Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2574 0 pikir 13 Mausym, 2011 saghat 07:30

Eltilek. Abay nege ana tilin bilmeydi!?

Aqordanyng tórine shygha almaghan ana tilim, «aqjaghalylardyn» auzyna týspegen almas tilim... Sening kósegendi qaytsek kógertemiz?

IYә, Preziydent «týsiniksiz tilde» kóp sóilemeuge tyrysyp keledi. Bayaghy jartas, sol jartas... Memlekettik hatshy ekibastan qazaqsha sóilemeydi. Sóiley qalsa, qaqalghan adamnyng kýiin keshetini bar. Búl kisi de Aqordada otyrady. Parlamenttegi birli-jarym deputat ana tilimizge jany ashyghan keyip tanytyp jýredi, әiteuir. Aytpaqshy, әneubir aghamyz.... deputat mandatyn alghangha deyin, qazaq tili dep kenirdegi jyrtylghansha aighaylap jýretin. Biz ol kisini jatyp kelip, jarysa maqtap qyrylyp qala jazdaytynbyz. Baqsaq... mәjilisting júmsaq oryndyghyna bóksesi tiyip edi, últshyl aghamnyng týri de, tili de ózgergen. Eki kýnning birinde parlament partasynda oryssha góiitetin boldy. Deputattyq saualyn «resmy tilde» ghana jasaydy. Keshegi ana tilge degen emeshegi ýzile sóileytin qyzuqandylyghynyng «sau tamtyghy» qalmaghan. Opasyz dýniye!

Aqordanyng tórine shygha almaghan ana tilim, «aqjaghalylardyn» auzyna týspegen almas tilim... Sening kósegendi qaytsek kógertemiz?

IYә, Preziydent «týsiniksiz tilde» kóp sóilemeuge tyrysyp keledi. Bayaghy jartas, sol jartas... Memlekettik hatshy ekibastan qazaqsha sóilemeydi. Sóiley qalsa, qaqalghan adamnyng kýiin keshetini bar. Búl kisi de Aqordada otyrady. Parlamenttegi birli-jarym deputat ana tilimizge jany ashyghan keyip tanytyp jýredi, әiteuir. Aytpaqshy, әneubir aghamyz.... deputat mandatyn alghangha deyin, qazaq tili dep kenirdegi jyrtylghansha aighaylap jýretin. Biz ol kisini jatyp kelip, jarysa maqtap qyrylyp qala jazdaytynbyz. Baqsaq... mәjilisting júmsaq oryndyghyna bóksesi tiyip edi, últshyl aghamnyng týri de, tili de ózgergen. Eki kýnning birinde parlament partasynda oryssha góiitetin boldy. Deputattyq saualyn «resmy tilde» ghana jasaydy. Keshegi ana tilge degen emeshegi ýzile sóileytin qyzuqandylyghynyng «sau tamtyghy» qalmaghan. Opasyz dýniye!

Premier-ministr Kәrim Mәsimov qazaq tilin mazaq tili qylghanday. Bitpeytin jiynyn «bugin qaralatyn masale» dep bastaydy da ary qaray oryssha oiqastay jóneledi. Ministrler de jiyn ótkizse, әitpese, súhbat berse әueli oryssha sóileuge ansarlary auyp túrady. Bir-ekeuinen ózgesi. Tipti, «qazaqsha súraq qoyghan jurnalisterge «orysshadan audaryp almaysyndar ma!» dep qyr kórsetip, kekireygen ministrdi de myna shyqpaghyr kóz kórdi» dep zar iylegen әriptesimning janayqay әli qúlaghymda túr...

Ana tilimizding mәiegin ústap otyrghan auyldaghy halyq bolsa, telearnalardy qosady, gazetterding betin ashady tilding ayasyn keneytuge arnalghan qaptaghan, qaraqúrym jinalys jayly aqpar alyp, «e, mynalar jyrghatyp jatyr eken» dep toqmeyilsiydi. Birli-jarymdy qalagha joly týsip kelgenderi týtigip qaytady. «Álgi senderding memlekettik tildi damytu ýstindemiz» dep Qúdaydyng qútty kýni emeshektering ýzilip sóilip jatatyndaryng qayda, múnda oryssha bilmesen, qúnyng bes tiyn» eken deydi týnerip... «Keshir, agha», dep kemseng kýy keship, nalyghannan arygha bara almaymyz.

Biylikting úshar basynyng kónil-auany tilge kelgende osynday salqyn bolghan son, tómengi jaq qalay onsyn. Jogharynyng yghyna jyghylady da. Qyl ayaghy úsaq-týiek jinalystyng bәri oryssha ótedi. Taghy bir osynday jiynnan kýni keshe qazaqsha sóileytin bir adam taba almay, salymyz sugha ketip shyqtyq. «Reseyding bir oblysy emespiz ghoy?» dep qapalanasyng kelip. Kýni boyy osy bir oidyng janymdy jegidey jep, «mýjigeni» sonsha qúr sýlderim qalghanday... Yzadan ólerdey bolghan men ýige syimay keshkisin sayabaqqa shyghyp, uytty oilardy sayabyrsytyp qaytpaqqa bekingem. Qaynaghan zyghyrdandy baspaqqa. Sayabaqtaghy oqshaulau oryndyqqa jayghasyp, kókjiyekke kóz jýgirtip, ana tilime qatysty ólmeshi ýmit otynyng shoghyn kósey týsem... Sol sәt qasyma tórt-bes jas shamasyndaghy eki beti tompighan, ózi montighan qara domalaq balaqaydyng kele qalmasy bar ma? Sýikimdi. Tipәi-tipәy tilim tasqa! «Bolashaq senderdiki, senderding kezderinde ana tilimizge qatysty esh týitkil bolmaydy. Amandyq bolsa, endi toghyz jyldan keyin Qazaq eli jýz payyzgha jeteqabyl qazaqsha sóileydi. Sender baqytty úrpaq bolasyndar!»,- dep jyndy adamsha óz-ózimnen kýbirlep otyrmyn. Ol tandanyp qarap qalypty. «Atyng kim balaqay?». Ol anyryp til qatpastan túr. «Áy, batyr atyng kim, aita ghoy», ýn joq. Jatyrqap túr ghoy dep shamaladym. Ong jaq býiirden otyzdardyng bel ortasyn enserip qalghan kelinshekting «Abay, Abay!» degen dauysy estildi. «Qazaqtyng danasynday - Abayday atyna, zatyng say bolyp ós! Býgingi qazaqtyng oishyly bol, últty ongha bastar!» dep ishtey tilek ettim. «Atyng keremet eken! Abayjan jasyng neshede?». Ol taghy ýndemedi, birdene aitqysy keledi, biraq aita almaydy... «Ayta ghoy». Osy kezde jaqyndap qalghan kelinshekting «Idy suda!» degen yzbarly dausy qattyraq shyqty. Maghan alakózdene bir qarap qoydy. Bireuding balasynda nem bar edi... Qolynan anasy dedektetip jetektep bara jatqan Abaydyng eki kózi mende. Qolymdy búlghap qoydym. Kereng bolghyr qúlaghym anyq estip túr: «dyadenika u menya chto-to sprosiyl, no ya ne ponyal ego», dep byldyrlap barady. Tili ne degen tәtti edi. Jýregim qan jylay jóneldi... Taghy da tereng oigha batyp bara jatyrmyn. IYә, Tәuelsiz elde tútas bir buyn óz ana tilin bilmey ósti. Tilge jany ashu, últqa degen mahabbat syndy ózekti mәselelerding iyisi olardyng múryndaryna da barmaydy. Endi mine, Abay bastaghan jәne bir tolqynnyng jaghdayy sonyng kebin qúshpaq. Ana tilge qatysty ótken 20 jyldaghy jemisimiz osy! Aldaghy on jyldaghy jetistigimizding qalay bolaryn óziniz paryqtay beriniz...

 

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522