Men qazaghymnan qorqayyn dedim...

Aldymen bir әfsana. Minәii sebeptermen Alla-Taghala on últtyng on ókilining ne tilese de aitqanyn beretin bolypty deydi. Biraq, bәrine de bir shart qoyypty: «Sening kórshine sening súraghanynnan – ol menen eshnәrse súramasa da – eki ese kóp etip beremin!» Bireui bala, bireui baylyq, bireui baq, bireui úzaq ómir súrap jatyr deydi. Kezek qazaqqa kelgende: «mening bir kózimdi aghyzyp jiber!» depti...

Men búny eshkimge teng kórmeytin qazaghymdy múqatu ýshin aityp otyrghan joqpyn. Kýigenimnen aityp otyrmyn. Áytpese, әlemde jan basyna shaqqanda qazaqtay talantty, daryndy, qabyletti, alghyr, beyim, tózimdi últ joq! Biraq, әdilettigi de sheksiz, sol sebepti jaqsy men jamandy qamshynyng órimindey birge jaratatyn Alla bizge kýnshildik, kórealmaushylyq, ishtarlyq, alauyzdyq, rushyldyq, jýzshildik sekildi adymymyzdy ashtyrmaytyn, qúlashymyzdy sozdyrmaytyn qasiyetterdi de ayamay bergen. Jәne sana da berip, qanday tandau jasaudy óz erkimizge qoyghan...

Preziydent saylauyna Ámirjan Qosanov degen azamat qatysamyn degeli, әsirese ol ýmitker retinde resmy týrde tirkelgeli beri ony jerden alyp, jerge salyp, nebir «masqarasyn shygharyp» jatqandar kóbeyip ketti. Týptep kelgende odan Qosanovttyng qylshyghy da qisaymaydy, útylatyn bayaghy qazaq qana bolady. Óitkeni, 28 jylda birinshi ret - salystyrmaly týrde bolsa da – jalpy halyq atynan ýmitkerding saylaugha qatysuyna mýmkindik berilip otyr  Biz osy kishkentay mýmkindikti barynsha molynan paydalanyp qalugha mindetti emespiz be? Nege onyng ótkenin qazbalay beremiz? «Júrt onyng kim ekenin bilsin!» Jaqsy, bildi, kýnәsi kóp pende eken. «Men – perishtemin!» deytin qaysynyz bar?! «Arylayyn desem de pendelikten, arylatyn bolmadym. Ol nelikten?!» dep enirep ótti Múqaghali. Eng bolmasa, osy bir aigha pendelikten arylayyq ta, bauyrlar! Ámirjan әkemizdi óltirgen bolsa da, tek soghan dauys bereyik.

«9-mausym 2019 j. Úrpaghymyzdyng bolashaghyn aiqyndaytyn kýn. Qatelessek qúrdymgha ketemiz. "Qazaqstan" degen el kartadan óship, ornynda Batys Qytay, Ontýstik Resey, Soltýstik Týrikmenstan bolsyn demesen, saylaugha baryp, óz tandauyndy jasa!» Ómir Shynybekúly dosym feysbukke osylay dep jazypty. El aghasynyng sózi. Dóp sóz!

Biz – kóppiz. Halyq – Allanyng 99 esimining biri. Mәsele Ámirjannyng ótkeninde emes, mәsele býgingi kýnde. Ótkenge – salauat, aldaghygha – amanat! Mine, biz ústanar ústanym.

Biz búl saylaugha qatysqannan eshtene útylmaymyz. Tek qana útamyz. Birinshiden, bir aigha juyq uaqyt ne aitqymyz keledi, bәrimizge sony jetkizip qalugha mýmkindik tuady. Ekinshiden, kimning kim ekeni aiqyn kórinedi, kóp adamnyng betperdesi sypyrylady. Onyng ishinde biylikting de, oppoziya atalyp jýrgen úiymdardyng da. Ýshinshiden, eng bastysy da osy, qarapayym halyq tendessiz tәjiriybe jinaydy.  Jogharghy biylik túrmaq, әli kýnge deyin sot pen prokurordyng ózin jarty qúdayday kóretin júrt biylik degenimiz bar bolghany bizdin, halyqtyng óz aqshasyna jaldap otyrghan jaldamaly qyzmetshileri ghana ekenine kózi jetedi. Biylikti auystyru ózining qolynda ekenin  kózimen kóredi, kóniline toqidy. Býgin óz ýmitkerin taqqa otyrghyzghan halyqqa erteng ol uәdeden ainysa nemese onyng qolynan sóz bolmasa is kelmeytinin kórse, ony da auystyryp ala qoyatyn bolady...

Osy jerde ekinshi әffsana.

«Men mýgedek bolugha da dayynmyn!»

Baghzy zamanda tughan jerinen jyraqta jýrgen bir babamyz bir tóbeles ýstinde qoly qate tiyip, qarsylasyn óltirip qoyypty. Tórelik jasaghan qazy-biyler ólim jazasyna kesipti. Qylmysker sonda: «Mening adam óltiru degen ýsh úiyqtasam týsime kirmegen nәrse edi. Mandaygha jazylghan eken, amal joq... Elime baryp, әke-sheshe, qatyn, bala-shaghammen qoshtasyp, qaryz-paryzdarymnan qútylyp qaytayyn» dep, bir aigha múrsat súrapty. Qazy «búl jigit uәdesinde túrady» dep kim kepil bola alady deydi. Eshkim ony tanymaydy. Sol kezde belgili bir azamat kepildikti moynyna alady. Jigit bolsa sol ketkennen mol ketedi. Uәdelesken uaqyt bitip, kepil bolghan kisini dargha asayyn dep jatqanda jigit te jetedi. Sonda qazy ony dargha asardan búryn: «Sen qútylyp ketken jerine qalaysha qaytyp keldin?» dep súraydy. Jigit sonda: «Men qaytyp kelmesem bolashaq úrpaqqa uәdede túrmau, sertten tay degen jaman ónege qaldyryp ketemin ghoy dep, sony oilap qaytyp keldim» deydi. Qazy endi óz elining azamatyna búrylady: «Sen nege senip kepildik berdin?» «Men kepilge almasam, bolashaq úrpaqta sózge senbeytin jaman ónege payda bolady ghoy. Senim degen úly úghym joghalyp ketpesin dep, sony oiladym» deydi. Sol shaqta qaza tapqan jigitting ata-anasy: «Búnday adamnyng sózine senbesek, bolashaq úrpaqta keshirim bermeytin jaman ónege qalyptasar» dep, әlgi jigitti jazalandar degen talabyn qaytyp alghan eken...

Bauyrlar! Biz býgin bolashaq úrpaqtyng qamyn oilasaq ýlken ózgeristin, qara basymyzdyng qamyn kýiittesek ýlken dýrbelen, topalannyng aldynda túrmyz. Halyqtyng Qúdaydan bir jas qana kishi ekenine kýn sanap kózi jetip kele jatqan kópshilik qazir ótkenge keshirimmen qarap, Ámirjangha bәri bir adamday dauys berse, onyng almaytyn asuy joq.

Ekinshi jaghynan, halyqtyng belsendilik dengeyi de Ámirjannyng ózine tikeley qatysty. Ýlkender jaghy saghan senimmen, kishiler jaghy ýmitpen qarap otyr, Ámirjan. Saylaualdy platformang ónkey jalpy sózden qúralypty. Áriyne, oghan sen kinәli emessin.  Onyng Ortalyq saylau komissiyasynyng sýzgisinen jýnin júlghan tauyqtay bolyp shyqqanyn kózi ashyq jannyng bәri týsiner. Endi, ýgit-nasihat nauqanynda sening ózin, sening senimdi ókildering sol jalpy sózderge jan bitirip, naqtylay bilsender boldy.

Mysaly:

1). Qazaqtyng eng jandy jeri - Jer eshkimge satylmaytyn boluy tiyis. Ol ýshin Jer kodeksin ózgertu, ony ózgertu ýshin Konstitusiyany qayta qarau kerek.

2). Qazba baylyqty óndirip jatqan alpauyt kәsiporyndarymyz sheteldikterding qarauynan qaytadan týgel memleket qarauyna ótui tiyis.

3). Sheteldik kompaniyalarmen jasalghan barlyq kelisim-sharttar (o.i. birinshi kezekte qytaylyq 51 kәsiporyn turaly) qazaqtyng Últtyq Mýddesi túrghysynan qayta qaraluy tiyis.

4). Qazaq tili 3 jyl ishinde – Parlament pen Ýkimet ýshin 6 ay da jetkilikti! - is jýzinde tolyq memlekettik tilge ainalatyn baghdarlama qabyldanbay bolmaydy.

5). Parlament bir palataly, deputattar tikeley saylanatyn bolyp qayta qúryluy tiyis.

6).Shetelderdegi kelemin deytin qazaq qansha, naqty zerttelip, 5 jyldyng ishinde  olardyng bәrin әkelip alu kerek. «Ol memleket ýshin eshqanday problema emes, tek sayasy jiger kerek». Búl - sonau 2005 jyly maghan súhbat bergen kezinde  Oraz Jandosovtyng aitqan sózi.

7). Joghary jәne arnayy oqu oryndarynda bilim alu tegin boluy tiyis.

8). Ghylymgha bólinetin qarjy býgingidey JIÓ-ning 0,29 payyzyn emes (aytugha úyat!), kemi 3 payyzdy qúrauy kerek.

Ámirjan! Saghan eshkim búl jerde aqyl aityp, danyshpansymaydy. Júrt aitsa ózining talaby men tilegin ghana aitady. Men óz basym Amerikany Úly depressiyadan qútqarghan F.Ruzvelittin: «Men eldegi eng aqyldy jigit emespin. Biraq, qasyma erteng eng aqyldy jigitterdi jinap alugha aqylym da, erik-jigerim de jetedi» degen sózi esinde bolsa deymin. Jәne ol kýni erteng senimdi ókilderdi tandaghanynnan-aq kórinedi. Sol senimdi ókildering әr oblysta ózge ýmitkerlerding ókilderimen debatqa shyqqany jón bolady.

Alda ne kýtip túrghanyn bir Allagha ghana ayan. Kópting jýgine arqandy tosqan ekensin, aldynnan jarylqasyn! Tek «jaman aitpay jaqsy joq», o dýniyelik bolyp ketuden bastap mәngilikke mýgedek (Ruzvelit sekildi) bolyp qalugha deyin (beti aulaq, әriyne), bәrine dayar bol. Alla-Taghala: «Áueli adamnyng oiyna beremin. Sosyn sózine  beremin. Sosyn ózine  (yaghni, isine) beremin» degen eken. Ázirge qanday oiyng baryn uәjdi, dәleldi, dәiekti, naqty sózdermen jetkize bilu degen mәsele túr. Ol sening qolynnan keledi. Múhammed payghambar (s.ә.s): «Adam isting dúrys istesin-daghy, qalghanyn Allagha tapsyrsyn» degen. Al, isting dúrysy – halyqqa shyndyqty aitu bolmaq. Ne aitsang da tek shynyndy ait! Erteng bir jerden  jalghan sózing shyghyp qalyp, jargha jyghyp jýrmesin. «Shynayylyqqa negizdelmegen eshbir is bayandy bolmaydy» degen amerikalyq jazushy T.Drayzer. Shynayylyqqa negizdelmegen ómirge qazaq toyyp boldy...

Ómirzaq Aqjigit

Abai.kz