Bizding elde polisiyanyng zang búzuy, sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetkerlerding para aluy nemese qoryqshylardyng brakonierlikpen ainalysuy qatty tanghalys tudyra qoymaydy. «Qasqyrlargha qoy baqtyryp otyrghan» qalyng qazaqtyng búghan eti әbden ýirengen. Núr-Súltan qalasynda oryn alghan myna bir oqigha osy sózimizding dәleli («Vremya» gazeti).

Ol oqighanyng mәn-jayy mynaday, Núr-Súltan qalasy (ol kezde Astana qalasy) Memlekettik kirister komiyteti basshysynyng orynbasary Qayrat Júmaghúlov pen onyng qaramaghyndaghy eki qyzmetker para alu jәne ekonomikalyq kontrabanda kýdigimen aiyptalyp, qamaugha alynady. Biraq keyin olardyng is-әreketterinde qylmystyq qúram bolmauyna baylanysty kinәsiz dep tanyldy.

Qayrat Júmaghúlov, Núr-Súltan әuejayy keden beketinde basshylyq qyzmette bolghan Janat Aytenov jәne qarapayym maman Serik Tynymbaev 2018 jyldyng kýzinde para aldy degen kýdikpen ústalghan. Biraq keyin Bas kólik prokuraturasy Memlekettik kiris departamentining qyzmetkerlerine qatysty osy isti toqtaty.

Tarqatyp aitsaq, 1 qarashada Sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl últtyq burosy taghy bir qylmystyng betin ashqandary turaly habarlady. Onda elge kontrabandalyq jolmen altyn әkeluge jol bergeni ýshin 1,450 dollar para alghan keden organynyng qyzmetkerleri ústalghany aitylghan. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl últtyq burosynyng mәlimetinshe, jogharyda kórsetilgen somany alugha keden beketining qarapayym mamany ghana emes, onyng basshylarynyng da qatysy bolghan. Alayda búl qylmystyq is kýmәndi kóringendikten obektivti týrde jurnalistik zertteu jasalghan.

Kedenshiler ústalghannan keyin zertteu jýrgizgen «Vremya» tilshisi sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl burosynyng qyzmetkerlerine qatysty birqansha mәlimetterdi anyqtaghan. Qylmystyq is materialdaryna sәikes, búl isting barlyghy búryn da kontrabanda boyynsha sottalghan almatylyq Sanat Kóshkinbaevtan bastalypty.

Búl azamat elordadaghy Sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl últtyq burosynyng qyzmetkeri Bauyrjan Kerimbekovtyng alys tuysy bolyp keledi. Dәl osy azamat almatylyq tuysyna ózining qamqorlyghy astyna qymbat metaldy kontrabandalyq jolmen kedennen ótkizudi úsynady.

Osydan keyin Kerimbekov Astana qalasy Memlekettik kirister komiyteti basshysynyng orynbasary Qayrat Júmaghúlovpen jýzdesip, inisining keden beketinen ótuine kómektesuin súraydy. Ol Kerimbekovti әuejay kedendik beketindegi óz adamyna jiberedi. Al Kerimbekov Janat Aytenovpen sóilesip, «yntymaqtastyq» mәselesi joghary jaqpen sheshilip qoyghanyna sendiredi. Sóitip, Aytenov Serik Tynymbaevtyng Últtyq buronyng ózge bir qyzmetkeri Erjan Jaqypovpen baylanysta boluyna sebepker bolady.

Barlyq qadam talqylanghannan keyin, Stambuldan 6 keli altyn búiymdaryn alyp Kóshkinbaev keledi. Ol kelisim boyynsha Jaqypovqa $ 1,450 kóleminde «raqmet» aqshasyn beredi. Dәl osy kezde kontrabandashy ústalady. Yaghni, shetelden altyn kirgizu jәne para beru qylmysy sybaylas jemqorlyqqa qarsy últtyq buro qyzmetkerlerining aldyn-ala úiymdastyruymen jýzege asty degen sóz. Olar osy arqyly kedenshilerdi kontrabandashydan para aldy dep kórsetip otyr.

Osydan keyin Jaqypov alghan aqshany Serik Tynymbaevqa alyp keledi. Áriyne jemqorlyqqa qarsy qyzmet ókilderi de birge boldy. Sol kezdegi týsirilgen kadrda keden qyzmetkerining «Raqmet» somasynan eki mәrte bas tartqany anyq kórinedi. Alayda, para aludan bas tartqanyna qaramastan Tynymbaev ústalyp, qamau izolyatoryna jabyldy. Búghan qosa Aytenov pen Júmaghúlov ta qamaugha alyndy. Tergeushiler ýsheuin de osy qylmysta sybaylas retinde kórsetedi.

Al tuysqany Kerimbekovting kenesine qúlaq týrip, kontrabandagha barghan Sanat Kóshkinbaev ta kedenshilermen bir kameragha qamaldy. Onyng anasy Biybigýlsin Kóshkinbaevanyng aituynsha, balasyn sybaylas jemqorlyqqa qarsy buro qyzmetkerleri ghana emes, sonymen qatar onyng nemere aghasy Bauyrjan Sharipov aldap soqqan.

Ol Kóshkinbaev pen Kerimbekovti tanystyryp, Sanatty elordagha kelissózge jibergen. Ári birer mәsele tuyndasa sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet ókilderi kómektesedi dep sendirgen. Alayda bәri basqasha ayaqtalyp, Kóshkinbaev búryn eshqashan kezdespegen tipti sóilespegen Tynymbaev, Aytenov jәne Júmaghúlovqa para berdi dep aiyptaldy. Al ol aqshany sybaylas jemqorlyqqa qarsy buro qyzmetkeri Jaqypovqa bergen bolatyn.

Bir sózben aitqanda, osy shuly isting kóptegen kýmәndi tústary boldy. Búnyng bәrine astanadaghy sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmet ókilderining kólenkeli is-әreketteri sebep bolghan. Zang boyynsha, azamattardy qylmys jasaugha iytermeleuge jәne qyzyqtyrugha qatang tyiym salynady. Alayda Kerimbekov pen Jaqypov Zandy belden basyp, bilgenin istedi. Sondyqtan 362-bap (biylikti nemese qyzmettik ókilettigin asyra paydalanu) boyynsha is qozghaldy. Búl isti tergeu Bas prokuraturanyng arnayy prokurory Núrlybek Sәbitovke tapsyryldy.

Zertteu barysynda MKK qyzmetkerlerining kinәsi dәleldengen joq. Mәlimetterding bәri Bas kólik prokuraturasynda zerttelip, qorytyndy jasaldy: Qayrat Júmaghúlov, Janat Aytenov jәne Serik Tynymbaevtyng is-әreketinde eshqanday qylmys joq. Osyghan baylanysty olargha qarsy tergeu toqtatyldy. Sonymen qatar, para berdi dep aiyptalghan Sanat Kóshkinbaevting әreketterinde de qylmys joq dep tanyldy.

Cóitip, tórteuine qatysty barlyq tergeu amaldary toqtatyldy. Al alghashqy ýsheui ótken jyly qarasha aiynyng basynan bastap, yaghny alty ay boyy tergeude boldy. Júmaghúlov, Aytenov jәne Tynymbaevqa taghylghan aiyp alynyp tastalady әri olardyng júmysy qalpyna keltiriledi. Sonday-aq zansyz qylmystyq qudalanu jәne týrmege qamalugha baylanysty ótemaqy alugha qúqyly. Qysqasha aitqanda, tergeu memlekettik kirister bólimining qyzmetkerlerining kinәsiz ekenin rastady.

Kontrabandagha qatysqan Sanat Kóshkinbaev, sonday-aq onyng aghasy Bauyrjan Sharipov pen kurier Samat Qonaqbaev elimizge әkelingen belgisiz altyn isine jauapty bolady. Olardyng isin tergeu Qarjy ministrligi Qarjy monitoringi komiytetining ekonomikalyq zertteuler departamentine tapsyryldy. Alayda, búl aiyptau qylmys qúramy para berumen salystyrghanda әldeqayda jenil. Ári ketse ýlken aiyppúlmen nemese shartty jazamen sheshilui mýmkin.

Al Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetkerler Kerimbekov pen Jaqypov zansyz әreketteri ýshin jauap beruge tiyis, olardyng qylmystaryn tergeu jalghasyp jatyr. Búl is memlekettik qyzmettegi barlyq admagha sabaq boluy tiyis. Saptasyn satyp nemese arandatu jasaugha mýlde bolmaydy.

Maqala avtory: Mihail KOZAChKOV

Quanysh Qappas

Abai.kz