Úlym, keshe oquyndy oidaghyday tәmamdap, diplomgha әzirlenip jatqanyndy estigende qúddy bir sening Er jetkenindi endi kórgendey tanghalghanym ótirik emes! Uaqyt shirkin qamshy saldyrmaydy...

«Ýsh kýndigin oilamaghan әielden, ýsh jyldyghyn oilamaghan erkekten bez» demekshi, osydan jiyrma jyl búryn memleketimizding menshiktelip bara jatqan jolyna arasha súraghan azghantay Azamattardyng qatarynda әkeng men de bolatynmyn.

Qazaq jurnalistikasynyng qara nary Ermúrat Bapidyng orynbasary bolyp birde Reseyde, birde Qyrghyzstanda, birde kompiuterimizdi arqalap alyp әr kýni bir pәter auystyryp jýrip shygharatyn «DATymyzdyn» izbasary «SolDATtyn» da soryn qaynatyp jauyp tynghasyn: Taghy aitarym, taghy bar! dep solardyng ornyna ashylghan «SegoDnya – Býgin» atty gazetting Bas redaktory bolyp 7 sanyna qol qoydym.

Búnyng da jeter jeri jetinshi nómir boldy.

Taghy da sot.

Tek búl sottar anau Jeltoqsandaghy sottan ózgerek...

1986 jyly Jeltoqsanda mýmkin, joghaltatyn eshtenem joq, jalanayaq student kursty qorghap: "Eshkim kinәli emes! Men bastap apardym alangha!" degen óz moyyndauym ýshin az uaqyt bolsa da otyryp shyqqanymdy maqtan tútsam, endi mende SEN bar eding úlym!

Onyng ýstine mening qamalghanymdy estirtuge barghan agham Erjangha terezeden syrtqa ýnilgen qalpy syr bermegen әkem marqúm: "Estip jatyrmyn... El basyna tuyp jatqan zobalang ghoy, meyli, ketse kete bersin, kóppen kórgen úly toy, tek, kókene (sheshemiz) әzir eshtene aitpa, auyryp qalar" degen sózi de qamshy boldy ma, kim bilsin?

Búl joly mening isimmen býtin bir «polkovnik po osobo vajnym delam» ainalysqanyna qaraghanda men de «ósip» qalghandaymyn...

Tausylmaytyn dopros.

Neshe týrli qiytúrqy súraqtar.

Úzaq uaqytqa sozyldy.

Bir kýni tergeushini kýtip túrsam qasymdaghylardyng biri: "Olar jauyz emes pe, erteng ana eki jasar jalghyz Úlyndy mashina qaghyp ketse qaytesin, óz-ózindi ómir boyy keshirmeysing ghoy?!" degen sózi әli kýnge qúlaghymda...

Búl sózding jәy aitylmaghanyn da birden úqtym.

Búl maghan jasalghan eng soraqy eskertu edi.

Men birinshi ret shyn qoryqqan shygharmyn.

Sonymen ne kerek, "endi gazet shygharmaymyn, bes jyl boyy gazetke jolamaymyn, sayasatpen ainalyspaymyn" degen siyaqty birdenelerdi jazyp bergenim esimde.

Mine, mening jurnalistikam osymen tәmam!

Qay jyly Jer dauyna qatysty sheruge Ózindi jetektey jónelgenimde ómirimde birinshi ret jolyma túrghan sheshene mening ne degenimdi úmytpaghan shygharsyn, Úlym?!

Son-ou, 86-da kanikulgha ketpey, maghan kameragha tamaq tasyp, konvoygha jalynyp talay kýnin tas qamaldyng syrtynda ótkizse de meni qanattandyrghanyn qalay úmytayyn?

Tek búl joly ol Ana retinde aragha týsti. Ony da týsinemin!

IYә, sol kez men - Eli ýshin, Jeri ýshin shyrqyramaghan Azamat janynyng boqqa qonatyn shybyngha tenelui shyndyq degenmin!

Anau Janaózende qangha boyalghan naghashy júrtyma arasha týse almaghanym ýshin de ókinetinimdi aityp senen keshirim súraghanday bolghanmyn, әlde aqtalghan týrim...

Men qoryqsam SEN ýshin ghana qoryqqanmyn, "SEN endi jigitsin, ózing sheshshi Úlym" dep synay qaraghanymda, "Týskeli túrghan týimedey bir tal úlyndy..." dep túnshygha jylaghan sheshenning betinen sýie aldarqatyp artymnan erip jýre bergeninde bir marqayghanym ótirik emes.

Túlymshaghyng jelpildep sonyma jalghyz ilesseng de Ótemisting onyn ertkendey bir qopandaghanymda: Terezeden kóz almaghan Ákemdi elestetip, qúmgha siymegen eken ghoy, tәube degenmin!

Sonyng ýshin-aq, raqmet saghan, Qúlynym!

IYә, Úlym, biz basqa bir dәuirde tuylyp on-solymyzdy ajyratar ajyratpastan alasapyran zamangha kezigip, almaghayyp kýy keshtik. Búlynghyr ómir sýrdik. Biraq biz ózi jarymaghannyng sarqytyn iship, jalghan tarihty jatqa aityp tәrbiyelengen úrpaq bolsaq ta últjandylyghymyzdy saqtap qala aldyq...

Solay bola túra, jastyghymyz bar, mastyghymyz bar, qúdaysyz qoghamda tәrbiyelengenderding biri bolghandyqtan qatelik degenderding talayyn jasaghanymyz da jasyryn emes. Biz perishte emespiz!

«Bir tentek el ishinde jýrmes pe edi?!» dep ah úrghan aghalardyng arty da biz emes shygharmyz?!

Biraq, El, Jer degende eshqashan búghyp qalmappyz!

Sol jornalshylyghym ýshin basynda biraz uaqyt júmysqa almaghandarymen kele-kele týrli shaqyrular boldy. Memlekettik qyzmetke barmadym.

Ýlken aqshaly qyzmet úsynylghan da kezder joq emes.

Aramnan mal jighan joqpyn.

Qoldan keletin bir sharua ghoy dep baspanyng ainalasynda jýrsem de isime adal boldym. Adamnyng ala jibin attamadym.

Búl hatymnan song mening de qanday jauyz, zinaqor, alqash, t.t.b. qylmystarym turaly jazyla jatar, sen oghan senbeytinine men kәmil.

Tek, shesheng aitpaqshy: "SENing bolashaghyna kedergi keltiretinimdi de bilemin. Mýmkin men ýshin tayaq ta jersin?! Men 21 jasymda Jeltoqsanda múzda jana bildim! SEN menen 1 jas ýlkensin! Erkek toqty qúrbandyq! Sony esinnen shygharma Úlym! Áytpese qúnyng kók tiyn!".

Osydan jiyrma jyl búryn jazghan «Patriotizm» degen maqalamda Israil aghamnyn: "Tamshy sugha tәmsil bolyp tandayyn,

El qydyrsyn, jel sydyrsyn, shalghayyn.

Úl bolu da, qúl bolu da qolynda,

Qúnyng bar da qúrbandyqqa bol dayyn!" degen sózin keltirgen ekenmin, taghy da qaytalaymyn!

Búdan basqa uaqyttarda qol qusyryp qarap otyrdy degen týsinik qalyptaspasyn. Arada ótken kezderde qolymnan kelgeninshe últqa qyzmet etuge tyrystym. Qanshama qúndy dýniyelerding jaryqqa shyghuyna atsalystym.

Kim ne dese o desin, biraq jýz jylda qolgha alynbaghan qazaqtyng naghyz kósemderi «Ahmet Baytúrsynúly» men «Álihan Bókeyhangha» tiri eskertkish, túlghalyq ensiklopediyany shygharugha sebepshi boldym. Jetekshilik ettim. Reti kelgende osy jobagha atsalysqan azamattardyng barlyghyna alghys aitamyn!

Búl әngimeni nege bastady dep otyrghan shygharsyn?

Birde tap osynday tapsyrmamen tanymal tarihshy aghamyzdyng aldyna barugha tura keldi. Ydysymdy jasyra túryp, ainalshyqtay bastaghanymnan-aq "ayran súray kelgenimdi" bayqaghan aghamyz: "Qansha qalamaqy beresinder?" – dep tótesine kóshti.

– Últ ýshin ghoy, agha – dep úyala kýlimsirep, kóp bere almaytynymyzdy týsindire bastaghanym sol eken:

– Asyghys bolmasang men saghan bir әngime aityp bereyin – dep tәuir koniyagi men limonyn shygharyp ýstelding ýstine qoydy da, jaylanyp otyryp:

– Men byltyr jylgha juyq uaqyt boyy Mәskeu men Piyterding barlyq múraghattary men qúpiya qazynalaryn týgel derlik aqtaryp shyqtym. Aldymda ashylmaghan esik qalmady. Qayda barsam da kýlimdep qarsy alyp, jyly jymiyp shygharyp salghandardy kórgende aqshanyng qúdiretin týsindim. Jәne sol múraghattardyng egde tartqan ýlken bir ghylymy qyzmetkeri: "Siz Reseyding barlyq múraghattaryn erkin aralaghan jalghyz qazaq shygharsyz. Men múndaydy búryn kórmeppin" degende tebirenip ketsem de últtyng qamymen emes, «Myrza-jandy» aqtap shyghugha jaraytyn jarty bettik bolsa da manyzdy qújat izdep jýrgenim esime týskende eriksiz irkildim" dep әngimesin әri qaray jalghady.

– IYә, men memlekettik tapsyrmamen emes osyndaghy (Qazaqstan) bәrimiz tanityn armyan últynyng belgili bir azamatynyng arnayy ótinishimen jýrgen bolatynmyn. Mening qomaqty qalamaqymdy eseptemegenning ózinde aldymnan ashylmaghan qúpiya esik qaldyrmaghan, Mәskeu men Piyterding qymbat qonaq ýilerindegi jatqan-túrghanym, iship-jegenim bólek esepten tólenip jatty men oghan mýldem bas auyrtqan emespin...

– Jәne bir qyzyghy Mirzoyangha ol kisining qatysy pәmiylesining yan-gha ghana ayaqtalatyny. Tipti, tuajaty da emes!

– Qazaqstanda Mirzoyannyng qol qoyghan әlgi haty jayly әngimening órshy týsken uaqyty bolatyn. Qazaq últshyldary úlarday shulap, Mirzoyan atyndaghy kósheler men eskertkishterdi týgeldey alyp tastaudy ashyq talap ete bastaghan tústa últynyng úlyn qorghap qalmaq bolghan azamatty men de eriksiz siladym. Al sender bolsandar ananday azamatqa bir ensiklopediya shygharu ýshin ýkimetting aqshasyn ýnemdegilering keledi dep ýdete keldi de, ýnsiz qaldy. Men tysqa bettedim.

Búl bizding últqa berilgen әdil bagha edi!

Janaghy әngimening әserinen әli aryla alar emespin.

Oydy oy quady demekshi, úmytpasam, Rollan Seysenbaevtyng erterekte oqyghan «Tron satany» kitaby boluy kerek, aghamyzdyng Nodar Dumbadzening qazasyna qalay barghany turaly jol jazbasyndaghy:

– Tbilisy әuejayynyng aldyna shyqsam tura bizdegidey kólikterining kiltin sausaqtarynda shyr ainaldyryp jýrgen taksister:

– Taksy po gorodu, taksy mejgorod – dep qorshay almasyn...

– Kuda, dorogoy-lap ózderine tәn gýrzilik әdemi aksentpen ishi-bauyryna kirip barady...

Sәl tosylynqyrap qalghan men: Nodar Dumbadzening qazasyna kelip edim, qalay jetsem bolady, barar jerim qashyq pa – degenimshe bolghan joq, qazday tizilip taksiylerining esikterin aiqara ashyp túryp aldy da: "Qalaghanynyzgha otyrynyz dep iltipat kórsetti. Men de jymiyp, qashyq pa, qansha túrady?" – degen súraghymdy qaytalaghanym sol eken:

– Vy, shto, daragoy, obejaete...

– Siz, son-ou Qazaqstannan bizding Nodardyng qazasyna kelip túrghanda Sizden qalay aqsha alamyz?!

– Qaysymyzgha otyrsanyz da qalaghan jerinizge tegin jetkizip tastaymyz, – degende eriksiz sýisingenim bylay túrsyn, osy saryndas әngimesi әlgi jerde esime sap ete qalsyn.

Osy bir eki әngimening ortaq týiinine ishtey riza keyipte tebirene túnjyrap kele jatqan kýii bizding de erteng senderding arqalarynda tútastay bir Últ bolyp úiyitynymyzgha degen senimmen basymdy kóterip aldyma kýlimdey qaradym.

Jo, joq, júrttyng «Ybyrayyna» degen yqylasym yqylyq atqandyqtan emes, óz ústazym Gharifolla Ánes agham kóp aitatyn: Qazaqy bala – bala emesten qashan arylar ekenbiz degen oy ghana...

Balapany ýshin ghana shyryldaytyn talda otyrghan torghay eshqashan astymdaghy bútaq synyp ketedi-au dep qoryqpastan qamsyz otyrady, óitkeni ol astyndaghy bútaqqa emes ózining eki qanatyna senedi, osyny esinnen shygharma, Úlym!

Últ kósemi Álihannyng atylar aldynda Ahmet pen Mirjaqypqa jazghan hatynda: Senderding tandaghan joldaryng – abaqty joly... azapty jol... biraq bir nәrseni týsininder: Bayaghyda donyz ben aqqu dos bolypty. Sonda bir kýni donyz aqqudy baltyrdan alyp: «Áy, aqqu! Sen kýn bar deysin. Sol kýndi men neghyp kórmeymin?» – deydi. Sonda aqqu: «Áy, donyz! Seni Alla tómen qaratyp jaratqan. Sondyqtan sen aspandaghy kýndi kórmeysin!» – depti. Alla kýndi kóretin úrpaq keledi! Sol kýndi kóretin úrpaq senderdi eske alatyn bolady. Bizdi rizashylyqpen, ýlken qúrmetpen eske alatyn bolady. Ókinbender! Kýres jolyna týskenderine ókinbender!» dep jazghan bolatyn. Maghjan atang da sengen senderge!

Men de senemin!

Aydalada, son-ou sheshenstanda jatyp, ashtyqta jegen qúiqasynyng dәmin úmytpaghan bir sheshen aqsaqalynyn: "Qazaq halqynyng baqyty ýshin bir bas kerek bolsa myna mening basymdy alyndar!" degen ataly sózin qazirgi ziyaly degen últ úldarynyng biri de aita almady-au, sol ókinishti!

Kerisinshe keri tartyp, saqalyn satqandardyng sany kóbeydi.

Olay bolsa men-aq qaytalayyn sol sózdi...

Qazaq halqyn baqytqa bastar jolda bir qúrbandyq kerek bolsa men qashanda dayynmyn!

Sen de dayyn bol, Úlym!

Ýsh emes, El ekige de bólinbesin!

El aman bolsyn!

Py.Sy.

Sondaghy aitylmay qalghan oy qaysy deysing be?

«Últ bolyp úiyp kele jatqan kezde, san ret sýt kýiinde tógilgen» elding birigui.Tap osy joly airanday úiuy!

Armanymyz Qúdaydyng berip túrghan bir mýmkinshiligin paydalanyp Últ bolyp әdil saylau ótkizu edi. Sony da kópsinetinder kýn sanap kóbeyip keledi. Mine sol qorqynyshty.

Qazaqty alghash saylau mәdeniyetine ýgittey bastaghan jyldary marqúm, Qúdaybergen Súltanbaevtyn: qazaqtar auyl-auylgha, ru-rugha bólinip jýrgende eki ortada emin-erkin Ivan shal ótip ketiptisining keri kelip, o basta Qosanovty qosyp eldi aldap saylaugha shaqyramyz degender shatasqandaryn kesh týsinip alasúruda.

Sony nemen tynaryn kim bilsin.

Jeltoqsan jayly jelbuazdardyng sózine qarsy dau aitushylardyng qarasy kóbeygen shaqta "hronicheskiy alhash" degendi de shygharyp ýlgergender ýgit-nasihat jolynda eshteneden tayynar týrleri kórinbeydi.

Tipti, Adolif Gitlerding ózin adamzattyng alybyna tenep, aqtap alyp jýrgen bir aghamyz Qosanovty Gitlerden asqan jau sanaghanyn týsine almay jәne dal bolasyn...

Kezinde Bәukendi túqyrtugha tapsyrma alghandar basqa dym tappaghasyn: "Bauyrjan Momyshúly - velikolepnyy komandiyr, otvajnyi, nahodchivyy ... no on nikogda ne podnimaet tost za tovarisha Stalina..." dep ýstinen aryz jazghan komissar P.V.Logviynenko men smersh soldaty Belkov siyaqtylar bizde de jeterlik eken...

Eng qyzyghy Ámirjandy Jeltoqsanmen qaralaushylardyng birde-birining Jeltoqsangha eshqanday da qatysy joqtar...

Búl ósekting bastauy qay jyly Qajygeldin Ýkimeti otstavkagha ketkende úiymdastyrylghan arnayy kampaniya bolatyn.

Onyng da uaqyty keler. Kimning qansha dollargha satylghany da anyqtalar (shet jaghasyn bilemiz de).

Al, shyndyghy kerek bolsa sottalyp bara jatqan bizderdi, birinshi kurs studentterin basyn bәigege tigip aman alyp qalghan Qosanov edi.

Ol kezde bir týn aiyqtyrghyshqa týnep shyqsang bolghany oqudan shygharyp jiberetin zamanda 10-15 kýnnen otyryp kelip oquyn jalghastyrghan jalghyz jurfaktyng studentteri shyghar.

Barghan joqpyn dep qasarysyp túryp alghandardyng talayy jalghan jalamen jazyqsyz sottalyp jatqanda «Men bastap apardym alangha!» degen ashyq moyyndauym ýshin, jeke kәrtishkeme jazylghan qatang eskertumen qansha kýn otyryp kelsem de aman qaluym Qosanovtyng arqasy, Úlym, osyny esinnen shygharma. Eger sol joly arashashym bolyp aman alyp qalmaghanda sen de kelmes pe eding búl ómirge?..

Bizge týsinistikpen qaray bilgen ústazdarymyzgha da myng alghys! Qyzyl ókimetting sózin sóilep qyspaqqa alghan aghaysymaqtar jazasyn Alladan ala jatar!

Qamaqta otyryp «dәleldi sebeppen» qalyp qoyghan emtihandarymyzdy qoydyrtu ýshin keybir aghaylarymyzdyng aldyna barugha iymenip taghy da sol Ámirjangha ótingenimiz de esimde.

Ásirese, eshqanday dayyndyqsyz KPSS tarihynan beretin tik minezdi, eng qatal, sústylau aghayymyz Abdulpataevtyng aldyna barugha qaymyqqanymyzdy nesin jasyrayyn. Beker eken, әsheyinde bir kýiinen taymaytyn qatal degen aghayymyz: "Aynalayyndar-au, abaylasandarshy" – degen meyirli ýnimen sózge kelmesten zachetkagha qol qoya salghandaghy quanyshtyng ózi bir bólek kýy edi...

Mine, Úlym mening bar aitpaghym osy.

Qosanov preziydent bola ma, bolmay ma, ol bólek әngime.

Artynda arlanatyn úrpaghy baryn oilaghanymyz da jón bolar.

Sol birinshi kursta birge qamalghan tórteumizding de tórt kózimiz týgel, oquymyzdy oidaghyday ayaqtap Elge qyzmet etudemiz.

Biraz uaqyt teledidar salasynda, ministrlikte qyzmet etken Ghaziz Tastaev búl kýnde belgili kәsipker, mesenat.

Belgili qalamger, jurnalist Seysen Úlyqbekov Taza El saytynyng basshysy.

On segizge endi tolghan órimdey ghana Gýlmira Súltanәliyeva búl kýni Qazaqstannyng Gýrzi elindegi elshisi!

Búra tartqan, ótirik aitqan jerlerim bolsa meni osy ýshtik týzetsin.

Onyng syrtynda jiger bergen ruxtas dostar, qúrbylar qanshama.

Attaryna zaty say Shoqan, Abay sekildi aghalarymyzdyng da aqyldary az bolghan joq.

Barlyghynyng aldynda basymdy ie otyryp, úly Abaydyng «Birindi Qazaq, biring dos, Kórmeseng isting bәri bosy!» men Sabyr Adaydyng «Ár qazaq mening jalghyzymy!» tek jiyn-toyda ghana aitylar pafosty úran emes, jalpy qazaqtyng úranyna ainalsa deymin.

Búny da arnayy tapsyryspen jazylghan maqala dep esepteushiler tabylyp jatsa orazamdy satqanym emes, biraq auyzym berik! Al eger jazyqsyz jala bolsa, onyng da jazasyn bir Alla bere jatar!

Artyq ketsem barlyghynyzdan keshirim ótinemin.

Áken, Jarly Bayghaniyn

(Núrymjan Kereyúly)

Abai.kz