiym jýzdegen iygilikti shara úiymddastyrugha múryndyq boldy. Jigerli jastar kóshbasshylyq etetin shtabtyng әrbir sharasy qúrghaq esep ýshin emes, qoghamdyq-әleumettik manyzy bar shara bolghanyna basa mәn bergenimiz abzal.
QHA janyndaghy Analar kenesining júmys toptarynda otbasy qúndylyqtary, kópbalaly otbasylar problemasy, úrpaq tәrbiyesi mәseleleri túraqty talqylanyp, keybir ózekti mәselelerge jergilikti atqarushy biylik nazaryn audartu sekildi ústanymdardyng útqyr qadamy nәtiyje bergenine kónil marqayady. Analar kenesining kóshpeli mәjilisteri oblystyng qala-audandarynda da úiymdastyrylyp, qarapayym túrghyndardyng әleumettik problemalarynyng ong sheshim tabuyna yqpal etkenin qalay aitpasqa?!
«Dostyq ýiinde» ashylghan 2324 kitap qory bar kitaphana men múrajay da aqparattyq, bilim beru, mәdeni-aghartushylyq maqsattary túrghysynan QHA júmysynyng mazmúnyn arttyryp otyr. Jalpy, QHA Qaraghandy oblystyq hatshylyghy men Qoghamdyq kelisim Kenesi, oblys әkimi apparaty «Qoghamdy kelisim» mekemesining birlese atqarghan isterin jipke tizgendey bayanday bersek, atqarylghan júmystar men qolgha alynghan jobalardy bir maqalamen týgesip shyghu mýmkin emes.
Sóz týiininde QHA belsendilerining múryndyq boluymen el iygiligine asyp, kәdege jaraghan, túrghyndardyng alghys-batasyna kenelgen qayyrymdylyq sharalaryna toqtala ketkenning artyqtyghy bolmas. Qaraghandy oblysy QHA janyndaghy qayyrymdylyq pen tәlimgerler kluby 2017 jyldyng qarasha aiynan beri júmys isteydi. Qúramynda 23 mesenat bar qayyrymdylyq úyasynyng oblys aumaghynda ótip jatqan merekelik, búqaralyq is-sharalardan tys qalghan kezi joq. Atymtay-Jomart azamattardyng atsalysyp, demeushilik kórsetuimen birqatar auyldarda mәdeniy-әleumettik nysandar janartylyp, әleumettik túrghydan az qamtylghan otbasylargha qomaqty qoldau kórsetildi. «Mektepke jol», «Meyirim shuaghy», «Qayrymdylyq kerueni» syndy jalpyhalyqtyq aksiyalar barysynda da qaraghandylyq meseneattar kósh bastap jýr. Olardyng qatarynda jeke kәsipker Núrlan Qaltaev, «ASYL ADAM» qayyrymdylyq qorynyng negizin qalaushy Kónilbay Shókenov syndy jomart jýrek iyelerining esimin qúrmetpen atar edim.
Jeke kәsipker retinde mening ózim de Jezqazghan-Úlytau ónirinde birshama qayyrymdylyq aksiyalaryn ótkizip, sauapty sharalargha úiytqy bolyp jýrmin. Mәselen, ózim qúryltayshy bolyp otyrghan mekemening jas mamandaryn tegin baspanamen qamtamasyz etip, az qamtylghan otbasylardyng balalaryna qayratker túlghalar atyndaghy shәkirtaqylarmen yntalandyryp, tipti, ýlgerimi jaqsy studentterding jyldyq oqu aqysyn 100 payyz tólep berdik. Ótken jyly Semey poliytehnikalyq kolledjining mereytoyyna oray atalghan kolledjge IT synybyn jabdyqtap berdim. Jezqazghan qalasynda mýmkindigi shekteuli Serik Aqbókendi túraqty júmysqa qabyldap, layyqty ailyq jalaqy taghayyndaldy. Taghy da Jezqazghan qalasyndaghy №9, 13 mektepterge oiyn alandaryn syigha tarttym. Kóptegen jergilikti qalamgerlerding kitaptarynyng jaryq kóruine túraqty týrde demeushilik jasap, óner-mәdeniyet qayratkerlerine arnayy stependiyalar ýlestirip jýrmin. Ózimning jeke iyeligimdegi kolledj jataqhanasynda az qamtylghan otbasylardyng balalary tegin túryp jatyr. Respublikalyq «Myng bala» jobasynyng Úlytau ónirine saparyn tolyq qarjylandyrdym. Tizbeley bersem, keude soghyp maqtanyp ketkendey bolarmyn. Múnyng barlyghy – mening arzan abyroy ýshin emes, elimizding gýldenuine ýlesimdi qosyp, Qazaqstan azamattarynyng teng dәrejede ómir sýruine yqpal etsem degen perzenttik peyilmen jasap jýrgen tenizge tamghan tamshyday ghana enbegim.
Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly teris pikir, jansaq oy qalyptaspasa eken. Osy jazbany jariyalaudaghy basty maqsatym da – osy. Atqarghan isimizdi kópshilikpen bólisip, QHA tónireginde jasalyp jatqan iygi isterdi halyq tanysa eken, kónilge týise eken degen niyet bizdiki. Eldegi sayasy túraqtylyq pen kemel kelisimning kepili bolyp otyrghan mәrtebeli organnyng bet-bedeli alasarmasa eken!
...Kórshiler kóshine kóz tigip kóriniz. Kemsitkenimiz emes, tolqular men teraktiden kóz ashpay otyr. «Kәri qúrlyqty» qarjy daghdarysy jaylap, kóp elderde sayasy toqyrau beleng alyp jatyr. Al, biz she? Qazaqy mәtelmen mәnerlesek, «bozda oinap» jýrmiz. Búl – birligi bekem elde ghana saltanat qúratyn qúbylys.
Biz – bolashaghy birtútas eldenbiz! Ortaq ýiimiz – Qazaqstan! Múnyng barlyghy – jalang úran emes, әrbir qazaqstandyqtyng jýregine úyalaghan maqtanysh!
Bekzat Altynbekov, Qaraghandy oblystyq QHA tóraghasynyng orynbasary, oblystyq Qoghamdyq kelisim Kenesining tóraghasy, Bilim mesenaty, oblystyq mәslihat deputaty
Abai.kz