Biyl Úly Otan soghysyndaghy Jenisting 74 jyldyghy atalyp ótkeli otyr. Ol soghys adamzat tarihyna ózining óshpes qandy izin qaldyrdy. Ortaq Otan ýshin ortaq jaugha – qanqúily fashizmge qarsy kýreste qanshama bozdaqtar mert bolyp, ana úlynan, әiel jarynan, bala әkesinen aiyryldy, onyng zardaby birde-bir otbasyn ainalyp ótken joq. Maydan dalasynan nesheme san jauyngerler mýgedek bolyp elge oraldy. Soghys saldarynan Kenestik Odaq qúramyndaghy respublikalardyng damu ýrdisi tejelip, halyq sharuashylyghy kýizeliske úshyrady. Búl túrghyda aitar sóz az emes.

IYә, uaqyt bәrine emshi... Desek te biz ótkenimizdi úmytpay este ústaytyn, barymyzdy baghalay biletin halyqpyz. Sondyqtan Jenis soldattarynyng kózi tirisin qúrmettep, baqilyq bolghandarynyng ruhyna ziyarat etemiz. Tómende biz ekinshi dýniyejýzilik soghysta nemis-fashisterine qarsy kýreste anyz adamgha ainalghan partizanmen bolghan kezdesu jóninde sóz etpekpiz.

Áli esimde 1989 jyldyng jeltoqsan aiy bolatyn. Men ol kezde Jambyl oblysy, Qorday audanyndaghy, «Almaly» kensharynda partiya úiymynyng hatshysy bolyp qyzmet istep jýrgenmin. Ertengisin júmysqa kelgenimde kabiynettegi qyzmet telefony «shyryldap» qoya berdi. Tútqany kótergenimde arghy jaqtan: «Qorday audandyq partiya komiytetining iydeologiya bóliminen ghoy. Sizderge Qazaqstan Jazushylar odaghynan tvorchestvolyq is-saparmen partizan-jazushy Qasym Qaysenov bara jatyr. Kýtip alyp, odan әri oqyrmandarmen kezdesuin úiymdastyrynyzdar» dedi. Shyny kerek, partizan Qaysenovtyng aty atalghanda abdyrap qaldym. Býkil Odaqqa tanymal qaharman partizanmen kezdesuding ózi bir ghaniybet degenmen, al onyng arghy jaghynda ýlken jauapkershilik te túrghan edi. Soghys súrapylyn kórgen maydangerding minezi de qatal shyghar, al biz qonaq kýtude onyng oiynan shyqpay jatsaq qalay bolar eken degendey oilar alandatpay qoymady. Degenmen artqa sheginerge jol joq, tәuekel dep aldyn ala qonaq kýtuge baylanysty dayyndyqtargha bilek sybana kirisip kettik.

Sonymen olar ýige kesh týse keldi. Jolay basqa auyldargha da búrylghan boluy kerek. Alghashqy kórgennen-aq bayqaghanym, Qasym aghanyng jýzi jyly, әri ózi sabyrly eken. Qazaqtyng has batyrlaryna tәn týr-túlghasynyng ózi sonau almaghayyp kezende partizan otryadtarynyng komandirligine súranyp-aq túrghanday edi. Qasym agha ózimen birge aqyn inisi Eslәm Zikibaevty erte kelipti. «Adam sóileskenshe, jylqy kisineskenshe» demekshi, ә, degennen-aq biz olarmen búrynnan tanys adamdarday sóilesip kettik.

Bir kezde biz otyrghan qonaq bólmege almatylyq meymandargha beytanys jigit aghasy kelip kirdi. Ol Qasym aghadan bastap bәrimizben qol alysyp amandasyp janymyzgha jayghasty.

- Búl kisi Teltay Esperov degen azamat, - dedim men ony tanystyryp.– Mening Kenen auylynda 10 jyl birge oqyghan klastasym Rozanyng kýieui. Oghan birge bolayyq, sizdermen tanyssyn, әngimelerinizdi estisin dep arnayy shaqyrghan edim, - dedim men.

Ángime barysynda «Almaly» dep (qazir Qarasay batyr auyly) aty aityp túrghanday búl kenshar negizinen alma ósirumen ainalysatynyn, bas-ayaghy 1700 gektardan asa alma baghy basty tabys kózi ekenin, al sol jemis aghashtarynyng sulandyru jýiesine kenshardyng bas gidrotehniygi osy Teltay jetekshilik etetinin tilge tiyek ettim.

- Qasym agha, әdebiyetke qalay keldiniz, - dep súradym et jelinip bolyp, sonan keyingi shaygha deyingi ýziliste. Ol tershigen mandayyn bet oramalymen sýrtip, bizge kýlimsirey qarap jaylap jauap berdi.

- Bәri oilamaghan jerden boldy. Soghysta bastan keshken, kózim kórgen oqighalardy qaghazgha týsirip kóreyinshi dep orys tilinde «Jas partizandar» degen atpen alghashqy tyrnaqaldy shygharmamdy jazdym. Ol 1954 jyly kitap bolyp basylyp, lezde taralyp ketti. Búl tirligim maydanger dostaryma qatty únady. Olar: «toqtama, taghy da jaza ber» dep dem berdi. Men soghys taqyrybyna odan әri qalam tartyp, «Dneprde», «Partizan soqpaqtary», «Iliko Vitryak», «Pereyaslav partizandary», «Ajal auzynan», «Jau tylyndaghy bala» jәne basqa da әngime, povesterimdi jazdym, - dedi ol.

Audan ortalyghy men biz túrghan auyldyng ara qashyqtyghy 100 kilometr. Qonaqtar úzaq jol jýrip sharshap kelgenine qaramastan týn ortasyna deyin biraz әngimening basyn qayyryp óte kónildi otyrdy.

Qasym agha әngime ýstinde jazghan kitaptarynyng ataularyn aitqany bolmasa soghys taqyrybyn mýldem sóz etken joq. Biz de keshegi qiyn-qystau kýnderdi maydangerding esine týsirip jýregin auyrtudy jón kórmedik.

Sonymen oqyrmandarmen kezdesu kelesi kýni auyldaghy Almaly orta mektebinde úiymdastyryldy. Mәjilis zalyna jinalghan joghary klass oqushylary, múghalimder men ata-analar qaharman maydangerdi kózben kórip, onyng partizandyq joryqtarda erlikke toly bastan keshken oqighalaryn qyzygha tyndap, súraqtaryn qoyyp, jauaptaryn aldy.

- Men jan berisip jan alysqan keshegi qan maydanda jýrgende osynday beybit kýnning úrpaghymen kezdesem dep ónim týgili týsimde de kórgenim joq. Soghys bastalghan 1941 jyldan әri Mәskeudegi arnayy әskery barlaushylar dayarlaytyn mektepti bitire sala 23 jasymda jau jaylaghan Ukraina jerine úshaqtan parashutpen týsirilip, nemis basqynshylaryna qarsy partizandyq is-qimylgha kiristik. Partizandyq otryadqa jetekshilik ettim. Soghys maydanyndaghy joryqtarymyz odan әri Moldaviya, Rumyniya, Chehoslovakiya jerlerinde jalghasyp, jau tylynda fashisterge orasan soqqylar berdik. Bizge olar qanday qatygezdik kórsetse sonysyna qaray ózderi de layyqty jauabyn aldy. Qazir sol oq pen ottyng ortasyndaghy kýnderdi eske aludyng ózi jýregindi syzdatyp, kónilindi qúlazytyp jiberedi. Soghys adamdardy qyryp-jondyng tәsili, onyng qasireti orasan. Sizderge tek beybit ómir tileymin, - dedi ol sózining sonynda.

Kezdesude aqyn Eslәm Zikibaev jana ólenderin oqyp, kópshilikti ózining aldaghy shygharmashylyq josparlarymen tanystyrdy.

Mekteptegi is-shara ayaqtalghan song olar ýige kelip tamaqtanyp, biraz tynyghyp aldy. Bir sәtte kezdesu turaly ne der eken dep Qasym aghanyng jýzine qaradym.

- Auyl adamdarynyng kitapty jaqsy oqityny bayqaldy. Oqushy balalardyng belsendiligi óte únady, - dedi ol.

Sonday-aq ol kisige bizding otbasymyz da únaghan siyaqty. Qasym agha jolgha shyghar aldynda sóredegi kitaptardy qarap ishinen bireuin qolyna aldy. Úly aqyn Abaydyng ólender jinaghyn tandaghanyn syrtqy múqabasynan birden bayqadym. Ol qolyndaghy qalamymen múqabanyng ishki taza betine, tilegin jazyp kitapty qolyma berdi.

Oqyp kórsem: «Balalarym Ásken, Últughan! Zor baqytty qazaqtyng ýlken de, saltanatty shanyraghyn kóterinder!  Partizan Qaysenov. 20.12.89 Ózderinning ýilerinde» dep jazypty. Sosyn qaltasynan kishkene ghana qaghazdaghy meken-jay derektemesin (vizitkasyn) shygharyp qolyma ústatyp jatyp rizashylyq kónilde:

- Aynalayyndar, Almatygha joldaryng týsse ýige kelinder. Myna qaghazda meken-jayymyz tolyq kórsetilgen, - dedi. (Sol boyda biz Qasym aghanyng ýiine bara almaghanymyzgha, qarym-qatynasty jalghay almaghanymyzgha әli kýnge deyin ókinemiz).

Sol kýni týs aua almatylyq meymandar kenshardan bólingen avtokólikpen audan ortalyghyna jýrip ketti. Biz «Bir kýn biliske qyryq kýn sәlem» degendey qimastyq әserde qala berdik. Qolymyzda qazaqtyng erjýrek batyrynyng qoltanbasy men meken-jayy kórsetilgen tildey qaghazy qaldy. Olar uaqyt óte kele bizding otbasymyz ýshin qúndy eskertkishke ainaldy. Qasym aghamen bolghan kezdesu arada 30 jyl ótse de kóz aldymda. Úmytyla da qoymas...

Týiin ornyna

Soghys jyldary Vasya degen atpen býkil Ukrainagha tanylghan qazaqtyng has batyry Qasym Qaysenov osy elding qolbasshylyq ordeni «Bogdan Hmeliniskiy», sonymen qatar «Chehoslavakiya partizany», II, III dәrejeli «Úly Otan soghysy» ordenderimen, basqa da kóptegen medalidarmen marapattalghan. Elimiz tәuelsizdigin alghannan keyin 1995 jyly 24 sәuirde Qasym Qaysenovke «Halyq qaharmany» ataghy jәne Armiya polkovniygi әskery sheni berildi. 2003 jyly halyqaralyq A.Fadeev atyndaghy syilyq jәne Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng Bauyrdan Momyshúly atyndaghy syilyghy tabys etildi. Qaharman jazushy 2006 jyly 88 jasynda qaytys boldy.

Ásken Bәtishev, zeynetker

Abai.kz