Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2131 0 pikir 16 Mausym, 2011 saghat 06:39

Oralmandar jazyqty emes qoy!..

Redaksiyagha Aqtóbe oblysy, Qandyaghash qalasynan oralman-zeynetker Tilepbay Ábdiyev aqsaqal habarlasty. Qazaq jerinde tuylghanymen, ótken ghasyrdyng 30-jyldarynyng basynda Mәskeuden shyqqan jarlyqtardyng kesirinen alghash Reseydin, sonyn ala Ózbekstannyng әkimshilik aumaghyna berilgen Qaraqalpaqstan Respublikasy kórshi elding qúramynda qalyp qoyghandyqtan, «óz eline oralman bolyp» qayta oralghan aghamyzdyng әngimesi Ózbekstannan qonys audaryp jatqan býkil zeynetkerlerding ortaq tilegindey.

Redaksiyagha Aqtóbe oblysy, Qandyaghash qalasynan oralman-zeynetker Tilepbay Ábdiyev aqsaqal habarlasty. Qazaq jerinde tuylghanymen, ótken ghasyrdyng 30-jyldarynyng basynda Mәskeuden shyqqan jarlyqtardyng kesirinen alghash Reseydin, sonyn ala Ózbekstannyng әkimshilik aumaghyna berilgen Qaraqalpaqstan Respublikasy kórshi elding qúramynda qalyp qoyghandyqtan, «óz eline oralman bolyp» qayta oralghan aghamyzdyng әngimesi Ózbekstannan qonys audaryp jatqan býkil zeynetkerlerding ortaq tilegindey.
Tәuelsiz Qazaq elining túnghysh Preziydenti, Dýniyejýzi qazaqtarynyng kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev jýrgizip otyrghan últtyq sayasattyng arqasynda azattyqtyng 20 jylynda 1 milliongha jaqyn bauyrlastarymyz Atajúrtqa oraldy. Songhy jyldary «Núrly kósh» memlekettik baghdarlamasy jýzege asyrylyp, oralmandardyng kóship kelgennen keyingi kóptegen әleumettik mәseleleri sheshilip jatyr. Alystan kelgen aghayyn oblystyn, әsirese, Aqtóbe qalasy, Múghaljar, Algha, Mәrtók jәne Hromtau audandaryna kóbirek ornalasuda. 2009-2011 jyldargha arnalghan «Núrly kósh» baghdarlamasyn iske asyru maqsatynda Hromtau audanynyng Kóktau-2 auylynda túrghyn ýiler, mektep, balalar baqshasy, dәrigerlik ambulatoriya jәne 200 oryndyq klub qúrylyp jatyr. Eng bastysy, oralmandardy 100 payyz enbekpen qamtamasyz etu mәselesi sheshilgen. Keleshekte Múghaljar audanynda da «Núrly kósh» baghdarlamasy boyynsha túrghyn ýiler qúrylysy bastalady. Qazirding ózinde búl audandaghy oralmandardyng sany 3500-den asyp barady. Keleshekte de búl audangha, әsirese, Qaraqalpaqstannan kóship keluge niyet bildirip otyrghan tuystardyng sany kóbengde. Jalpy, oblys jәne audan basshylarynyng kóship kelip jatqan bauyrlargha ong kózben qarauy, barlyq әleumettik mәselelerin jedel sheship otyruy, oralmandardyng kóbirek kóship keluine týrtki bolyp otyrghany anyq. Olar jergilikti túrghyndarmen tyghyz aralasyp, jyldan-jylgha jekjat, dos, qúdandaly bolyp, tuystyq qatynastary nyghayyp barady.
Mening ózim de sol oralmandardyng birimin. 1939 jyly Qaraqalpaqstan elinde tuyldym, 1964 jyly Tashkent poliytehnika instituynyng Energetika fakulitetin bitirip, Qaraqalpaqstan elining energetikasyn jәne ekonomikasyn órkendetuge atsalystym. Zayybym Qalbiyke Qojabaeva da bir auruhananyng bas dәrigeri boldy. Túrmysymyz jaman bolmady. Biraq óz últymyzdyng ortasyna degen saghynysh, úrpaghymyzdyng keleshegin oilaghan ata-analyq paryzymyz bizdi Atajúrtqa asyqtyrdy. «Sabaqty iyne sәtimen» degendey, 2004 jyly kóship keldik. Zeynet jasynda bolsam da Qazaqstannyng órkendep, gýldenuine óz ýlesimdi qossam degen tilek te jýrek tórinde túrdy. Sóitip, 2006 jyldan bastap, oblys jәne audan basshylarynyng úsynysymen Qandyaghash qalasynda qúrylghan Selikat, Miyneraldy talshyq jәne Gaz-beton zauyttarynyng qúrylysynda 2008 jyldyng ortasyna deyin basshylyq júmystarda boldym. Osylay óz elime kelip, az da bolsa Respublikamyzdyng órkendeuine ýlesimdi qostym dep esepteymin.
Bir ókinishtisi, Elbasymyz barlyq ministrlik basshylaryna oralmandardyng mәselesin uaqtyly jәne әdiletti sheshu kerek dep qansha qadap aitsa da, әli de sheshilmey jatqan mәseleler jeterlik. Sonyng ishindegi eng әleumettik manyzdysy - zeynetaqy taghayyndau. Derekterge sýiensek, elge oralghan oralmandardyng 66 payyzy Ózbekstannan kelgender. Olardyng bәrine Qazaqstan Respublikasynyng eng tómengi zeynetaqysy, yaghny býgingi kýnde aiyna 24781 tenge belgilenip otyr. 30-40 jyldyq enbek ótili jәne aiyna alghan enbekaqysy esepke alynbaydy. Búnyng anyghyna jetu ýshin men Aqtóbe oblysy boyynsha baqylau jәne әleumettik qorghau departamentine birneshe ret bardym, QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine eki ret hat jazdym. Ministrlikten alghan jauaptarymda «enbek tabysynyz turaly anyqtama tapsyrmaghansyz, sondyqtan eng tómengi zeynetaqy belgilengen» degendey shyndyqqa tura kelmeytin dәlel keltirilgen. Barlyq zeynetaqy tóleuge tiyisti qújattardyng tolyq tapsyrylghandyghyn oblystyq departamentte birneshe ret dәleldep kórsettim. Negizinde mәsele mynada: Zeynetaqy taghayyndaytyn kezde, TMD memleketterining migranttardy әleumettik qamtamasyz etu turaly 13.03.1992 jylghy kelisimining 5-bap, 3-tarmaghyna sәikes, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministirligi bizge «Memleketterde últtyq valuta engizilgen jaghdayda, tabystyng mólsheri aryz bergen kýnge belgilengen kóship kelgen elding resmy aqshasynyng salystyrmaly baghamymen anyqtalady» degen anyqtamany qoldanyp otyr. Biz múny 20.06.1997 jylghy «Qazaqstan Respublikasynyng zeynetaqymen qamtamasyz etu turaly» №136-1 zanyna jәne 2004 jyly qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasynyng Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyna sәikes kelmeydi dep esepteymiz. Ózbekstan Respublikasynyng aqshasy - sumnyng - tengege salystyrghandaghy qúny 16 ese tómendep ketuine oralmandar jazyqty emes qoy! Búl - barlyq oralman-zeynetkerlerding basynda bar jaghday.
Sondyqtan oralmandardyng ortasha zeynetaqy aluy ýshin múny qayta qarap, әdil sheshken dúrys. Óitpegen jaghdayda, búl onsyz da songhy jyldary sayabyrsyp bara jatqan kóshting әbden túralauyna әkep soqtyruy mýmkin.

Jazyp alghan
Qútmaghambet QONYSBAY

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=8366&Itemid=2

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5552