Seysenbi, 26 Qazan 2021
Sayasat 6218 48 pikir 30 Sәuir, 2019 saghat 10:05

Memleketting imidji ýshin búl saylau intrigagha toly boluy kerek

Saylau turaly jazbaq ta qiyndap keledi. Ortalyq saylau komissiyasyna songhy ýmitkerler qújat tapsyryp, әne-mine kandidat atanghaly jatyr. Endi olar nemese olardy úsynghan úiymdar turaly syn jazu – onyng qarsylastaryna qoldau bildirgenmen para-par bolady. Yaghni, sen obiektivtilikti saqtamaghan bolyp, sening jazghanyng birjaqty shimay-shatpaq dep sógedi, osyndaghy júrt. Endi qaytpek kerek...

Resmy týrde ýmitkerlerding ýgit-nasihaty 11 mamyrdan bastalady. Jazyp ýlgereyik. Jazghanda da ýmitkerler men olardy úsynghan úiymdardyng siezderi turaly az-kem sóz shygharayyq.

Núr Otan siezi

Búl biyliktegi dominant partiya ghoy. Eki birdey preziydent mýshe. Qazaqstannyng qazirgi uaqtaghy «zapasnoy preziydenti» de osy partiyanyng adamy. Siyrqúimyshaqtatpay turasyn aitsaq, kezekti ret kezekten tys ótetin saylaudyng basty favoriyti de osy partiyanyng adamy.

Partiya siezd ótkizdi. Núr Otannyng alaulatqan-jalaulatqan siezderining siqy belgili ghoy. Osyghan deyin sonday siezding neshesi ótti. Bәrin de kórip-bilip jýrsizder. Jattandy bolghan ssenariy. Sol ssenariyding jalpy súlbasy mine:

Tórde tóragha men onyng manayyndaghy, ózderin biyliktegi elitalyq topqa jatqyzatyn adamdar otyrdy. Onyng ainalasyna kil yghaylar men syghaylar jayghasty. Ánshi, kýishi-biyshilerding bәri osynda. Artqy fonda jauyr bolghan jattandy sózderdi jamyraghan kýii jatqa aityp túrghan jastar.

Siezge kelgender kezek-kezek sóz alyp, Núrekenning otyz jyldaghy jasaghan jaqsylyghyn asyra aityp,  әspettep sóiledi. Tipti, eski preziydentting abyroyyn Abylay hannan asyryp jibergender de tabyldy. Úzyn-sonar jiynnyng sonynda Nazarbaev tóragha retinde Toqaevtyng kandidaturasyn úsyndy. Qalghandary qoldady. Sharuanyng shetin qayrghan son, deputat әnshi Bekbolat Qanayúly bastap, qalghandary qoshtap әn saldy. Ánning emosionaldy bolghany sonshalyq, basqalardy qoyyp, Núrekenning ózi de kóz jasyna yryq berdi. Osymen bitti.

Sóitip, sәuirding sonyna qaray ótken siezde bas partiya basshy bolugha layyq túlgha dep – Qasekennin, Qasym-Jomart Kemelúlynyng kandidaturasyn shyghardy.

1. Qasym-Jomart Toqaev

Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev búl saylaudyng basty favoriyti. Sayasatty ishinen de, syrtynan da biletinderding boljauynsha jenimpaz adam. Onyng әkimshilik resursy bar. Ol biylik partiyasynyng ókili. Ol el biyligining týrli satysynan ótken adam. Ol Nazarbaevtyng qasynda otyz jyldan beri jýrgen adam. Ishki sayasatty da, syrtqy sayasatty da jiti týsinetin, tisqaqqan sayasatker. Reseyde oqyghan, Qytayda qyzmette bolghan, BÚÚ-da basshylyq qyzmet jasaghan tәjirbiyeli adam.  Onyng el arasynda da simpatiyasy joq emes. Ol turaly búryn da jazdyq. Qaytalap jatpayyq...

Saylau bolghan son, ýmitkerding qarsylastary boluy kerek qoy. Sondyqtan da, Qaseken, saylau ótkizbes búryn, eldegi birli-jarym partiyanyng basshylaryn Aqordagha jinap, aqyldasu shәiin berdi. Bir-bir ýmitkerden shygharudy talap qyldy. Solay boldy da. Aqordagha barghan partiya basshylary saylaugha ýmitker shygharatyndaryn mәlimdedi.

Aq jol siezi

Sәuir bite siezd ótkizgen jәne bir partiya - Aq jol. Siezd Astanadaghy, keshirinizder, Núr-Súltandaghy qymbat qonaq ýilerding birinde ótti.

Siezge aimaqtardan úzyn-yrghasy 250-den asa delegat keldi. Shaqyrylghan qonaqtardy qosa eseptegende, 300-ge tarta adam qatysty. Respublikalyq jәne sheteldik aqparat qúraldary sol jerden aqparat taratty.

Ýsh saghatqa sozylghan jiyn әueli prezidium mýshelerin saylady. Olar tórdegi oryngha jayghasty. Ári qaray, Aq joldyng ónir-ónirden kelgen delegattarynyng ishinen preziydenttik dodagha týsuge maqúl adamdar ret-retimen minberge shyghyp sóz sóiledi. Ózderining ne ýshin ýmitkerlikke týskeli túrghandaryn jetkizdi. Sondaghy júrttyng súraqtaryna jauap beruge tyrysty.

6 adam ózderin ýmitkerlikke úsyndy. Búl altaudyng ishinde memlekettik tilde, qazaq tilinde eki auyz sózding basyn qúray almaytyndar da boldy. «Bayandamanyzdy orys tilinde jasap shyqtynyz. Erteng qazaq tilinen emtihan tapsyrghanda qaytpeksiz» dep súraghandargha: «Da, esti takoe» degen adamdar da boldy. Minberge shyghyp bara jatyp, «Zdrastvuyte degendi qazaqsha qalay aitamyn» degen adamdar da boldy. Minberge shyghyp alyp, ne aitaryn bilmey esi ekeu, týsi tórteu bolghandar da tabyldy. Daniya Espaeva, Talghat Erghaliyev, Serik Erubaev sekildi sózi týzu, sauaty joghary adamdar da joq emes. Nesin súraysyz. Jaryssózder qyzu ótti. Delegattar da, jurnalister de súraqtaryn ashyq qoydy. Jauaptaryn estidi.

Osydan keyin partiya tóraghasy Azat Peruashev sóz aldy. Ózining ýmitkerlikke týspeytinin mәlimdedi.

Dese de, siezd aldynda ótken plenumda partiyanyng ónirlik filialdary, Týrkistan, Manghystau, Almaty oblystarynyn, Almaty men Astana qalalarynyng filialdary Azekenning kandidaturasyn qoldaghan edi. Ol kezde Azat Túrlybekúly, demokratiyalyq prinsipterge say, ózge әriptesterining de ýmitker bolugha qúqyly ekenin algha tartqan. Siezde ol ózining preziydenttikke týspeytinin kesip aitty.

Sonan son, delegattar kórshi bólmede 6 ýmitkerge dauys berdi. Jasyryn dauys beru nәtiyjesinde Daniya Espaevany 94 adam, Talghat Erghaliyev degen kәsipkerdi 30-gha juyq adam qoldady. Qalghandary 4-5 dauyspen shekteldi. Sóitip, alghashqy turda 50 payyz dauysty eshkim jinay almaghan son, siezd kósh bastaghan eki ýmitkerge ashyq dauys beru turaly sheshimge keldi. Ashyq dauys berude Daniya Mәdiqyzy delegattardyng 170 dauysyna ie boldy. Sóitip, Aq joldyng ýmitkeri atandy. Bireudi asyryp, bireudi tómendetu oiymyzda joq. Aq joldyng siezi әzirge demokratiyalyq talaptargha say ótken siezd boldy. Ol shyndyq. Júrt potensialdy kandidat dep baghalaghan Peruashev emes, әdil saylau arqyly iriktelgen kandidat, onda da әiel kandidat tandaldy. Búl da óz kezeginde partiyanyng qanday da bir intrigasy baryn bildiredi.

2. Daniya Espaeva

Daniya Espaeva jasyratyny joq, jarys sóz kezinde ózgelerden kóshi ilgeri boldy. Qazaqshasy da tәp-tәuir. Qoyylghan súraqtargha irkilmey, tosylmay naqty jauap bere aldy.

Daniya Mәdiqyzy – Tәuelsiz Qazaqstan tarihyndaghy preziydenttikke ýmitker retinde qatysatyn túnghysh әiel adam. "Saylaugha әiel azamattyng qatysuy bolashaqta Darigha Nazarbaevanyng saylaugha týsuine elding psihologiyasyn dayyndau ýshin jasalyp otyrghan sayasy qadam" degender de boldy. Daniya Espaeva parlament deputaty. Ol ekonomika salasynda otyz jyldan astam uaqyt týrli qyzmetterdi atqarghan.

Qasym-Jomart Kemelúly sekildi qasqyr sayasatkerge, Aqorda sekildi alyp mehanizmge, mashinagha qarsy qauqar tanytar adam retinde tandaldy. Key sayasatkerlerding pikirinshe aldynghy ýshtikke, tipti reti kelse ekilikke enetin adam.

Kompartiya siezi

Qazaqstannyng kommunisteri de Mәjiliste deputaty bar partiya. Anau, esinese de, pysynasa da elge «hiyt» bolyp jýretin, jasy seksennen asqan kәrisýiek kommunist Vladislav Kosarev deytin deputat osy partiyanyng ókili.

Kompartiya - Aqordadaghy jiyngha shaqyrtu alghan partiya. Qasekenning qabyldauyna osy partiyanyng jetekshisi retinde deputat Ayqyn Qonyrov baryp qaytqan.

Sonan song halyqqa qayrylyp sóilep, saylaugha sózsiz qatysatynyn habarlaghan. Al ýmitkerlikke ýmitkerding esim-soyyn siezde anyqtady.

Qazaqstan kommunisterining de jiyny bas qaladaghy beymәlim bir qonaq ýiding shap-shaghyn akt zalynda (konferens-zal) ótti. Qonaq ýiding ishi-syrty qyp-qyzyl týske boyaldy. Qúday betin әri qylghyr, sәbet dәuiri qayta tirilgendey boldy.

Áuelde, Ayekeng ózi de preziydenttik jarysqa týsuge ketәri emes ekenin aityp edi. Siezde partiyalastary qoldasa, ýmitker bolugha saqaday say túrghanyn ashyq jetkizgen. Keyin siezd aqyldasa kele deputat Jambyl Ahmetbekovti tandapty.

3. Jambyl Ahmetbekov

Jәkeng deputat qoy. Ótkende Almatynyng qaq tórinde dumandatyp, dýrkiretip komsomol toyyn toylaghandardyng biri.  Sol kezde júrt Alashtyng jýz jyldyghyn sóz qyldy. Alash arystaryn múnshalyq әspettemegen júrt, qazaqtyng 3/1-in qasaqana óltirgen sәbetting Kremli kerek etpegen toyyn toylaytynday ne kórindi dedi.  Jәken, shimirkpesten: «ózderi toylap almay ma» dep jurnalisterge jekigeni bar edi.

Sóitken Jәken, endi ýmitker. Qazaq tilining synaghynan da sýrinbey ótken eken. Jambyl Ahmetbekov búghan deyin de saylau kórgen. Anau-mynau emes, Nazarbaevqa qarsylas boldy. 2011 jyly preziydent bolmaqqa bilek sybana kirisip edi. Bar bolghany 1,36 payyz dauys jinaghan. Jәken, Nazarbaevtan 8 jyl búryn jenilgen. Esimizde.

Esimizde degennen shyghady, kompartiya ókilderi osyghan deyingi saylaulardyng eshbirinde 2 payyz dauys jinaghan joq.  2005 jyly Eraly Ábilqasymov (anau Mәdiynә degen әidik ministrding әkesi) 0,34 payyz alsa, 2011 jyly Jәkeng 1,36 payyz dauys jinady. 2015 jyly Túrghyn Syzdyqov deytin adam saylaugha týsip, bolghany 1,61 payyz dauys alghan.

Jәkenning jasy 58-de. Osy joly onyng kandidaturasyn kommunister birauyzdan qoldady. Jәkendi jarytyp sóiledi dey almaymyz. Ol óz baghdarlamasyn týsindirgende sol bayaghy Nazarbaev bastaghan isti jalghaytynyn menzegendey boldy. Kórshi eldermen ekonomikalyq baylanysty nyghaytatynyn, EAEO-ty, Qytaydyng «Bir jol, bir beldeuin», «Núrly jerdi» aitty. Sayasy emes, ekonomikalyq baghdarlama әzirleytinin taghy aitty. Eldi damytu ýshin, kedeylikti joy ýshin t.b. biraz jospary bar ekenin úqtyrdy.

Aytpaqshy, Ahmetbekov: «әkimderdi qazirgidey taghayyndaudy joyyp, saylaytyn jýie ornatamyn» dedi. Osymen boldy.

Auyl partiyasynyng siezi

Parlamentte joq, biraq ol jaqqa deputattar kirgizudi kózdeytin taghy bir partiya – Auyl. Partiyanyng tóraghasy Ály Bektaev. Bektaev Senat deputaty. Parlamentte partiyasy joq bolghanymen, ózi bar. Soghan da shýkir. Sayasy boljaushylar, kelesi parlament saylauynda kompartiyany yghystyryp shygharyp, Mәjiliske baratyn partiyay osy Auyl deydi.

4. Tóleutay Rahymbekov

Sәuirding 25-i kýni auyldyqtar da siezd ótkizdi. Búrynghy auylsharuashylyghy viyse-ministri Tóleutay Rahymbekovting kandidaturasyn siezd birauyzdan qoldady. Rahymbekov memqyzmettegi tәjirbiyesi joghary adam.

Rahymbekov Qazaqstan halqynyng 43 payyzy auylda túratynyn, preziydent bolsa, әueli auyl halqynyng mәselesin, kóp balaly analardyng mәselesin sheshetinin aitty.

Tóleutay Rahymbekov 54 jasta. Injiyner-mehaniyk, zanger, ekonomika ghylymynyng kandidaty. Jeke kәsipkerlikpen de ainalysqan. Sәtpaevta әkim, Qaraghandy oblysynda zam-әkim, ASh ministrliginde viyse-ministr qyzmetterin atqarghan. Oibay, úmytyp barady ekenbiz, Rahymbekov taghy bloger eken. Marat Shiybútov deytin sayasattanushynyng aituynsha, Rahymbekov jalpaq júrtqa tóragha Bektaevtan góri tanys túlgha deydi. Auylsharuashylyghynyng býge-shýgesin biletin myqty maman-mys.

Ermúrat Bapy jәne JSDP siezi

Júrt auzynda saylauda ghana tirilip, qalghan kezde qalghyp jatatyn Qazaqstandaghy jalghyz oppozisiyalyq partiya JSDP turaly sóz kóp. Sәuir sonynda siezd ótkizgen partiyalardyng biri – JSDP.

JSDP siezd aldynda sayasy kenes jiynyn ótkizgen. Onda partiya atynan agha jurnalist, «Dat» gәzetter jobasynyng jetekshisi Ermúrat Bapidyng ýmitkerligin úsynghan.

Eraghang da siezd qoldasa, saylaugha týsuge qarsylyq bildirmeytinin bizge jetkizgen. Sóitip, siezdi biz de kýttik. Almatyda ótken jiyngha kelgender Eraghandy qoldaytyndyqtaryn aitty. Biraq, Aqorda ssenariyimen ótetin búl saylaugha týsuge qarsy ekendikterin jetkizdi. Siezd minberinen sóilegen júrttyng barlyghy derlik osy auandaghy pikirlerin aitty. Kýshti kelesi bolatyn parlament saylauyna saqtaghandy jón dep sheshti.

Sodan ne kerek, JSDP saylaugha qatyspaytyn boldy. Ýmitker shygharmady. Esesine partiya tóraghasy Jarmahan Túyaqbay partiya tizginin jastargha beru kerektigin aityp, tóraghalyqqa Ermaúrat Bapidy saylady.

Ýmitkerlikke ýmitker bolyp kelgen Eraghan, aqyrynda partiya tóraghasy bolyp shyqty. Osyghan deyin «óli» partiya bolyp kelgen, JSDP endi tirilip qalar, dedik biz.

Dese de, aitayyq, JSDP-nyng búl sheshimi – úryspay jatyp berilu emes pe? Saylaugha qatyspau shyndap kelgende – kýresuge shamasy joqtardyng ailasy emes pe? Júrt ýshin solay bolghanymen, JSDP ýshin olay emes kórinedi.

«Últ Taghdyry» qúryltayy

Belgili sayasatker, qogham qayratkeri Dos Kóshim basqaratyn «Últ Taghdyry» respublikalyq birlestigi de búl saylau dodasyna qatysugha sheshim qabyldady. Almatyda qúryltay ótkizip, sayasatker Ámirjan Qosanovtyng kandidaturasyn úsyndy.

5. Ámirjan Qosanov

Qúryltaydyng qalay ótkenin biz bilmeymiz. Ámirjan Qosanovtyng aituynsha, 1 ghana adam qarsy dauys bergen. Basym dauys Qosanovtyng kandidaturasyn qoldaghan. Qúryltay ayaqtalysymen baspasóz jiynyn ótkizgen Dos Kóshim men Ámirjan Qosanov jurnalisterding saualdaryna ashyq jauap berdi.

Ámirjan Qosanovtyng el-halyqtyng ishinde simpatiyasy jeterlik. Ol OSK-gha qújattaryn tapsyryp, emtihannan da sýrinbey ótti. Bәrekeldi dedik. Qosanovtyng osy jolghy saylaugha qatysuy saylaudyng kórigin qyzdyrary anyq-aq!

Dese de, ol turaly әleumettik jelide týrli jaghymsyz pikirler aityluda. Búl neni bildiredi? Búl birinshi kezekte – ózderin biylik oppozisiyasymyn dep tanityn kóp adamnyng auyzbirshiligining joqtyghyn kórsetedi.

IYә, biz biylikti «quarshaq kandidattarmen» saylau ótkizetini ýshin kóp synaymyz. Otyz jyl boldy. Kesheli-bergi Qosanovtyng atyna aitylyp jatqan әrtýrli las pikirler – qazaq qoghamynyng óz liyderin qoldap, sayasat sahnasyna shygharugha әli dayyn emes ekenin kórsetti.

Qosanov osyghan deyin eldegi barlyq oppozisiya ókilderi birigip, bir kandidat úsynuy kerektigin aitqan edi. Kerek bolsa, solar úsynghan adamdy qoldaytynyn da aitqan. Alayda jalghyz degen JSDP әlsizdik tanytty ma, әlde ailasy qúrydy ma, әiteuir saylaugha týspeytin boldy. Aqyry Qosanovtyng ózi saylaugha ýmitker retinde qatysugha maqúldyq aitty.

Kәsipodaqtar federasiyasy

Taghy bir kandidatty kәsipodaqtar federasiyasy shyghardy. 24 sәuir kýni federasiya Batys Qazaqstannyng tumasy Amangeldi Taspihov deytin adamdy preziydenttikke ýmitker bolugha layyq dep tapty.

6. Amangeldi Taspihov

60 jastaghy Amangeldi Taspihovty kóp júrt tany bermeydi eken, ras. Batys Qazaqstanda tughan. Mamandyghy injiyner-mehaniyk. Almaty jәne Batys Qazaqstan oblystarynda óndiris salasynda júmys jasapty. Keyin QR Sauda jәne industriya ministrliginde qyzmet etken. Ár jyldary Senat pen Mәjiliste deputat bolyp ta kóripti. Ayaghynda ózi tughan oblystyng Mәslihatyna barghan.

Aytpaqshy, federasiya Taspihovtyng kandidaturasymen qatar búrynghy «búzyq» deputat Múhtar Tinikeevti de úsynghan. Tinikeev ózi bas tartty. Áleumettik jelide ol ózining qazaq tilin jetik bilmeytinin aityp, Taspihovty qoldady.

«Úly Dala Qyrandary» qozghalysy

Biz jogharyda partiyalyq potensialdary boyynsha biraz kandidattyng esim-soyyn ekshelep jazdyq qoy.  Osy jolghy saylaugha eng birinshi bolyp qújat ótkizgen adam – Sәdibek Týgel.

7. Sәdibek Týgel

Sәdibek Týgeldi «Úly Dala Qyrandary» deytin respublikalyq qozghalys úsynypty. Sóitip, ol kisi OSK-gha eng birinshi bolyp qújat tapsyrdy. Búl kezde tipti Núr Otannyng da, basqasynyng da siezderi ótpegen. Nazarbaev Toqaevtyng kandidaturasyn úsynbaghan.

Sәdibek Týgel qazaq tilining emtihanyn da tapsyrdy. Almatydaghy Jogharghy partiyalyq mektepting týlegi. Shyghystyng tumasy. Jurnalistika salasynda biraz jyl qyzmet etken. Aqmola oblysynda әkimning baspasóz hytshysy bolghan. Últtyq sport týrlerin qoldaushy. 2000 jyly «Mening Qazaqstanym» qozghalysyn basqarghan.

«Halyq demografiyasy» QB

OSK-gha qújat tapsyrghan taghy bir adam – Júmatay Áliyev. Ol «Halyq demografiyasy» qoghamdyq birlestigining atynan týsip otyr.

8. Júmatay Áliyev

Ashyq derekkózderindegi mәlimetke sәikes, Júmatay Áliyev 1952 jyly Jambyl oblysynda tughan. Leningrad memdekettik uniyversiytetining filosofiya fakulitetin bitirgen. Almaty halyq sharuashylyghy institutynda da joghary bilim alghan.

Úzaq jyldar boyy uniyversiytette sabaq bergen. 1997-2001 jyldary Ortalyq Aziya uniyversiytetin basqarghan. 2012-2016 jyldary aralyghynda parlament mәjilisining deputaty bolghan. 2013 jyly Qazaqstan halqynyng sanyn 20 milliongha jetkizu maqsatynda jasandy týsik jasatugha tyiym salu turaly bastama kótergen.

OSK-gha qújat tapsyrghan toghyzynshy adam – Talghat Erghaliyev

Talghat Erghaliyev Aq joldyng ókili. Partiya siezinde partiya óz ishinde ótkizgen saylauda Daniya Espaevagha jenilgen adam. Ol «Qazaqstan qúrylysshylary odaghy» respublikalyq birlestigining atynan qújat tapsyrdy.

Keyin Talghat Erghaliyev Aq jol partiyasynyng birauyzdan saylanghan kandidaty Daniya Espaevagha qoldau bildirip, ózining preziydenttik saylaugha qatysu turaly ótinishin qaytaryp aldy.

Nәtiyjede

Nәtiyjede – Ortalyq saylau komissiyasyna qújat tapsyrghan 8 adam qaldy. 28 sәuir keshki saghat 18:00-de preziydenttikke ýmitkerlerdi úsynu toqtatyldy. OSK endi osy úsynghan adamdardy 11 mamyrgha deyin tirkeydi. Ári qaray saylaualdy doda bastalady.

Sәdibek Týgel – til emtihanynan ótti;

Qasym-Jomart Toqaev – til emtihanynan ótti;

Daniya Espaeva – til emtihanynan ótti;

Tóleutay Rahymbekov – til emtihanynan ótti;

Jambyl Ahmetbekov – til emtihanynan ótti;

Ámirjan Qosanov – til emtihanynan ótti;

Amangeldi Taspihov – til emtihanynan ótti;

Júmatay Áliyev – OSK-gha qújattaryn tapsyrdy.

Nazarbaevtyng 10 qarsylasy jabylyp jýrip 15 payyz dauys jinaghan joq

Áleumettik jelidegi kóp júrt Qazaqstandaghy saylaudy Ukraina saylauymen salystyryp jazdy. Biz de shama-sharqymyzsha sóz shygharyp, sholu jasadyq. Ári ait ta, beri ait, biz bәribir ukrainder sekildi saylau ótkize almaymyz. Ol anyq. Sebebi bizde intriga joq. Biylikting de, halyqtyng da saylau mәdeniyeti qalyptaspaghan. Ótirik deseniz, óziniz biliniz...

Osyghan deyingi saylaulardyng nәtiyjesine taghy bir ýnilip kóreyikshi:

1991 jyl. Núrsúltan Nazarbaev – 98,8 payyz;

1995 jyl. Referendum. Núrsúltan Nazarbaev – 95,5 payyz;

1999 jyl. Kezekten tys saylau. Núrsúltan Nazarbaev – 80 payyz;

2005 jyl. Núrsúltan Nazarbaev – 91,15 payyz;

2011 jyl. Núrsúltan Nazarbaev – 95,55 payyz;

2015 jyl. Núrsúltan Nazarbaev – 97,75 payyz.

Al Nazarbaevtyng sayasy opponetteri neshe payyz dauys jinady? Bilmeysiz be? Esinizge týsireyik, endeshe:

1991 jyl. Nazarbaev jalghyz ózi qatysty;

1995 jyly referendum ótkizdi;

1999 jyl.

Serikbolsyn Ábdildin – 11,9 payyz;

Ghany Qasymov – 4,7 payyz;

Engelis Ghabbasov – 0,8 payyz.

2005 jyl.

Jarmahan Túyaqbay – 6,61 payyz;

Álihan Baymenov – 1,61 payyz;

Erasyl Ábilqasymov – 0,34 payyz;

Mels Eleusizov – 0,28 payyz.

2011 jyl.

Ghany Qasymov – 1,94 payyz;

Jambyl Ahmetbekov – 1,36 payyz;

Mels Eleusizov – 1,15 payyz.

2015 jyl.

Túrghyn Syzdyqov – 1,61 payyz;

Ábilghazy Qúsayynov – 0,64 payyz.

Tәuelsizdik alghan 1991 jyldan bastap kýni býginge deyin 5 saylau ótkizdik. Osy bes saylauda bes payyzdan joghary dauys jinaghan eki-aq adam bolypty. Qazirgi oppozisiyanyng aqsaqaly Serikbolsyn qariya men oppozisiyalyq jalghyz partiya JSDP liyderi bolghan Jarmahan Túyaqbay. Bitti. Ghany Qasymovtyng staqan syndyryp jýrip tórt payyzdan asa dauys alghanyn jәne bir aitayyq. Qalghandary tipti 2 payyz dauys jinap kórmegen. Senesiz be? Masqara ma? Masqara!

Osy 28 jyldyng ishinde kórshiles jatqan qyrghyz tughandar besinshi preziydentterin auystyrdy. Keshe ghana naghyz demokratiyalyq saylau ótkizgen, ózimiz sekildi kenesting kesir jýiesinen shyghyp, naghyz erkindikke bet búrghan ukrainder altynshy preziydentterin saylady.

Al bizde she? Bizde Berik Imashevtar bar. Shetterinen myqtylar, shetterinen danyshpandar. Ukraindegi saylaudy kórip alyp, «sayasatty shougha ainaldyrudyng qajeti joq» dep kósemsiydi. Al ózderining eseptep bergen nәtiyjeleri anau. Osy sifrlargha sizben bizde de, preziydentti de sendirdi ghoy.

Nazarbaevtyng Ábdildin men Túyaqbaydy eseptemegendegi 10 qarsylasy jabylyp jýrip 15 payyz dauys jinay almapty degenge senesiz be? Senseniz, meyliniz...

Týiin. Qosh, úsynylatyndar úsynyldy. Memlekettik tilden emtihandaryn tapsyrdy. OSK orta jolda ainymasa, 9 mausymda buletennen osy segizding esim-soyyn kóremiz. Al kimge dauys beresiz, ol sizding tandauynyz.

Týiindemes búryn bir mәselege nazar audarghandy jón dep taptyq. Saylaugha týsetinder de, basty favoritter de belgili.

Osy saylau búrynghy saylaudan ózgeshe ótedi dep kýtemiz. Sebebi, búl saylaugha Núrsúltan Nazarbaev qatyspaydy. Búl saylaugha túnghysh ret әiel kandidat týsedi. Búl saylaugha el-halyqtyng yqylasynda jýrgen Ámirjan Qosanov týsedi.

Biz qansha jerden intriga jasaghamyz kelgenimen, kimning jenetinin ózderiniz de boljap bilip otyrsyzdar. Endeshe ne ýshin saylau ótkizemiz?

Biylik úsynghan kandidat jener. Tek ol qansha payyz dauyspen jenedi? Mәsele osynda. Júrt 90 payyz degenge endi senbeydi. Senbegendikten de, saylau dese jiyirkene qaraydy. Senbegendikten de keshegi jastar «shyndyqtan qashyp qútylmaysyn» dep shyqty kóshege.

Búl saylau memleketting imidji ýshin de, Qasym-Jomart Kemelúlynyng imidji ýshin de asa manyzdy.  Al oghan Berik Imashev basqaratyn OSK men Aqordanyn, Qasekenning bas iydeologtary jauapty bolmaq...

Intrigasyz jenui kerek bolsa – 9 mausymdaghy nәtiyje búrynghyday 97,99 payyz emes, eng kemi 65/35 boluy kerek. Shyndyqtan qashyp qútylmaysyn, ras. Ukrainadaghyday saylau ótkizu biz ýshin ertegi. Biz janaghy 65/35 degen nәtiyjege jetsek, jartylay jenis sol bolmaq. Endi osy jerden toqtayyq.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

48 pikir