Seysenbi, 5 Nauryz 2024
Ádebiyet 17764 140 pikir 10 Mamyr, 2019 saghat 11:17

Myrzan Kenjebay: «Abay joly» - Úly shygharma emes»

Portalymyzdyng elektrondy pochtasyna belgili aqyn Myrzan Kenjebaydyng «Abay joly» - Úly shygharma emes» atty maqalasy kelip týsti. Avtor Múhtar Áuezov jazghan «Abay joly» romanynyng 2 tomynan bastap maqtaugha túrmaytyn kitap ekenin aitady. Biz materialdy tolyqtay oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz. Eger qarsy pikir aitam deushiler bolsa, olargha da portal betinen minber beretinimizdi eskertemiz. 

Abai.kz aqparattyq portaly

O dýniyelik bolghany  bar,  kózi tirisi bar belgili jazushylardyng da, ghalymdardyng da M.Áuezovtyng «Abay jolynyn» 2-shi tomynan bastap óte nashar, maqtaugha túrmaytyn dýnie degenderin talay estidik. Al solargha «Sizder auzy dualy adamsyzdar, myna «Abay joly» sonshalyqty keremet kórkem shygharma  emes, jәy kenestik iydeologiyanyng óz zamanyndaghy nasihatshysy ghana  dep júrtqa nege aitpaysyzdar, nege jazbaysyzdar desem «oy, qoyshy, jamanatty bop nem bar?!» dep at-tonyn ala qashady.

Endi bireuleri «e,e, ony aitsaq talap tastaytyndar dayyn otyr  ghoy» deydi. Endi bir aqsaqal «Onsyz da meni M.Áuezovpen bәsekeles» dep kýnkildegender boldy» dedi. Qysqasy, «Abay joly» turaly da, Abay turaly da bir auyz syn aitugha qorqady. Birin-biri andyp otyrghan alakózder eger ózining «qas dúshpanynyn» auzynan «Abay jolyn» synaghan bir sóz shyqsa,  M.Áuezovty synaghan qarabet atandyruyna jaqsy sebep tabyla ketedi. Tipti, elding auyzbirshiligin búzushy atandyrady. Óitkeni, qazaqtar auyzbirshilik degendi qatyp qalghan kóne qaghidagha jәne ataq-danqy bar adamdardyng pendeshiligine  qarsy  sóz aitpau dep biledi.

Al, «Abay joly» úly shygharma degen pikir Kenes zamanynda qazaqtyng miyna qorghasynday balqytyp qúiyp tastalghan. Onyng ýstine qazekem bir adamdy ayaghyn jerge tiygizbey kókke kóterip danyshpan jasap alugha qúmar. Al sol jazushylardyn  qorqyp aitpay jýrgenin jaqynda dýniyeden ozghan  daryndy jazushy Rahymjan Otarbaev júqalap bolsa da eng jetesiz adamnyng jetesine jeterliktey  etip aita qoyyp edi keybireuler «Maugli» filimindegi banderlogalarsha shulady. IYә, últtyq sanasy zaman talabyna say damymay, Kenestik qúldyq nasihat qanyna әbden sinip qalghan  últ sóitip qoldan Qúday jasap alady da ony ghasyrlar boyy tóbesine kóteredi. Sol Qúdayynyng Qúday emes ekenin aitqan adamdy ash qandalasha talaydy. Qalay deseniz de Mәskeu «Abay joly» ózining aram pighylyna say kelmese, oghan Lenindik syilyqty bere salmas edi ghoy.

Orystar qazaqty  qorlau-zorlaudyng neshe atasyn jasap jatqanyn óz kózimen kóre-túra  Abay ne sebepti sol turaly ne óleninde, ne qara sózinde synar auyz sóz aitpaghan deymin dep ózimning de estimegen sózim joq. Al  sol Abaydyng zamandastarynyng ólenderi qanday?

Qalmaqtan qiyn boldy da

Orystyng salghan oirany

nemese

Elimdi biylep aldy ghoy.

Keshegi kelgen qanghyma

nemese

Oryspen tóbe tenespey

Alghan betten taymalyq, - dep bastalatyn Sarysholaq shayyr Boranbayúly, Ábubәkir Kerderi, Esengeldi, Aqpan jyrau t.b. turaly qalyng qazaq beyhabar. IYә, bizding últtyq namysymyz, últtyq sanamyz  qanday dengeyde ekeni  songhy 30 jyldyng ishinde qasiyettilerin qan qylyp, qasiyetsiz bireuin nәn qylghanymyzdan-aq kórinip túr-au.

Abai.kz

140 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 946
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 645
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 1355