(Sony. Basy myna siltemede)

Kýngey kýilerining ahualy neshik?

Ózbekstan men Qazaqstandy biriktiretin apaytós shóldi aimaq – Qyzylqúm – Syr men Ámudyng ortasynda jatyr, kólemi 300 myng sharshy shaqyrym. Búl ónir kýishilerinen bizge Qonyrat Álshekey (1847-1932), Janghabylúly Aqbala (1894-1945), Qúraqúly Dosjan (1877-1947) sekildi aituly daryn iyelerining aty mәlim, olardyng ónerin alghandardan Áytpenov Qayypnazardy (1900-1993), Qasymbekov Balghynbaydy (1902-1976), Sәrsenov Orazbekti (1923-1969), Aqylbekov Shaghdardy (1939-2015) ataugha bolady. Búlardan bólek Qaldarbek, Kerimbek, Álimbek, Elemes siyaqty dәulesker kýishiler de óz ónerimen elge tanymal. Kenes zamanynda osy ónirge arnalghan belgili tuyndylardan dauylpaz dombyrashy Shәmil Ábiltaydyng «Qydyr kezgen Qyzylqúm» kýi-tolghauyn, daryndy kompozitor Mәkәlim Qoyshybaevtyng «Qyzylqúm» atty simfoniyalyq poemasyn bilemiz. Qazir әigili kýishi Bóri Isa da osy ónirding dәstýrli dombyra ónerining damuyna ayanbay enbek etip jýr.

Qyzylqúm ólkesi kýishilerining keyingi buyny – kәsiby bilim alghan muzykanttar, jalpygha ortaq sauatpen susyndaghan orkestranttar, sondyqtan olardy jergilikti kýishilik mektepting ókilderi, yaky jalghastyrushylary dep tanu qiynnyng qiyny. Dey túrghanmen, respublikagha aty shyqpaghanymen, ónerine ólke júrtshylyghy tәnti dala dombyrashylary da kezdesedi, әlbette, olardy keshegi úly arnanyng sarqyny emes dep aita almaymyz. Myrzashól aimaghynda әnshilik-termeshilik óner óte belsendi, olar dәstýrli jolmen belgili dengeyde dombyrashylyqqa óz maqamyn qondyryp otyrady, sóitedi de, atadan qalghan sazdy tam-túmdap bolsa da saqtaydy. Mysaly, kompozitor Bóri Isanyng kýilerinde orkestrlik úran, zamanauy pafos kóp bolghanymen, qoghamday alghanda Myrzashól-Qyzylqúm ólkesine ghana tәn epikalyq saryn esip túratyny nazar audartady. Áriyne, aspaptyq, orkestrlik mәdeniyette óz orny bar kәsiby muzykanttyng kózqarasy ýnemi dәstýrli baghytty kýittemeytini belgili. Solay bola túra onyng tuyndylarynan topyraq renki, jusan bozghyly eles beredi.

Áriyne, kezinde dýr dәstýri alashqa әigili bolghan Qyzylqúm kýishilerining bayyrghy dombyra tartysynyng izi mýlde joghalyp kettti dep kesip aitu auyr, solay desek te saltanaty, salty saqtalghan mektebi bar dep tanu da qiyn. Keyingi dombyrashy qauym ejelgi «Qonyrat kýileri» tarihynan mýlde beyhabar, tipti Álshekeydi jýieley, taraulata tartatyndar da siyregen. Buynsyz kýishi Shaghdar Aqylbekov qaytqannan keyin aty múqym Jiydelibaysynnyng qazaghy men ózbegine әigili bolghan Aqbala abyzdy tolghaytyndar da azayyp barady. Ónertanushy, PhD doktory Mýsilim Ámzeúlynyng «Qazaqtyng dәstýrli 1000 kýii» antologiyasynyng qúrastyryluyna baylanysty bergen súhbatynda osy mәsele qozghalady. Jalpy kýngey kýilerining ahualy turaly ol mynaday pikir aitady: «Syr óniri kýishilik mektebining óneri nasihattala bastaghanyna onshaqty jyldyng kólemi bolsa da 4 tabaqqa 98 kýy engen, alghash ózge kýishilik mekteptermen teng túrghyda jaryq kóruine qal-qadarymsha kómektestim. Ókinishke qaray,

Ontýstikte kýy óneri zerttelip, kitap bolyp shyqqan emes... Shymkentte túratyn kýishi Shaghdar Aqylbekovting onshaqty kýiin jazyp alghan edim. Alayda ol shygharmalar Syr ónirining kýishilik mektebine óte jaqyn bolghandyqtan, Qaratau óniri kýishilik mektebine qosugha kelmedi» («Ontýstik Qazaqstan» gazeti. 08.12.2011).

Qazaq radiosynyng altyn qorynda saqtalghan kýilerding ishinde kóne Baysyn kýilerining sazyn, Qyzylqúmnyng baysal sarynyn eske týsiretini – osy maqalany jazugha sebep bolghan marqúm Orazbek Sәrsenovting shertisi. Orazbekting sazgerlik, kýishilik óresi biyik jaratylghan, shertu mәneri tanyghan kisige alystaghy Álshekeyden habar beretindey kósem. Áriyne, qazirgi kezde aimaqtyq kýishilik mektepter damyghan zaman, toy-saltanattyng sәni – orkestr, estrada... Degenmen Orazbek siyaqty bir ólkening múrasyn qapysyz alyp qalghan dombyrashyny tyndaghanda sanadan óshe bastaghan úshqyn qayta laulaghanday әserde qalamyz, babalarymyzdyng tobylghy qamshysyn iyiskegendey tolghanysqa týsemiz. Bir jaghynan, quanamyz, ekinshi jaghynan, osynau arnaly maqamdy qazirgi ónertanymdaghy jikteu ayasymen qay mektepke jatqyzarymyzdy bilmey, qorqyp, púshayman jaghday keshetinimiz taghy bar. Qasiyetti Qyzylqúmdy kim jaylamady, qazaqtyng et jaqyn emshektesteri – týrikmen, ózbek, qyrghyz, qaraqalpaqtyng kókpary da, tolaghay toyy da, topyraqty ólimi de bir bolghan sonau alys tarih esimizge týsedi. Ghasyrlar jamalynan kóktey ótip tiri qalghan osynau kýilerdi tyndaudan әste jalyqpaysyn, osynau kórkem dýniyanyng zәuimen úrpaqqa júghysty boluyn haqtan súraysyn.

Talasbek moyyndaghan talant

Orazbek Sәrsenov Ontýstik ólkening tumasy, Qyzylqúm ónirinde dýniyege kelgen. Kýishilik óner oghan jórgeginen daryghan. Kezinde aimaqqa aty shyqqan joypat kýishiligine qaramastan kәsiby óner jolyn qumapty. Oghan tauqymetti zamannyng yghyty da kelmegen kórinedi. Biraq óz ónirinde baba dәstýrin jalghastyryp, Qyzylqúm tókpelerin talmay nasihattaghan, jastargha ónege bergen. Orazbek kýishi túrmys auyrtpashylyghyn kóp kórdi, ónerin óner dep kózge ilmegen zamangha nazalandy. Jana ghasyr Qyzylqúm ónirine janasha serpindi muzyka әkeldi, kenes ókimetining iydeologiyasyna say «kolhozshyl» әnder payda boldy, túrmysta ózgeshe muzykalyq sipat beleng aldy, halyqtyng tanym-talghamy ózgerdi. Mәskeuding núsqauymen qazaqtyng birsypyra audany Ózbekstangha berildi. Búl tarihymyzdaghy eng auyr kezeng edi. Jaziraly Jyzaq jeri jaylaghan qazaghymen qosa Ózbekstangha qarady. Sonau Búhara oblysyna deyingi úlan-baytaq Qyzylqúm jayylymy týgeldey ózge elding menshigine ótip ketti. Endi ótkenge salauat aitqannan basqa amal neshik, tuysqan elge qayyrly bolsyn degenimizge de biraz zaman ótipti. Biz tek jerden airylghanymyz joq, Qyzylqúmnyng mynjyldyq foliklor múrasymen de, úly dalagha bitken shejiresimen de hosh aitysqan siyaqtymyz. Qazir týrki dýniyesi ayasynda sol audandardaghy sherli qazaqtardyng muzykalyq múrasyn jinaqtaudyng hәm olardy últtyq ónerimizding tarihyna qosudyng mýmkindigi qylandap túr.

Orazbek Sәrsenov

Orazbek kýishining shygharmashylyghyna alghash bagha bergenderding biregeyi – Talasbek Ásemqúlov. Kýy bilgiri Qyzylqúm kýishilik mektebining ózindik damuy turaly zertteu pikirin jazdy. Orazbek kýishining tól shygharmalarynyn

jana zamanda shyqqanyna qaramastan kóne saryngha kenen ekenine tamsanatynyn bildirdi. Qazaqtyng kóshi-qon túrmysyn negizge ala otyryp Syr boyyndaghy tasada qalyp oighan Qyzylqúm sarynynyng ózge kýishilik mekteptermen baylanysyn tarqatty, solay bola túrsa da sazy bólek dariya ekenin aitty: «Qazaq kýy ónerinde zertteushilerding nazarynan tys qalyp kelgen bir ýlken qúbylys bar. Ol – shertpe kýy dep atalatyn Arqanyng naqysty kýii men tókpe kýy dep atalatyn batystyng bolat kýiining qaqtyghysqan jerinde payda bolghan, qos úly mektepting de erekshelikterin boyyna sinirgen Syr boyynyng dәstýri. Álbette, búl dәstýr, búl mektep – shertpe kýy men tókpe kýiding mehanikalyq qosyndysy emes, kóne zamandardan tamyr tartqan aralyq dәstýr. Taza, qospasyz kýy ýlgilerimen júmys isteytin zertteushilerding búl kýy mektebi turaly pikir aita almauy osydan bolsa kerek».

Talasbek Ásemqúlovtyng osy bir pikiri ózindik adal niyetimen, ghylymy sergektigimen hәm batyldyghymen baghaly. Sebebi qazirgi kýy ónerindegi qalyptasyp qalghan ghylymy kózqarastardan synalap oy tabudyng ózi kisige nartәuekelmen barabar, qasang qauymnyng qabyldauy óte qiyn. Solay desek te, Qyzylqúm kýishilik mektebi óz jolyn tauyp, óskeleng úrpaqqa ruhy nesibe bolaryna kedergi bolmasa kerek-ti.

Kez kelgen kýishining daryny jalqy jaratylmaydy, tughan eli, ósken jerining әldiyimen erjetedi, soghan qaray shygharmashylyq kelbeti aiqyndalady. Orazbek kýishining beynesi de qasiyet tútqan Qyzylqúm jerine tartqan, ómirin sol ónirding sazyna arnaghan. Solay desek te, avtordyng jan-dýniyesindegi ahualgha zamana tynysy óz lebin tiygizgeni bayqalady, avtorlyq tuyndylarynda janasha yrghaq, dәuirge say intonasiya mol. Qazaq radiosynyng qorynda saqtalghan tómendegi kýilerining shyghu uaqighalaryna toqtala ketelik.

1. «Qyzylqúm». Joqtau kýi. Ákesi Sәrsen Qyzylqúmdaghy Altyqúdyq degen jerde qúm dauylynan qaytys bolghan eken. Balasy kóp jyldar әkesining sýiegin izdeydi, biraq taba almaydy. Sol sezimin qos ishekke tógedi.

2. «Jýsipting kýii». Jýsip – Orazbek kýishining tughan aghasy. Kezinde kýiding sazyn aghasy ekeui birigip tartqan desedi. Jýsip te ónerli bolghan, biraq dertti bolyp ómirden erte ozghan.

3. «Quanysh». Balalaryna arnaghan kýi. Orazbek kýishi óte balajandy adam bolghan. Egiz tughan qos qyzynyng biri – Zәuresi jylgha jetpey qaytqanda qatty qayghyrghan. Onyng ornyna Jaratqan taghy da bala sýigizip, Orazbekting mereyin qayta kótergen. Balalaryna qamqor, meyirban adam bolghan Orazbek kýishi auyr nauqasqa shaldyghyp, ómirden erte ótedi. Biraq artynda kóz quanyshy balalaryna degen sezimi kýy bolyp qalady.

4. «Kýltir-Mamay». «Kýltir-Mamay» – Ózbekstandy jaylaghan kóshpeli laqaylar men qonyrattardyng jalpaq tilinde «myltyq» degen sóz. Qazaqtyng sózinde siyrek kezdesedi. Qyrghyz halqy da myltyqty osylay ataydy. Mysaly, qyrghyzdyng ataqty manasshysy Saghymbay Orozbakovtyng aitqan núsqasynda: «Jazayyldy jatkyryp, Kýldýr mamay myltykty, Kýrkýrótó attyryp» degen shumaqtar bar. Úighyrlar da myltyqty «Gýldýr mama dobuul, chagylgan» dep ataydy.

5. «Mamaydyng jorghasy». «Qyrymnyng qyryq batyry» jyrynyng sarynymen shyqqan tuyndy. Manghyt Mamay batyrdyng beynesin kýimen keltiruge tyrysqan. Kýide batyrdyng jortuyly, jaugha shapqany, alasapyrangha aralasqany suretteledi).

6. «Jetiru kýii». Maqalanyng bas jaghynda aityp ketken ózbek, qaraqalpaq kýishilerining «Qunghirati» dep atap, tartatyn kýilerin bir arnagha toghystyratyn dәstýrding qazaq arasynda da saqtalghanyn Orazbek kýishining oryndauyndaghy «Jetiru kýii» dәleldey alatynday. Orekeng ómir sýrgen ortadan Sozaq jeri alys emes. Al sol Sozaqtyng Sýgir kýishisining danqy Orekene jetpedi degenge eshkim sene qoymas. Biraq ta búl kýiding «Ynghaytók» atalatynyn bile túra «Jetiru kýii» dep tartuy – eski dәstýr Orazbek kýishining saz sanasynan óshe qoymaghanynyng kuәsi.

7. «Syrlasu». Orazbek – aqyn retinde de aty belgili adam.

«Óleng jazdym arnayy,

Týsinetin er qayda?

Asyl zatty jigittin,

Qadirin biler er qayda?

Asqar da asu bel qayda?» – degen óleng joldary osy kýiding syryna dóp jazylghanday. Kýy saryny poetikalyq ishki tebirenispen shyqqan.

Kýishi Orazbek Sәrsenovting tól tuyndylary jinaqtalyp, jaqyn arada «Amanat» atty kýy antologiyasyna endi. Búl – kýishining telegey múrasynyng tughan halqymen qayta qauyshuyna sep bolatyn sýiinshi oqigha. Tәnir tilekti berse jeke hrestomatiyalyq jinaghy shyghatyn uaqyt ta tuady.

Zertteushisin kýtip jatqan tyng mәsele – keng auqymmen alghanda Qyzylqúm dalasynyn, onyng ishinde Myrzashól ólkesining tek ózine ghana tәn, menmúndalap túrghan әnderi men terme-tolghaulary. Ázirge anda-sanda teledidar men radiodan kórip-estip qalatyn, biraq әli eshkim erekshelikterine nazar audarmaghan, Qyzylqúm ónirinin, kenirek aitsaq, Berik Jýsipov bauyrymyz tanbalaghanday, Jiydelibaysyn aimaghynyng әn-kýy óneri men termeleri turaly zertteulerding ómirge keluinen ýmittimiz.

Maqsat Múhitdenov,

Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet qayratkeri,
Qyrghyz Respublikasyna enbek sinirgen qayratker,
týrkolog, muzyka zertteushisi

Abai.kz