Áuelde әleumettik jelilerdi talqylanyp, keyin «Masa.kz» internet gazetinde jaryq kórgen song jalpyhalyqtyq ashu-yza tudyrghan mәsele - kókshetaulyq «Stepnoy mayak» gazetining qazaqtyng kiyiz ýiin - qanghybastardyng baspanasy dep mazaq qyluy deputattardyng da nazarynan tys qalmady.

QR Parlamenti Mәjilisining jalpy otyrysynda deputat Núrlan Ónerbay Qazaqstan Respublikasynyn  Memlekettik Hatshysy Qanat Saudabaevqa  deputattyq ýndeu joldap ashyna sóiledi. El namysy - er namysy dep biletin Núrlan aghamyz babalardyng kózi, san ghasyrlar boyy sansyz úrpaq ósip-óngen kiyiz ýidi qorlaudyng týp-tórkini óz ishimizdegi mәngýrtterding nemqúraylylyghymen tikeley baylanysty dep biledi. Bir gazet emes, Aqmola oblysyna qarasty birneshe gazetting elektrondy audamagha ilesip Maghjan Júmabaevtyng tegin - Pyatnisabaev, Baqytjan Júmadilovting tegin - Pyatnisadilov dep bere salu sol nemqúraylylyqtyng basty dәleli. Sonshama gazettegi qanshama qyzmetkerlerding eshqaysysynyng búghan mәn bermeui  - basshylyqtan bastau alatyn salghyrttyqtyng әseri. Deputat aghamyzdyng ashyna aitqan azamattyq pikirin nazarlarynyzgha úsynamyz.

Áuelde әleumettik jelilerdi talqylanyp, keyin «Masa.kz» internet gazetinde jaryq kórgen song jalpyhalyqtyq ashu-yza tudyrghan mәsele - kókshetaulyq «Stepnoy mayak» gazetining qazaqtyng kiyiz ýiin - qanghybastardyng baspanasy dep mazaq qyluy deputattardyng da nazarynan tys qalmady.

QR Parlamenti Mәjilisining jalpy otyrysynda deputat Núrlan Ónerbay Qazaqstan Respublikasynyn  Memlekettik Hatshysy Qanat Saudabaevqa  deputattyq ýndeu joldap ashyna sóiledi. El namysy - er namysy dep biletin Núrlan aghamyz babalardyng kózi, san ghasyrlar boyy sansyz úrpaq ósip-óngen kiyiz ýidi qorlaudyng týp-tórkini óz ishimizdegi mәngýrtterding nemqúraylylyghymen tikeley baylanysty dep biledi. Bir gazet emes, Aqmola oblysyna qarasty birneshe gazetting elektrondy audamagha ilesip Maghjan Júmabaevtyng tegin - Pyatnisabaev, Baqytjan Júmadilovting tegin - Pyatnisadilov dep bere salu sol nemqúraylylyqtyng basty dәleli. Sonshama gazettegi qanshama qyzmetkerlerding eshqaysysynyng búghan mәn bermeui  - basshylyqtan bastau alatyn salghyrttyqtyng әseri. Deputat aghamyzdyng ashyna aitqan azamattyq pikirin nazarlarynyzgha úsynamyz.

«Tәuelsizdik tuyn tikkenimizge biyl 20 jyl tolady. Egemendik alghaly beri eldikting simvoldary Elbasy (Preziydent), Eltanba, El úrany, El tuy (memlekettik tu) qay dәrejede dәriptelip, qúrmettelip jýr. El simvoldarynyng qataryna jatatyn memlekettik til jәne onyng qoldanylu ayasy qanday?

Osydan eki jyl búryn Memlekettik Tudy dәripteu turasynda saual joldanyp, iri-iri qalalardyng kórnekti oryndarynda jәne úly «Jibek joly», býgingi Batys Evropa-Batys Qytay halyqaralyq tas joly ótetin iri qalalargha kire berisi men shygha berisine biyik túghyrgha ornatu úsynylghan edi. Ázirge, tek El ordamyz Astanada ghana, onda da bir jerde túrghanyna kónil júbatyp jýrmiz.

Býgingi aitylatyn mәsele, resmy jiyndardaghy bayandamashylardyng tili. Mysaldy alystan emes, Parlament Mәjilisining óz qabyrghasynan-aq alayyq. Bizdegi memlekettik tilge ilespe audarma sapasyn aitpaghannyng ózinde, keyde audarylmaydy da. Ótkendegi Ýkimet saghatyndaghy jasalghan eskertpeden keyin anyq bolghanynday, bizding bәrimizding orys tilin týsinip-biletinimiz ýshin ilespe audarma jasamaugha da bolady eken. Sonda qalay, bizding orys tilin bilgendigimiz ýshin Memlekettik til zardap shegui kerek pe?

20 jylda qazaq tili «memlekettik til» mәrtebesine layyq bola almay keledi. Búl jerde manyzdy problema, qoghamnyng sanasynda qazaq tili memlekettik til syndy biyik mәrtebege ie bolsa da, tek osy tilde sóileyik, osy tildi qoldanamyz degen berik týsinik әli qalyptaspauda. Memlekettik til bolghannan keyin, ony damytu, ornyqtyru men nyghaytu әlbette memleketting mindeti. Alayda, qogham da shette qalmau kerek. Dey túrghanmen, memleket osy mәseleni layyqty atqarugha tiyis bolghanymen, ony óz dengeyine jetkize almay otyr. Sonyng kesirinen qazaq tili jetimdik kórude.

Elimizdegi ministrlikter, men Ýkimet basshylyghynda qyzmet atqaratyndardyng 80-90 payyzy qazaq últynyng ókili ekeni belgili. Solardyng memlekettik tildi damytamyz dep әbigerge týsip jýrgenderine ayaushylyqpen qaraugha tura keledi. Olarda jýrip jatatyn sansyz jiyndardyng kýni býginge deyin, tym qúrysa, bireui bastan-ayaq memlekettik tilde ótpeydi. Býkil el, býkil tómengi basshylyq solargha qarap, solardan tәlim almay ma?

Osynda Parlament qabyrghasynda bayandamalaryn qazaq tilinde jasaytyn keybir basshylar, tili shúbarlanyp, ejektep túrghanda, qúlaqqa ersi tiyip, namysyndy qozdyrady. Qazaqsha sóiley almaytynyna tipti qysylmaytyn da siyaqty. Memleket qajet etpegen tilde men nege sóileuim kerek deydi ma eken? Olar bizding tilimizdi, Qazaq eli sóileytin qazaq tilin dәl búlay qorlaghanyn jәne  anasynyng tili men últynyng qúndylyqtarynan qyzmetin joghary sanaytyndardy kimderding sanatyna qosamyz?

Qazaqstan azamaty bola túra, elimizdegi basqa últ ókilderining keybireuleri, ata-babalarymyzdyng dinine, tiline, asyl qúndylyqtaryna, memleket simvoldaryna múryn shýiirip-te qaramaytyndyghy da osydan. Áytpese, basqa júrt emes, shetel emes, ózimiz qarjylandyratyn orys tilindegi basylym qazaqtyng kiyeli kiyiz ýiin ashyq kýnde qanghybas qazaq túratyn kýrke dep, Alashtyng arysy Maghjannyng tegi Júmabaevty - Pyatnisabaev, óner qayratkeri Baqytjan Júmadilovti - Pyatnisadilov  dep audarmas edi ghoy.

Kepegemiz  aghash, úranymyz «Alash» degen ejelgi Týrkilerding túghyryn qúlatpay, ata-júrtqa at baylaghan, kóshuge ynghayly, ózimen bipre ala jýrip ómir sýrgen baspanasy, kiyiz ýidi osylay qorlamas edi. Búl naghyz masqara?

Bile-bilgenge kiyiz ýy -  qazaq túrmysynyng basty bolmysy. Ruhany mәdeniyet auqymynda, kiyiz ýy baspana ghana emes, arghy әlemmen baylanystyryp, qaskóy ruhtardan qorghaytyn kiyeli oryn. Qazaq ýiding kiyesi shanyraqtan bastau alady. Uyq ornyqtalyp, kerege myqty bolyp, irgesin berikteydi. Shanyraqty tapjyltpay ústap túrady. Yntymaq pen birlikting belgisi osynda ekenin bilmedi deymiz be? Joq bildi. Bile túra әdeyi jazady, namysty taptaghysy, әruaqty qorlaghysy keledi.

Keshegi Alash arysy Maghjannyng ruhyn qorlap, sayqymazaq etu jay salghyrttyq deuge kelmeydi. Kezinde, Sovet ókili Jangeldindi,  eski hukimet zamanynda qazaq shapanyn kabiynet kiyimine, islam dinin hristian dinine aiyrbastatyp, Jangeldindi Stepnovqa ainaldyryp, missioner etip qorlamap pa edi.

Búl sózimdi keybireuler últshyldyqqa balauy mýmkin. Meyli, eger «telehabarlardyng kem degende jartysy qazaq tilinde boluy kerek» degen mening úsynysym últshyldyq bolsa, bola qoysyn. Elimizding eleuli memlekettik merekelerinde qazaqtyng әni shyrqalyp, qoyylymynda qazaq iysi shyghyp túratyn últtyq sahnany ózimizding qazaq óner iyesi basqaruyn men qalasam osy últshyldyq pa?  Últymyzdyng mýddesin qorghau últshyldyq emes bolar!

Qúrmetti Qanat Bekmyrzaúly!

Jogharydaghyaytylghandardy eskere kele tómendegidey úsynamyz bar.

1. Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstan halqy Assambleyasynyng songhy ótken sessiyasynda sóilegen sózinde «tilge shyn janashyr bolsa, qaltasynan aqsha shygharsyn da arnayy jobalargha salsyn» - degen edi. Endeshe, kez kelgen memlekettik qyzmetker, resmy jiyndarda qazaqsha taza sóiley almasa, ilespe audarmany qamtamasyz etip, shyghyndaryn óz qaltasynan tóleytin bolsyn.

2. Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik qyzmet isteri agenttigi, memlekettik qyzmetshiler men әkimshilik memlekettik lauazymdardy atqarugha ýmitkerlerdi synaqtan ótkizude belgilengen tәrtippen memlekettik tildi jetik mengeru ayasynda qazaq tili boyynsha emtihan aluy qajet. El Preziydenttiginen ýmitker bolghan kezde, Elbasy da emtihan tapsyrdy emes pe? Nege basqalary da osylay tapsyrmasqa. Yaghni, tiyisti zandargha ózgertuler engizilui qajet.

3. Basylymynda últtyng ar-namysyna tiyetin, qoghamda narazylyq tudyratyn otandyq búqaralyq aqparat qúraldaryna qúzyretti organdar tarapynan qatang baqylau bolu qajet. Jogharyda atalghan kelensizdikke jol bergen, qazaq últyn sayqymazaq etken Aqmola oblystyq «Stepnoy mayak», audandyq «Burabay», «Luch», «Seliskaya novi» gazeterin jauyp qana qoymay, zang aldynda tiyisti jazagha tartu qajet dep sanaymyz.

Ýndeuimizding jauabyn Zanda kórsetilgen merzimde kýtemiz».- dep 14 deputat qol qoyghan.