Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3442 0 pikir 10 Mausym, 2011 saghat 08:34

Dihan QAMZABEKÚLY. «QONYRAU» SÓZINING ShIRKEUGE NE QATYSY BAR?

Tarihy ala-qúla jazylghannan keyin be, әlde onyng key tústary tipti hatqa týspegennen song ba, qaymana júrtymyz shet júrttyq әuesqoy kitap jazghyshtardyng tuyndylaryna imanday senedi. Mәselen, arghy tegi qúmyq, biraq tek-tamyrynan kóp ajyraghan Múrad Adjiyge! Dәl qazir tariyhqa qyzyghyp jýrgen biraz sabazgha Múrekeng ózimizding Ermúhan Bekmahanovtan da qadirli. Nege? Sebebi ol kisi «shet júrttar oljalap alghan mol múramyzdy týrki halyqtaryna qaytaryp berip otyr». Tipti pravoslav shirkeulerining tóbesindegi jyltyraghan kireske (krest, kiresh) deyin! Kirill men Mifodiy da Qazaq pen Sozaq sekildi tughandarymyz eken. Oibay-au, biz múnda «Mәdeny múra» baghdarlamasy dep ulap-shulap jatqanda, syrtta jýrip-aq týrki (týrik) júrtyn hristiandyq miraspen ólsheusiz «bayytqan» Múrad Adjiyge raqmet aitpaymyz ba!

Tarihy ala-qúla jazylghannan keyin be, әlde onyng key tústary tipti hatqa týspegennen song ba, qaymana júrtymyz shet júrttyq әuesqoy kitap jazghyshtardyng tuyndylaryna imanday senedi. Mәselen, arghy tegi qúmyq, biraq tek-tamyrynan kóp ajyraghan Múrad Adjiyge! Dәl qazir tariyhqa qyzyghyp jýrgen biraz sabazgha Múrekeng ózimizding Ermúhan Bekmahanovtan da qadirli. Nege? Sebebi ol kisi «shet júrttar oljalap alghan mol múramyzdy týrki halyqtaryna qaytaryp berip otyr». Tipti pravoslav shirkeulerining tóbesindegi jyltyraghan kireske (krest, kiresh) deyin! Kirill men Mifodiy da Qazaq pen Sozaq sekildi tughandarymyz eken. Oibay-au, biz múnda «Mәdeny múra» baghdarlamasy dep ulap-shulap jatqanda, syrtta jýrip-aq týrki (týrik) júrtyn hristiandyq miraspen ólsheusiz «bayytqan» Múrad Adjiyge raqmet aitpaymyz ba!

Osydan on jylday búryn Astanagha sol atyshuly Múrekeng kele qaldy. JOO-larda kezdesuler boldy. Sonday bir sәtte: «Reseyde qúmyqtardyng jaghdayy qalay?» dep súraghanymyzda, ol ilip alghanday: «Óte jaqsy!» dep jauap qayyrdy. Biz de osynday jauaptyng bolatynyn sezip: «Jaqsy deysiz, onda nege 300 mynday qúmyqtyng birde-bir ana tilinde mektebi joq?» dedik. Qonaghymyz kýmiljip qaldy... Sonda deymiz-au, býtin qúmyqtyng mýddesin kózdemey, joghyn týgendemey túryp, týrkining qiyaldaghy hristiandyq negizin qazbalaghannan Múrekeng ne útady?.. Býgingi oqyghandar aqymaq emes qoy, endeshe maymyl men adamnyng arasyndaghy «aralyq týrdi» qoldan jasaghan Charliz Darvin atasynday, hristiandyq pút tasynan, ikondardan týrkining kelbetin «tauyp jýrgen» Múrad Adjy tirligining astary joq pa eken? Áyteuir ózining suyrtpaqtaghan syrynan bilgenimiz, arghy atalarynan beri patshagha adal qyzmet etipti, taq iyesining oqqaghary bolypty. Búl myqtynyz bayaghy ghalym-missioner, tegi haqas N.F.Katanovtyng izin basqan soltýstik sinodynyng ruhany oqqaghary bop jýrmesin...

Biz, aitqan jerden aulaq, kiresti hәm Adjy men Katanovty nege sóz ettik? Búghan negiz bolghan - qúlaghymyzgha da, sýiegimizge de sinisti mektep qonyrauy edi. Keshe ghana kezekti oqu jyly ayaqtalyp, barlyq orta mektepte «songhy qonyrau» soghyldy. Neshinshi ret ekenin tap basyp aitu qiyn. Jәngir han túsynan eseptesek, búl - 170-shi qonyrau! Endi toqtay qalynyz. Búl jez qonyrau qaydan shyqty? Týr-túrpaty, synghyrlauy shirkeu kolokolyn elestetpey me? Qonyrau qashan kolokol boldy nemese kolokol qashan qonyrau boldy? «Memleket dinnen bólek» degende, dausymyz jer jarady, al sonda hristiandyqtyng elementi retinde kolokol-qonyrau qalaysha mektepke kirip ketken? Osyny oilanghan adam boldy ma?..

Birinshi qazaqtyng «qonyrau» sózine keleyik. Ras, búl - halqymyzdyng tól sózi (múny M.Adjy estise, «әne, qazaqtardyng hristiandyghyn dәleldeytin qonyrau ejelden bar» deushi edi). Biraq ol sóz eshqashan da kolokoldyng balamasy bolghan emes. Sebebi týsinikti: qazaq hristian emes. Ruhany múramyzgha ýnilsek, mynanday joldardy úshyrastyramyz: «Dauysy qústay týrlenip, Qonyrauday altyn kýnirenip» (Batyrlar jyry), «Qonyrauly nayza qolgha alyp, Qonyr salqyn tóske alyp, Qol tónkerer me ekemiz» (Aqtamberdi), «Aqsýiekting balasyn, Qara úlyna tengerip, Qonyrauly nayza óngerdim» (Mahambet), «Bireu-mireu, kim biledi, gazetke de jazyp jiberui mýmkin. Sonsong birjolata kýmis qonyrauly Seyilbek atanghanym ghoy» (S.Saduaqasúly), «Kýldirlep qonyrauday kýy synqyldap, Bota kýy maymang qaqty ýn bylqyldap» (I.Jansýgirúly), «Kýmis qonyrauday kýlkisi de kýn kýiinen, kónil kirbininen aulaq» (M.Áuezov), «Su ala sol ózenge bardy Lәzzat, Sholpysy qonyrauday syldyr qaghyp» (Q.Amanjolov).

Bayyptay qarasaq, búl mysaldardaghy «qonyraudyn» birde-biri «kolokol»-gha dәl kelmeydi. Birinde - jauynger qaruynyng týri (onyng ózinde búl nayzadan shyghatyn dybysqa qatysty bolsa kerek), ekinshisinde - әuen, kelisim, naz. Smaghúldyng túsynda «kýmis qonyrau» (osy attas povesi bar) kisi boyyndaghy jyltyraq minezding sipatyn da anghartsa kerek. Sóite túra otarshyldyqtyng salalanuy shirkeudi de kýsheytken HH ghasyr qalamgerleri shygharmalarynan eriksiz shirkeu synghyryna úqsas dybys ta emis-emis estilip qalady... Últ ruhaniyatynyng tarihy «qonyrau» sózine, mine, osynday anyqtama beredi.

Al, múny qazaqtyng sózin әlemge jәne keyingi úrpaqqa tanytatyn «Qazaq tilining týsindirme sózdigi» qalay tәpsirleydi eken?

Til-әdebiyet marghasqalarynyng kózi tirisinde shyqqan eki tomdyq týsindirme sózdik býy deydi: «QONYRAU zat. Tóbesi doghaldanu konus tәrizdi, ishinde terbelip túratyn tili bar, dybystyq belgi beretin metaldan jasalghan qúral» (2-tom, 64-bet). Búl sózdikte S.Múqanovtyng anyq shirkeu qonyrauyn sipattaghan eki sóilemi mysalgha alynghan.

Til bilimi instituty 1999 jyly jariyalaghan «Qazaq tilining sózdiginde»: «QONYRAU. 1. Ishindegi terbelip túratyn bileu arqyly dybys shygharatyn qúral. Qúlyngha qonyrau taqty ... 2. Shyryldap dybys beru ýshin jasalghan tehnikalyq qúral. Saghattyng qonyrauy shyryldap qoya berdi (Qanahiyn)» delingen. Osy sózdikte mynanday da sózding týsindirmesi bar: «QONYRAUBAS. bot. Gýli qonyrau pishindes kóp jyldyq shóptesin ósimdik»(407-bet).

Endi osy sózdikterding mәlimetin orys tiline audarsaq, M.Adjiyler «e,bәse!» dep bórkin aspangha atyp quanatyn shyghar. Sonda, sózdikke sensek, qazaqta «terbelip túratyn tili bar» qúral ejelden bolghany ghoy. Mәssaghan! Qúlyngha taghylatyn qonyraugha kelsek, búl - qazaq dalasyna qarashekpendilermen birge engen dәstýr (V.Dali kolokoldy - «bojiy glas», ol tek qana shirkeuge baylanysty qoldanylady dey kele, «kolokolichiyk, npr. na sheiy skotu» dep týsindiredi, 2-tom, 139-bet). Bazarshylap baryp, qúlyngha qonyrau satyp aludy qaymana qazaq qyzyq kórgen. Al, pәueskige jekken atqa qonyrau taghyp, dalany da, qalany da janghyrtyp jýru - pravoslav dinindegiler ýshin әjeptәuir merey әri sәn bolghan. HIH ghasyrdyng qazaq bay-shonjary orys ústasyna pәueski jasatqanda, kólikting sәni retinde búl «kolokolchiyk» qazaq saharasyna da kelgen. Bizding anqau myrza kәpir dinining bólshegin qaperine de almaghan.

Al «qonyraubasqa» kelsek, búl - orys shóp atauynyng kalika-audarmasy. Shirkeudi de, kolokoldy da kórmegen dala qazaghy qaydan onyng «qonyrau pishindes» ekenin biledi? Alash balasy ýshin qonyrau - dybystyn, әuenning sipaty ghana ghoy. Yaghny ol zattyq forma bolghan emes.

Mine, osydan keyin qazaq mektebine kolokoldyng qashan ornyqqany jóninde oilanugha tura keledi. Sóz joq, ol HIH ghasyrda orys-qyrghyz shkoldarynyng ashyluymen birge payda boldy. Búl - atyshuly missioner Iliminskiyler enbegining jemisi. Shkol zvonogy - shirkeu kolokolynyng kishkene týri (atalymdardy týsinikti bolu ýshin oryssha berdik). Tipti býgin de Qazaqstanda elektr quaty bolmay qalghan jaghdayda qaladan auylgha deyin osy «terbelip túratyn tili bar» shirkeu kolokolynyng kishi týri soghylady. Al oqu jyly ayaghyndaghy «songhy qonyrau» toqtyng bar-joghyna qaramay múny qaza qylghan emes... Múnyng astaryn bayqamaghan marqúm aqyn Gh.Qayyrbekov Ybyray turaly poemasyn «Dala qonyrauy» dep atap jibergeni de esimizde. Dәl osy jerde Ghafekeng dala әuenin emes, «terbelip túratyn tili bar» mys kolokoldy (mektep kolokolyn) qaperine alghany sózsiz...

Bir qyzyq jeri, V.Dali sózdigi men Qazaq sózdikterindegi kolokol-qonyraugha berilgen anyqtama óte úqsas. Orys ghalymy - pravoslav, al músylman qazaq ghalymdaryna ne joryq? Sonda olar batyrlar jyryndaghy, Aqtamberdi men Mahambettegi «qonyraudy» shirkeu kolokoly dep týsindirmek pe?..

Býgingi mektepte kolokoldy qalyptasqan әdetpen «zvonok» deydi. Qazaq tilshileri zvonokty da, kolokoldy da - «qonyrau» dep audarady. Orys sózdigining atasy V.Dali kolokoles, kolokolichiyk, zvonok atalymdaryn qatar qoyady. Orys sózining etimologiyasyn qarastyrghan N.Shanskiy, V.Ivanov, T.Shanskaya kolokol-dy - jalpyslavyandyq sóz dey otyryp, ejelgi ýndi tilinde kalakalas - jýiesiz shu, aiqay maghynasyn bergenin, latynda calo, grekte kaleo, eski nemis tilinde hellan - shaqyru, dauystau degendi bildirgenin jazady (205-206-bet). Qalay desek te múnyng bәrinen hristiandyqtyn, shoqynshaq Ýrimning iyisi shyghady.

Biz ózimizshe qyzyghyp «kolokoldy tuysqan týrik halyqtary ne deydi eken?» dep te baghamdap kórdik. 1992 jyly Ankarada shyqqan «Karsilastirmali Turk lehceleri sozlugu» enbegining 1-tomynda (114-115-bet) týrikshe - can, әzirbayjansha - zang, bashqúrtsha - san, kingirav, qazaqsha - konirav, qyrghyzsha - konguro, ózbekshe - kongirak, zang, tatarsha - can, kingirav, týrkimenshe - can, úighyrsha - can, oryssha - kolokol dep tizbelengen (biz múnda tehnikalyq sebeppen týrikting әrip dәiekshelerin qoymadyq). Sonda shirkeu danghyraghyn týrik, tatar, týrkimen, úighyr, әzirbayjan, bashqúrt, ózbek negizinen - chan, zan, san deydi eken (bizding dan-dún, shan-shúng degen elikteuish sózderimizding bir synary siyaqty jәne búl «kolokol»-dyng arghy maghynasyn dәl ashady). Jalpy týrik halyqtary qatarynda shirkeu kolokolyna bayyrghy óz sózin yaky әuen atauyn op-onay qiya salghan - biz ben qyrghyz eken. Qyrghyz dәu de bolsa bizge eliktese kerek... Búl «tumysymyzdan muzykantpyz» dep jýrgen bizding júrtqa úyat emes pe?.. Dәlirek aitsaq, qazaqtyng qonyr jәne sodan órbigen qonyrau әueni men shirkeu qúralynyng danghyr-dúnghyry, shan-shúny birdey hәm ýndes bolghany ma? Ana tilimiz ben ata dinimizding tek-tamyrynan ajyray bastaghan býgingi úrpaqqa tarih qoynauyndaghy qonyraumen baylanysty sózderimizdi qalay týsindiremiz?

Qazir jat din ókilderi ózderining qyzyldy-jasyldy diny kitaptaryn Altaydan Atyraugha deyin taza qazaqsha «Kiyeli kitap» degen ataumen taratyp jýr. Kie de, kitap ta - bizge asa qadirli sózder. Qazaqy qonyraudyng shirkeu qonyrauyna ainalyp ketkenin jәne onyng aq paraqtay mektebimizdi jaulap alghanyn osy ýrdispen týsindiruge bolady.

Endi mәselening praktikalyq jaghyna keleyik.

Birinshi, mektepti shirkeu «qonyrauynan» qalay qútqaramyz? Bizdinshe, jyl sayyn ótetin «songhy qonyrau» saltanatynda «terbelip túratyn tili bar» shirkeu kolokolchiygining ornyna syldyrmaqty nemese basqa da últ dәstýrine qatysty aspap pishindes qúraldy paydalanugha bolady ghoy (eger asa kerek dep tapsa). Áytpese sol synghyrdyng ne keregi bar? Jalpy oqu oryndarynda ýzilisting kelgen uaqytyn bildiretin dybysty últtyq qúndylyqtarmen baylanysy bar muzykanyng bir ýzigimen almastyru qajet. Qazaqstan boyynsha mektep, kolledj, uniyversiytet jýielerining әrqaysyna arnap ortaq ýzilis әuenin qabyldaugha da bolady (mysaly, Euraziya últtyq uniyversiytetinde bizding bastamamyzben, rektordyng qoldauymen ýzilis әueni retinde N.Tilendiyevting «Aqqu» kýiining bir ýzigi alyndy).

Ekinshi, biz jalpy qonyrau sózin aqtap alugha tiyispiz. Otarshyldyq ta, onymen ere kelgen missionerlik basqynshylyq ta resmy joyyldy. Qazaqtyng әp-әdemi, tarihy orny bar sózi nege shirkeu kolokolynyng balamasy boluy kerek? Búl kolokoldy - A.Baytúrsynúly anyqtaghan qaghidatpen kólikil dep alugha da nemese 1926 jylghy Týriktanu siyezining sheshimine sәikes («bir týrik tilinde joq sóz basqa týrik tilinen alynsyn») shәng (shan-shún, dan-dún-nyng kez kelgen synary búghan sәikes keledi)dep alugha da mýmkindik bar ghoy.

Qalay desek te ghasyrlar boyy armandap jetken tәuelsizdik túsynda Aqtamberdi men Mahambetting qonyrauly nayzasy qay-qaydaghy jat dinning qonyrauyna emes, qonyrauly qalamgha, tipti qonyrauly tehnologiyagha ainaluy qajet-au!

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5487