Dodagha «dopusk» alghandar endigi ýgit-nasihat júmystaryna bilek sybana kirisip ketken. Olardyng kimder ekenin ózderiniz de bilesizder. Buletenge esim-soyy jazylatyn sol jeteui ghoy... Sayasy partiyalar men qoghamdyq úiymdardan úsynylghan búl jeteui de ózderining saylaualdy baghdarlamalaryn júrtqa jariya etti. Oqydyq, oy sýzdik. Endi sol potensialdy «preziydentterdin» baghdarlamalaryn ret-retimen, kezek-kezegimen saraptaymyz. Býgin әngimeni Kommunisterden bastaghandy jón kórdik.

Nege? Jogharydaghy jeteuding ishinde Jәkennen basqalary birinshi mәrte preziydenttikke týsip otyr. Jәkeng eng tәjirbiyelisi. Ol búghan deyin de saylau kórgen. Anau-mynau emes, Núrsúltan Nazarbaevpen birge taq talasyna qatysyp, baq synaghan.

Jambyl Ahmetbekov ekinshi ret preziydenttikke talasady

Ras, Jәken, osymen ekinshi ret preziydenttik kreslo ýshin dodagha týsip otyrghan jalghyz adam. Ol – kommunist. Ol – gitarist. Ol – karateden qara belbeuding iyesi. Ol – Mәjilis deputaty. Ol – eki dýrkin ýmitker. Qazir 58 jasta. 2011 jyly aqpanda preziydenttikke týsip, jenilip qaldy.  Al 2012 jyly Mәjiliske deputat bolyp tandaldy.

Jambyl Ahmetbekovting biylghy baghdarlamasy

Jәkeng biyl 5 bólimnen túratyn baghdarlama jazypty. Ol kompartiyanyng resmy saytynda jariyalandy. Caytqa 12 mamyr kýni salynghan. Býgin 15 mamyr. Arada ýsh kýn ótti. Jәkenning baghdarlamasyn qazaq tilinde – 61 adam, orys tilinde – 270 adam (keshe bar bolghany 31  qaralym bolatyn) oqypty. Esterinizde bolsa, OSK-gha tirkelu ýshin Jәkeng Qazaqstannyng 16 ónirinen 138 294 adamnyng qolyn jinaghan. OSK onyng 135 506-yn ras dep tanydy.

Saylaualdy baghdarlama – ol ýmitkerding eng basty maqalasy. Ýgit-nasihat sol baghdarlamanyng mazmúny boyynsha jasalady. Júrt ol kandidattyng syrt kelbetining kórkemdigine emes, baghdarlamasynyng mazmúnyna qaray dauys beredi.

Sol eseppen ólsheytin bolsaq, «Jәkeng preziydent bolsyn» degen janaghy 135 myng adamnyng ózi Ahmetbekovting maqalasyn oqymaghany ma? Sol ótkendegi 135 myng adam qayda? Tym qúryghanda ózderi dauys bergen kandidattyng baghdarlamasyna bir mәrte kóz jýgirtip shyghugha bolatyn edi ghoy...

Jә, sonymen, baghdarlamagha oiysayyq. Baghdarlamalyq maqala 5 bólimnen, 50 joldan túrady. Úzyn-sonar maqalany týgel kóshirip jatpadyq. Oqyghylarynyz kelse, kommunisterding saytyn aqtara jatarsyzdar...

Birinshi bólim – «Batystyng yqpaly men jalghan qúndylyqtarynan bas tartu» dep atalady.

Áueli taqyrypqa toqtalayyq. Jәkeng bú joly bәrimizding kózimizdi baqyraytyp qoyyp, úrlyq jasapty. IYdeya úrlaghan, sóz úrlaghan. Kimnen deysiz ghoy, ózining bayyrghy qarsylasy Nazarbaevtan.

2019 jyl. 12 mamyr. Jambyl Ahmetbekov. Kompartiyanyng resmy sayty:

«Batystyng aqshagha tabynushylyq, kez kelgen jolmen tabys tabu jәne adamgershilikke jat dәstýri bizding Otanymyz ýshin qauipti. Egosentrli individualizm jana batystyq dәstýr izbasarlarynyng minez-qúlqyna tәn bolyp tabylady. Ol kópúltty Qazaqstan halqynyng biregey mәdeniyetine, bizding dilimizge, moralidyq mejemizge jat».

2019 jyl. 23 sәuir. Núrsúltan Nazarbaev:

«Batystyng artynan jýgirip, demokratiyaly el bolamyz degender bar. Ony biz kórmey otyrghan joqpyz. Biraq ta bizding jaghdayymyzda, eger de biylikti qoldan shygharyp alsaq, biz eldikten aiyrylamyz, tәuelsizdikten de júrday bolamyz. Eng keregi – qazaqtyng birligi, kópúltty halqymyzdyng birligi».

2019 jyl. 29 sәuir. Núrsúltan Nazarbaev. Beyjin:

«Qytay eshqashan shart qoymaydy. Batys bizge ylghy aityp jýrgendey, Qytay «biz sekildi ómir sýrinder» dep eshqashan aitpaydy. Batys elderi: «biz senderge kómektesemiz, «sender biz sekildi bolyndar» deydi. Biz olar siyaqty bola almaymyz. Biz – qazaqpyz, olar – nemis. Nemese sender – qytay, olar – amerikalyqtar. Sondyqtan Qytaydyng osy sayasaty únaydy».

2018 jyl. 12 sәuir. Núrsúltan Nazarbaev. Astana:

«Qansha ret Batystan kelip, «biz siyaqty demokratiya bolyndar. Amerika siyaqty, Batys siyaqty bolyndar» deydi. Biz – qazaqpyz, amerikalyq, nemis, aghylshyn emespiz. Biz sol býkil әlem kele jatqan demokratiya jolymen kele jatyrmyz. Biraq, bir kýnning ishinde myng kýndik sharuany attap ketpeymiz».

Plagiat pa, әlde sәikestik pe? Ózderiniz baghamday jatarsyzdar...

Jalpy Batysty jau kóru – Kremli qojayynynyng negizgi iydeologiyasyna ainalghan. Resey propogandasynyng qaruyna ainalghan orys teleefiyrinen kýn sayyn, tipti saghat sayyn aitylyp jatqan әngime. Ábden jauyr bolghan sóz. Jirinovskiy, Bogdasarov, Kisiylev, Soloviev sekildi "tósektegi teoretikterdin" abalap aityp, tabalap kórsetip jatqany. Kremli aitaghymen ghana ýretin әlgiler kýnine eki-ýsh mәrte "Batysty – qúbyjyq, demokratiyany – agressiya" dep aitpasa, bastary auyryp, baltyrlary syzdaytyn hәlge jetken.

Jәkeng de, Kremlidegiler de Batys qúndylyqtary, onyng demokratiyasy – Otanymyz ýshin qauipti deydi. Sondyqtan, Jәkenning bú bólimde aitpaghy biz ýshin janalyq emes.

Ári qaray «Halyq kommunisteri internasionalizmnin, euraziyashyldyq iydeyanyng jәne XXI ghasyrdaghy últtyng erekshe jolynyng jaqtaushysy» deydi. Osy jerdegi "XXI ghasyrdaghy últtyng erekshe joly" degenge toqtalayyq. Ol qanday jol? Jәken, ol turaly ashyp eshtene jazbapty. Sirә, Núrsúltan Nazarbaevtyng joly bolsa kerek. Qansha degenmen, memlekettik til emtihanynda «Ruhany janghyru» taqyrybynda shygharma jazyp, komissiyanyng jogharghy baghasyn alghan adam ghoy...

Sonan son, Jәkeng óz baghdarlamasynda «internetting belgili bir kontenti jastar ýshin qauipti dep sanaymyz» deydi. Qazir  elde internet búghattalatyn әdet payda boldy. Búl qoghamnyng narazylyghyn tudyruda. Dәl osy tústa Jәkenning internetke senzura kerek deui – ol ýshin qanshylyq tiyimdi?

Dese de, júrtty shatastyrugha haqymyz joq. Baghdarlamanyng búl bóliginde dúrys mәsele kóterilgen.  Internettegi destruktivti aghymdardy nasihattaytyn, pornografiyalyq mazmúndaghy nemese suisidke ýgitteytin submәdeniyet aghymdarynyng kontentteri bala-shaghagha qoljetimdi. Osy rette Jәkennin: «Memleket bizding balalarymyzdy internet-kontentting keri әserinen qorghauy tiyis, sonymen qatar kórkem әdebiyet, últtyq jәne әlemdik klassikanyng ýzdik shygharmalaryn oqytudy nasihattaugha erekshe nazar audaruy kerek» degen jazbasyna alyp-qosarymyz joq. Biraq, Jәkeng qazirgi biylikting kesh bata әleumettik jelini búghataytynyn qoldap ketpese bolghany...

Ekinshi bólim – «Barlyq qashqyn oligarhtardy sotqa tartu!» dep atalady.

Baghdarlamanyng búl bóliminde 2 abzas nemese 5 jol mәtin jazylghan eken. El-halyqtyn, memlekettik qarjysyn qaltagha basyp, qashyp ketken sheneunikter az emes bizde. Olardyng barlyghyn sotqa tarugha Ahmetbekovtin  dәti demesek te, dәrmeni jete me? Núrsúltan Nazarbaev otyz jyl el basqarghanda qaytara almaghan qashqyndardy Ahmetbekov qaytarady degenge senesiz be? Meyli, aqyry óz baghdarlamasynda aishyqtap jazghan eken, demek qanday da bir mehanizmdi biletin boluy kerek.

Ári qaray «Preziydenttikke ýmitker retinde men bizden úrlanghan kapitaldardy halyqqa, Otangha qaytarugha memleket pen qoghamnyng bar kýshin salatyn uaqyt jetti dep mәlimdeymin» deydi. Qarapayym sózben aitar bolsaq, sheteldegi qazaq kapitalyn elge әkelemin deydi. Ol qanday kapital? Ol janaghy qashqyn oligarhtardyng aqshasy, sosyn – Qazaqstandaghy shendi-shekpendilerding ofshordaghy aqshasy.

Jәken, ofshordaghy aqsha turaly aitpapty. Últtyq bank mәlimetinshe 100 milliard dollar, Halyqaralyq sarapshylardyng mәlimetinshe 140 milliard dollar shetelde, ofshorda jatyr. Ol Qazaqstannyng aqshasy. Salystyrmaly týrde aitsaq, Qazaqstannyng Últtyq qorynyng budjeti – 100 milliardtyng ainalasyn qúraydy.

Ýshinshi bólim – «Kedeylikpen kýres» dep atalady.

Baghdarlamanyng búl bóligi jalpylama jazylghan desek te, kóterilgen mәsele oryndy-aq! «Qazirgi tanda kedeylik júmyssyzdyqpen emes, tómen tabysqa baylanysty bolyp túr» dep jazady.

Jәkenning baghdarlamasynda tómen tabys tabatyn halyqtyng tabysyn arttyru, júmysshy azamattardyng jaghdayyn jasau, kedeyshilikpen kýres baghdarlamasyn әzirleu, úzaq merzimdi strategiya әzirleu, әleumettik-ekonomikalyq mәselelerdi sheshu, otandyq tauargha, auylsharuashylyghyna kómek kórsetu t.b. mәseleler qamtylghan eken.

Núrsúltan Nazarbaevtyng 2018 jylghy 5 qazandaghy Qazaqstan halqyna joldauy bar. «Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru» dep atalady. Jәken, óz baghdarlamasynda 9 jolgha syidyryp jazghan mәselelerding barlyghy derlik Nazarbaev joldauynda aitylghan bolatyn. Onyng oryndalghany qansha, oryndalmaghany qansha...

Tórtinshi bólim – «Kórshi eldermen ekonomikalyq integrasiya!» dep atalady.

Jәken, jazyp otyryp jalyghyp ketken be, әlde jazary tausylghan ba, әiteuir, búl bólimde 2 abzas nemese 4 jolmen shektelipti.

«QKHP ýmitkeri kórshi eldermen Euraziyalyq ekonomikalyq odaq (EAEO) jәne «Bir beldeu – bir jol» jobasy ayasyndaghy halyqaralyq qarym-qatynastyng jәne ekonomikalyq integrasiyanyng jalghasuyn qoldaydy» deydi.

Euraziyalyq odaq әuel basta ekonomikalyq odaq bolyp qúrylghanymen, býginde sayasy odaqqa ainalghan. IYә, Jәkeng jata-kep jarmasyp otyrghan EAEO sayasy maqsatta әm Reseyding mýddesi ýshin qúrylghan odaq. Ol Resey monopoliyasyna júmys jasaydy. Ol – óli odaq. Resey ózin euraziyalyq emes, europalyq memleket ekenin moyyndaghan kýni ydyraytyn odaq. Odaq ortaq emes, orystiki. Qaysybir jyly Bishkektegi  sammitte odaqtaghy monopoliyany synap sóilegen Belorussiya preziydenti Aleksandr Lukashenkogha Vladimir Putinning ong qoly Dmitriy  Medvediev ashyqtan-ashyq qoqan-loqy jasaghany esimizde. «Odaqtan ketsender, gaz baghasyn kóteremiz» dep short kesken. Shyndap kelgende EAEO deytin psevdoekonomikalyq odaqtyng berekesi kete bastaghan býginde. Bizge búl odaqtan shyghu kerek. Týptin-týbinde búl Jәkenning óz tilimen aitsaq, Tәuelsizdigimizge qauipti odaq. Ol turaly sayasatkerler jii aityp jýr.

Birazdan beri Kremldegi sayasatkersymaqtar odaq ayasynda ortaq aqsha engizu turaly aityp jýr. Ortaq aqsha turaly 2014 jyldan beri Reseyding týrli lauazymdaghy sheneunikteri aityp keledi. 2016 jyly Vladimir Putinning ózi qaramaghyndaghylargha ortaq aqsha engizu prosessin qarastyrudy tapsyrghan.

Alghashqylardyng biri bolyp, tengeden bas tartu, ortaq valuta engizudi qoldaghan dәl osy kommunister edi. Ayqyn Qonyrov deytin Jәkenning partiyalasy, Mәjilistegi fraksiyalasy qoldap sóilep, «búl bastamany qazaqstandyq deputattar da qoldaydy» degeni esimizde.

Odan әri Jәkeng Qytaydyng «Bir beldeu – bir jol» jobasyn qoldap, sol baghyttaghy integrasiyany jalghaytynyn aitqan. Qysqa qayyrsaq, EAEO – Elbasynyng iydeyasymen qúrylghan, dese de keyinnen Putinning synarjaq sayasaty kesirinen Resey mýddesi ýshin júmys jasaytyn odaqqa ainalyp ketti. Al «Bir beldeu – bir jol» Qytaydyng ekonomikalyq әm sayasy jobasy. Búl jobalarmen júmys jasau da Nazarbaevtyng bastamasy bolatyn. Demek, Jambyl Ahmetbekov búl baghdarlamasynyng búl bólimi arqyly Nazarbaev sayasatyn jalghaushy ekenin tanytyp otyr. Qaytalap aitsaq, jana eshtene joq. Kýnde estip jýrgenimiz, sol.

Besinshi bólim – «Ádiletti  salyq saludy engizu!» dep atalady eken.

«Qazaqstanda auqatty jәne óte auqatty adamdardyng sany óte kóp. Múnymen qatar kedeylik sheginde nemese oghan jaqyn dengeyde ómir sýretin adamdardyng sany artyp keledi. Qazaqstannyng salyq salu jýiesi baylar ýshin elimizdi júmaqqa ainaldyryp otyr. Búl – әdiletsiz!» dep jazady Jәken. Alyp-qosarymyz joq. Óte oryndy mәsele kótergen. Shyndyq. Ol shyndyqtan qashyp qútylmaysyn, әriyne.

Tek «Qazaqstanda auqatty jәne óte auqatty adamdardyng sany óte kóp» degen sózine az-kem derek keltiruge bolady.

Biz biletin 50 bay bar. Qarjysy milliardpen esepteletin 5 adam bar. Olar: Bolat Ótemúratov, Timur men Dinara Qúlybaevalar,  Kim men Ibragimov. Búdan bólek «Forbs Qazaqstan» tizimindegi taghy 45 adam. Jәkenning kóp dep kólgirsip otyrghany osy kisiler bolsa kerek...Basqasyn biz bilmeydi ekenbiz...

Salyq mәselesine kelgende kandidat: "EYDÚ elderinde jeke túlghalardyng tabys salyghy 42% qúrasa, bizde búl kórsetkish nebary 10% qúraydy. Orta tapty qozghamay, ýsteme tabysqa ie adamdargha tabys salyghynyng joghary mólsherlemesin qoldanu qajet" depti. Qarapayym tilmen aitsaq, tabysy az adamdargha tómen salyq, tabysy jogharylargha ýsteme salyq salu kerek deydi.

Búl turaly 2013 jyly Azat Peruashev,  byltyr jeltoqsanda «Aq jol» fraksiyasy,  biyl nauryzda Mәjilis deputaty Ekaterina Nikitinskaya Mәjiliste deputattyq saual joldaghan. Birkelki salyq shaghyn jәne orta biznesting damuyna kedergi ekenin, azamattardyng tabysyna qaray salyq mólsherin bekitu kerektigin aitqan. Búl saualdar Mәjilis mikrofonynda aitylyp jatqanda, Jәkender de sonda bolghan. Estigen. Esinde qalghan boluy kerek, endi sony baghdarlamada arnayy jazyp, kórsetipti. Dese de biz Jәkenning búl jazghanyn plagiat demeymiz. Mәsele oryndy kóterilip otyr.

Preziydenttikke ýmitker Jambyl Ahmetbekovting 5 bólimnen túratyn saylaualdy baghdarlamasynyng jalpy auany osy. Konkretika az, kóbine jalpylama sóz. Qyzyl sóz. Qyzyldardyng ókili qyzyl sózge sheber ekenin bildik.

Al búl Jәkenning elektoratyna qanshalyq senim beredi? Jogharyda aitqanymyzday, búl baghdarlamany basqasyn qoyyp, saylaualdy jәnigip dauys bergen óz qoldaushylary da oqymaghan sekildi.

Jәken, búryn da saylaugha týsip kórgen dedik qoy. Ol 2011 jyl edi. Ol kezde qalay boldy? Az-kem derek mine:

2011 jylghy saylau

• 14 aqpanda kommunister siezi Jәkendi preziydenttikke úsyndy;
• 17 aqpanda memlekettik til emtihanyn tapsyrdy;
• 26 aqpanda OSK Jambyl Áujanúlyn resmy týrde tirkedi;
• 2011 jyly ol 96 557 adamnyng qolyn jinady.
• 1,36% dauys jinap, 4 adamnyng ishinde ýshinshi oryn aldy.

2011 jyly Jәkeng «Jambyl Ahmetbekovting ýsh halyqtyq bastamasy» atty saylaualdy baghdarlama әzirlegen. Birinshi bastamasy – tómengi tabys kórsetkishin jaqsartu turaly boldy. Halyqtyng tauarlar men qyzmetterge qoljetimdiligin arttyru, eng tómengi tútynushy budjetin belgileu bolghan. Ol kezde Jәken: "Halyqtyng eng tómengi ailyghy 200 myn, ortasha jalaqy 300 myn, eng tómengi zeynetaqy 120 myng tenge boluy tiyis" dep sóilegen.

Ekinshi bastamasynda – JOO týlekterine alghashqy júmys oryndaryn tauyp beruge memleket mindetti ekenin aitqan.

Ýshinshi bastamasynda – kommunaldyq tarifter baghasyn tómendetip, salyqty azaytugha uәde bergen.

Bayqasanyz, Jәken, halyqtyng túrmysy, tómengi tabysy, salyqty azaytu mәselesin qayta kóteripti. Arada 8 jyl ótti ghoy, biraq... Ol kezde Jәkeng halyqtyng 40 payyz dauysyn jinaytynyna senimdi bolghan. Bú joly she? Bú joly jenetinine senimdi ekenin Azattyq arqyly jariyalap ta qoydy.

Resmy derekterge qarasaq, Jambyl Ahmetbekovting partiyasynda 2012 jyly 94 mynnan asa adam mýshelikte bopty. Qazir 135 myngha juyq bolsa kerek. Ótkende OSK-gha tapsyrghan 135 myng qoldyng iyelerin aitamyz... Sol 135 myng Jәkenning seneri qazaq elin kommunistik elge ainaldyryp jibermesi anyq. Sóitse de, iydeologiyany Leninnen, iydeyany Nazarbaevtan úrlaytyn  kandidattyng ekinshi jolghy joryghyn syrttay baqylaudyng ózi biz ýshin qyzyqty bolsa kerek...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz