BIZDE MISYZ MINISTR, MISYZ ÁKIM, MISYZ DEPUTAT, MISYZ ShENEUNIKTER BOLUY ZANDYLYQ bolsa, onda BIZ QANDAY ELMIZ?

Osy uaqytqa deyin ay da qazaqsha ýirenip alar edi...

Núrsúltan NAZARBAEV.

«Áleumettik lingvistika» ghylymynyng zany boyynsha

tildi ýirensem degen kez kelgen, tipti naghyz topas adam,

ózi sol ortada ómir sýrmese de,

3 jyldyng ishinde ýirenip alugha shamasy jetedi.

Búl ghylymy dәleldengen zandylyq.»

Dos KÓShIM.

«Esly vy mne ne pomenyayte moy mozgiy,

mne kazahskiy yazyk ne vyuchiti!»

Erlan YDYRYSOV,

Syrtqy ister ministri.  2002 jyl.

Memlekettik qyzmetkerleri

memlekettik tildi bilmeuge qúqy bar memleket bola ma?!..

Óz tilin bilui ýshin miyn auystyratyndar sany qansha?

BIZDE MISYZ MINISTR, MISYZ ÁKIM, MISYZ DEPUTAT, MISYZ ShENEUNIKTER BOLUY ZANDYLYQ bolsa, onda BIZ QANDAY ELMIZ?

Osy uaqytqa deyin ay da qazaqsha ýirenip alar edi...

Núrsúltan NAZARBAEV.

«Áleumettik lingvistika» ghylymynyng zany boyynsha

tildi ýirensem degen kez kelgen, tipti naghyz topas adam,

ózi sol ortada ómir sýrmese de,

3 jyldyng ishinde ýirenip alugha shamasy jetedi.

Búl ghylymy dәleldengen zandylyq.»

Dos KÓShIM.

«Esly vy mne ne pomenyayte moy mozgiy,

mne kazahskiy yazyk ne vyuchiti!»

Erlan YDYRYSOV,

Syrtqy ister ministri.  2002 jyl.

Memlekettik qyzmetkerleri

memlekettik tildi bilmeuge qúqy bar memleket bola ma?!..

Óz tilin bilui ýshin miyn auystyratyndar sany qansha?

Elbasymyz búl әigili sózin bir jiynda memlekettik tildi ýirenudi qiynsynghan ózge últ ókilderine qarata aitqan bolatyn... Belgili sayasattanushy, «Últ taghdyry» qorynyng tóraghasy, әleumettik lingvistika ghylymynyng mamany, ghylym kandidaty Dos Kóshim de  búl sózin Qazaqstan Halqy Assambleyasynyn  Almaty qalalyq bólimshesi mýshelerinin, yaghny ózge últ ókilderining aldynda aitqan edi. Ol byltyr «Jas qazaq ýni» gazetinde jariyalandy. Al ózimizding óz ana tili men memlekettik tilin bilmeytin jәne bilgisi kelmey :«Esly vy mne ne pomenyayte moy mozgi, mne kazahskiy yazyk ne vyuchiti!» dep anau-mynau emes, parlamentting aldynda mәlimdeytin ministr Erlan Ydyrysovtardy (qazir Qazaqstannyng AQSh-taghy Tótenshe jәne Ókiletti elshisi)  qaytemiz? Onda olar eki ese „topas" bolghany ma? Osynday „topas" ministrlerge, „jat" dese, jatatyn, „túr" dep aitudy úmytyp ketse, jata beretin bizding bayghús parlament: „qazaq tiline miyng jetpese, qalay qazaq ministri bolasyn, ornyndy bosat!?" dep aita alghan joq. Óitkeni, parlamentte de óz ana tili men memlekettik tilin bilmeytin  topastar men qazaq tili qabyldanyp ketuine qarsy Tasbaylar az emes... Mysal kerek pe, jetedi...  2004 jyly Parlament deputattary Memlekettik tilge qarsy shyqqanda «Jas qazaq ýni» gazetining deputattardyng dauys beru stenogrammasyn jariyalap, seng qozghaghan sensasiyalyq  maqalasy elimizdi dýr silkindirip, Jazushylar Odaghyna jinalghan ziyaly qauymnyng Senat pen Mәjiliske Ashyq hat joldauyna sebepshi boldy. Ony orystildilerden basqa kóptegen baspasóz qúraldary qatty qoldap ketkeni belgili. Elimizding bas gazeti «Egemen Qazaqtanda»  birtuar qayratker Sherhan Múrtaza: «Kimning kim ekenin bilging kelse, tek «Jas qazaq ýni» gazetin ghana oqyp, bile alasyzdar» dese, «Qazaq әdebiyeti»  gazeti: «Jas qazaq  ýni» bir maqalasymen-aq úiqydaghy júrtty oyatty» dep jazdy sol kezde. Búl bireulerge únasa da, únamasa da, aqiqaty osy. Tarihta qalghan tizimdegi ana tili men memlekettik tiline qarsy shyqqan deputattardyng sýiegindegi qara tanba úrpaqtaryna ketedi. Biz oqyrmandar súrauymen búl stenogrammany - qara tizimdi gazetke qayta jariyalap, әlem qazaqtary oqitynwww.qazaquni.kz saytyna salyp qoydy josparlaudamyz.IYә, eshnәrse de, eshkim de úmytylmaydy... әsirese, últtyq mýddege jasaghan qastandyghyn!..

Aqysyz-aq aityp bereyin, núrotandyq deputattargha búl qara tanbadan qútyludyng jalghyz joly bar. Ol-memlekettik tilding basymdyghy, yaghny ýstemdigi turaly zang qabyldau! Memlekettik tilding ózge tilderden artyq boluy bizden basqa ózin syilaytyn әrbir memleket ýshin әlippedey biluge hәm oryndalugha tiyis zandylyq.!

Qazaqstan Ýkimeti byltyr 2020 jyly ghana, yaghny Til turaly zang qabyldanghanyna 31 jyl, Tәuelsizdigimizge 30 jylday tolghan song ghana qazaq tilinde sóileymiz dep mәlimdedi!..

Al eng topas adamnyng ózine til ýirenuge 3 jyl jetedi eken... Sonda biz on ese topaspyz ba?.. Sondyqtan da men byltyr: „Qojanasyr esegin de 30 jyldan song sóiletemin dep edi, biz sol Qojekenning keyipkerinen de keyin bolyppyz ghoy... Búl EQYÚ-gha tóragha, 50 elge enip kele jatqan, Elbasymyz bar elding azamattaryn qorlau emes pe?"- dep jazdym...

Al jalpy әlemde memlekettik qyzmetkerleri memlekettik tildi bilmeuge qúqy bar memleket bola ma?!. Biz bayghústardan basqa...

Endeshe últyn sýigenderding de Resey tilin bilmeuge qúqy bar!

Basshylyqqa orys tilin bilmeytinder men sóilemeytinder

alynuy kerek!

Orys tildilerding ýstemdigi bet qaratpaydy. Ashyp aitarymyz, qazaq tiline qarsy shyghushylar, ózge últ ókilderi emes, óz ógeylerimiz. Mysaly,  әkimdiktegi, ministrliktegi, parlamenttegi, últtyq kompaniyadaghy, t.b. memlekettik mekemedegi ózge últ ókilderin  aitpaghanda, óz ana tili men memlekettik tildi bilmeytin memlekettik qyzmetkerler (paradoks emes pe), ózimizding eki ese topastar til basqarmasy qyzmetkerleri qazaq tilinde qaghaz aparsa, týsinbeydi de, „orys tiline audaryp әkel" deydi. Oghan „búl memlekettik til" ghoy desen, „bizde bәri eki tilde ghoy" dep, zanymyzdyn  beysharalyghyn aldyna tartady. „Onda ózing audaryp al!"-desen, „men memlekettik tildi bilmeymin?"- dep, topastyghyna úyalmay, qayta maqtanghanday týr kórsetedi... Oghan tabanynyng býri bar sanauly qyzmetker ghana: „ Sening óz ana tilindi, qazaq tilin bilmeuge, ókinishke oray, qúqyng bolsa, mening de aidaladaghy shetel tilin, Reseyding tilin bilmeuge qúqym bar. Al mening memlekettik tildi bilgenim  ýshin ghana maghan nege artyq azap, artyq júmys - tegin audarmashylyq júmys jýktelui kerek? Kerek bolsa, aqsha tólep, ózing audartyp al" dep aita alady... Al 99 payyzy bir kýrsinip alyp, negizgi júmysyn jiyp qoyyp, jyl boyy „audarmashylyqpen" ainalysady.

Últtyq tengege de orys halqyn san bilmeytin sauatsyzdarday qorlap, orys tilinde - shet tilinde jazyp, qazaq tilin qate jazatyn Ánuar (tengede "bankini" " banki" dep jazghannan beri atyn osylay jazamyz) Sәidenovtarday bankirleri bar Qazaqstandy til zaryn tartudan GINNESS-ting rekordtar kitabyna kirgizuge bolady. Aytpaqshy, әlemge әigili aqiyq aqynymyz Múqtar Shahanov basqaratyn „Memlekettik til" qory taghayyndaghan „Shirigen júmyrtqa" syilyghynyng túnghysh „laureattary"  qataryn osy ydyrysovtar men sәidenovtar bastap túrghan edi...

Últtyq qany bar sanauly ghana sanlaq qayratkerlerimizding biri Imanghaly Tasmaghambetov Almatyny basqaryp túrghanda memlekettik tildi damytugha biraz qadam jasady. Sol kezde ghoy Oljas Sýleymenovtyn: „«Esly my segodnya perevedem deloproizvodstvo v Almaty na kazahskiy yazyk, sosialinogo vzryva v gorode ne izbejati!» -dep gýr ete qalatyny. Sol kezde ghoy, bizding de: «Orystar Oljasty nege Aljas deytinin endi týsindim» dep «Jas qazaq ýni» gazetinde (2005 jyl) jazatynymyz... (Búl sózimiz keyin mәtelge ainalyp ketti...)  Tasmaghambetovtyng jurnalistermen bir kezdesuinde men: „Almaty qazaqshalanbay, Qazaqstan qazaqshalanbaydy" degen tarihy sóz aittynyz. Búl baghytta ne istelip jatyr?" dep súraq qoydym. Sonda IYmeken: „Biz búl baghytta biraz sharualar atqarudamyz. Jaqynda ghana Almaty qalalyq bilim basqarmasynyng bastyghy etip qazaq tili pәnining mamanyn qoydyq. Ol basynda „men orys tilin bilmeymin" dep bas tartyp edi, „Bizge sol orys tilin bilmeytin basshy kerek" dep kóndirdik"-degen bolatyn. Búnday tapqyrlyqqa qatty riza bolghan mening oiymsha, búl keshegi-býgingi kezenimiz bar, 90 jyldyq tarihta túnghysh ret „orys tilin bilmegeni ýshin" basshylyqqa taghayyndau bolghan shyghar... Yaghni, endi osy tәjiriybeni elimiz boyynsha qoldanu kerek. Ýkimetke, parlamentke, әkimdikterge, últtyq kompaniyalargha, memlekettik qyzmetkerlerge Oryssha bilmeytinderdi nemese oryssha sóilemeytinderdi alu kerek!.. Eng basty talap-memlekettik tildi bilui kerek. Sodan song ghana aghylshyn tilin bilse, ózine jaqsy. Al aidaladaghy bir kezde bizdi otar qylyp, qojayyn bolghan Reseyding tilinde sóileuge qúmarlyq jәne ony talap etu - qúldyq psihologiya. Qúldardyng ghana qútyla almaytyn, qúldarda ghana bolatyn  tәueldilik sindromy.  Aty-jónderinen «-ov, -ova, -ev, -eva» siyaqty Resey tanghan qúldyq tanba, qúldyq jalghaudan 1997 jyly zanymyz shyqsa da, 15 jyldan beri aryla almay jýrgender de qúldar. Áriyne, jogharyda aitqanday, memlekettik tilding artyqshylyghyn tanytatyn  zang qabyldamay,  barlyq әreketter adymyn erkin asha almaydy... Taghy da qaytalaymyz, Memlekettik til degen sóz - ol tilding ózge tilderden artyqshylyghy, yaghny qazaqshalasaq, ýstemdigi degen sóz. Búl barlyq damyghan memleketter ýshin әrkim әlippedey biluge tiyisti artyqshylyq! Bizden basqa barlyq TMD memleketteri, tiytey qyrghyz da, tәjikter de, shyn mәninde Tәuelsizdik alghan elder Resey tilin paydalanbaydy. Búny biz kýnige jýz ret, myng ret qaytalay beruge tiyispiz!

Ana tilin bilmeu de,

ana tilinde sóilemeu de - últqa satqyndyq!

Sizding mekemenizdegi ana tilin - memlekettik tildi bilmeytin,

topas basshylar men qyzmetkerler kimder?

Byltyr әlemning 56 eline tóragha bolghan el Qazaqstan bolsa da, EQYÚ-nyng býkil júmysynda da, óz Astanamyzdaghy Sammitte de aidaladaghy Resey tili ýstemdik qúrdy. Endi múnday tóraghalyq kele me, kelmey me, bir qúday biledi. Qazaqtyng Astanasynda Qazaqstan  Preziydenti Resey tilinde sóilegenine kýiip ketken bolu kerek, (bizden basqa eshbir el Reseydi pir sanamaydy) óz tilinde sóileuge mýlde qúqy joq Birikken Últtar Úiymy Bas hatshysy  Pan Ge Muk  kәris tilinde bastady sózin...  Shamasy, qazaqtardyng eger esinde qalsa, óz tilderi de bar ekenin esterine týsireyin degeni shyghar... Rasyn aitu kerek, Preziydentimiz byltyr Germangniyagha barghanda qazaqsha sóilegenin kórip... kózimizden jas shyghyp kete jazdady... IYә, odan song Astanadaghy Aziadanyn  ghajayyp ashylu saltanaty taza qazaq tilinde ótti. Tek aghylshyn tilinde jýgirtpe joldar jýrip otyrdy. Keshe ghana ótken Islam konferensiyasynda Preziydent N.Nazarbaev tek qazaq tilinde sóiledi. Qanshama qazaqqa júmys tabyldy.  Últtyng ensesi kóterilip qaldy. Búl endi memlekettik tildi bilmeytin, biletin barlyq basshylargha ýlgi boluy tiyis edi...

Preziydentten bastap, Ýkimet,  Parlament tóraghalarynan  bastap, ministrler, әkimderden, barlyq basshylardan bastap, tek memlekettik tilde sóilese, birinshiden, milliardtar júmsalsa da, mandymay jatqan (sebebi qajettilik joq) memlekettik til damidy. Ekinshiden, memlekettik tildi biletin qanshama qazaq pen qazaqstandyqqa júmys tabylady. „Orysshagha audaryp әkel" dep, omalyp otyratyn topastar oryn bosatady...Sonda orys tilinde sóileu, yaghny Qazaq tilinde sóilemeu degen sóz - qazaq tiline, sol arqyly óz elinde qazaqqa júmys bermeu degen sóz! Yaghni, búl últqa jaulyq emes pe? Sonda últqa, yaghny memleketke eng aldymen memlekettik tildi bilmeytin sheneunikter, ministrler, әkimder, deputattar, últtyq kompaniya jetekshileri, barlyq basshylar jau degen sóz ghoy! Al onday topas jaulardy qúrtu kerek emes pe? Kórnekti orys jazushysy K.Paustovskiy : «Ana tilin bilmeu-últqa jasalghan opasyzdyq» dep jazdy sol kezding ózinde... Bizding orysshyl, orys bolyp ketken mәngýrtterimiz nege osy orys danyshpanynyng sózin eskermeydi...  Biz búl  ana tilin bilmeytin jәne ana tilinde sóilemeytin opasyz, satqyndardy, yaghny jaulardy jazalap, jauapqa tartpay-aq qoyayyq, alghashqyda... Olar óz erikterimen oryndaryn bosatsyn!  Sonda ózge últ ókilderi lezde memlekettik tildi ýirenip alady.  Qazaqtyng aqshasyna shyghyp jatqan ózge tildi, pighyly nashar, basbúzar basylymdar negizgi últty negizsiz kelemejdep, "kiyiz ýi- bomjdardyng baspanasy" degendey... namysqa tiyer sózder jariyalamaydy...

Tәuelsizdigine 20 jyl tolyp otyrghan Qazaqstanda óz ana tilin, yaghny memlekettik tildi bilmeytin topastar men jaulargha oryn joq!

Al olar kimder? Attaryn atap, týsterin týstep, tizimin jariyalayyq? Masanov marqúm bolyp ketti...   Erlan Ydyrysov pen Ánuar Sәidenovterden  basqa kim bar? Tәuelsizdikting merekeli 20 jyldyghynda „Shirigen júmyrtqa" syilyghynyng jana laureattyghyna kimder talasa alady?.. „Qazaq tili damymay jatyr"-dep attan salyp, komissiyalar qúramyna kirip, ózderi balalaryn orys tilindegi mektepke beretinder kimder? Sizding mekemenizdegi ana tilin - memlekettik tildi bilmeytin, topas  basshylar men qyzmetkerler kimder?

Ýn qosynyzdar, oqyrman qauym! Eng útymdy úsynys jasaghandar men ótkir oy iyelerine  syilyghymyz da bar...

Qazybek ISA

«Jas qazaq ýni» gazeti

www.qazaquni.kz