(«Daryn» Memlekettik syilyghynyng iyegeri, aqyn S.Núrjangha hat)

Bisillamhir Irahmanir Rahiym

Svetqaly bauyrym!

Hattyng qadiri ketinkirep túrghan myna aldamshy pәny zamanda ózine jazyp otyrghan mening búl hatym  BAQ arqyly aqyn-jazushylargha arnaghan ýshinshi hatym eken. Alghashqy hatym «Jýrgeysinder eske alyp, payghambar attas aqyndy» dep osydan shiyrek ghasyr búryn artyna amanat qaldyryp ketken, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng I.Jansýgirov atyndaghy syilyghynyng iyegeri sazger-aqyn Jýsip Qydyrovtyng 60 jyldyghy aldynda «Aqyn ruhyna hat» degen taqyryppen «Jas Alash» gazetine basylyp, avtordyng ózim 1997 jyly «Shartarap» baspasynan  qayta bastyrghan «Myng bir kýn» mahabbat kitabyna alghysyz sóz retinde endi. Áruaqtan alghan jauabym, sol uaqyttan beri qolymnan kelse kishkentay da bolsa qayyrymdylyq jasaudy boyyma ektim.

(«Daryn» Memlekettik syilyghynyng iyegeri, aqyn S.Núrjangha hat)

Bisillamhir Irahmanir Rahiym

Svetqaly bauyrym!

Hattyng qadiri ketinkirep túrghan myna aldamshy pәny zamanda ózine jazyp otyrghan mening búl hatym  BAQ arqyly aqyn-jazushylargha arnaghan ýshinshi hatym eken. Alghashqy hatym «Jýrgeysinder eske alyp, payghambar attas aqyndy» dep osydan shiyrek ghasyr búryn artyna amanat qaldyryp ketken, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng I.Jansýgirov atyndaghy syilyghynyng iyegeri sazger-aqyn Jýsip Qydyrovtyng 60 jyldyghy aldynda «Aqyn ruhyna hat» degen taqyryppen «Jas Alash» gazetine basylyp, avtordyng ózim 1997 jyly «Shartarap» baspasynan  qayta bastyrghan «Myng bir kýn» mahabbat kitabyna alghysyz sóz retinde endi. Áruaqtan alghan jauabym, sol uaqyttan beri qolymnan kelse kishkentay da bolsa qayyrymdylyq jasaudy boyyma ektim.

Ekinshi hatym jazushy inim Didahmet Áshimbaevtyn  kýlli qazaqtyng oiynda jýrgen dindegi kýrdeli mәseleni qauzaghan «Qazaq әdebiyeti» gazetindegi «Ata dinimiz ata ghúrpymyzben astassa» (№41,10.10.2008 j.) degen taqyryppen bas mufty Ábsattar Derbisәliyevke jazghan hatyna baylanysty oidan oy tuyp, «Hatyna jauap aldyng ba?» degen taqyryppen  tikeley óz qolyna tapsyrdym. Hatymdy oqyp shyghyp, ózi otyrghan bólmeni basyna kótere rahattana kýlip, Ábsattardyng hatyna oray telefon shalghanyn, biraq jauap jazugha yqylas bildirmegenin aitty. Men jazghan  hatymdy «Qazaq әdebiyeti» gazetine alyp barudy bilmey qalghanym joq, birinshiden, hatpen eng aldymen ózi tanyssyn degen oy bolsa, ekinshiden, ózi búryn kóp jyl qyzmet jasaghan basylymyna dúrys kórip jatsa, óz qolymen aparyp bastyrghanyn maqúl kórdim. Didahmet solay etti de. Ózim jazghan hatymnyng salmaghyn ózim de bilemin ghoy, hatty sol qalpynda basyp shygharu kim-kimge bolsa da onay sharua emes bolatyn. Biraq sol hat dýbiri Á. Derbisәlige jetken boluy kerek, onyng «Qazaq әdebiyeti» gazetinde «Dinimizdi bilimmen tanyghan abzal» (№2, 23-24 qantar 2009 j.) degen taqyryppen, kesh te bolsa «jauyrdy jaba toqyghan» jauaby jariyalandy. Ol jauapqa jazushynyng qanaghattanghan-qanaghattanbaghanyn bilmeymin, ózim qanaghattana qoymaghan son, Didahmetke «Jauapqa kónling toldy ma?» degen taqyryppen ekinshi hatymdy jazyp, ony eki-ýsh gazetke jariyalap, alyp baryp qolyna taghy tapsyryp kettim. Jazushy hatyma razy bolghanymen, sol basylym betterinde jauap qayyra qoyghanyn kórgenim joq. Mendegi maqsat - osy hatym arqyly songhy on jyl kóleminde dәstýrli dinimizde oryn alyp otyrghan berekesizdikke Didahmet arqyly jazushylar qauymyn da aralastyra otyryp, qazirgi tanda el ishinde synalap sinise bastaghan  zaual syrqattyng aldyn alu bolatyn. Didahmet BAQ arqyly el aldyna shyghyp ekeu ara әngimeni  jalghastyrudy qúp kórmegen siyaqty...

Bir jaghynan qara bastyng qamy ýshin ghan tirshilik jasaugha beyimdep jatqan mynau ótpeli qoghamda - búl da dúrys shyghar.  Uaqytyn bólip, din ýshin «qaraqúlaq» bolghanda «elim men dinim» degen sol adal niyetin úghynyp, soghan qoldau kórsetip jatqan jan balasy bar ma? Ýkimetting qúlaghy keren, dindarlarymyzdyng kóbi  din janashyry emes - dýmsheler. «Ayttym ne, aitpadym ne» degen boluy kerek. Bolghan mәn-jәidi osy dәrejede  úghynyp, men de sabyr tauyp jýrgenmin. Osynday boykýiez shaqta kózim «Zona kz. net» blogyndaghy sening «Qúdaydyng aldynda dәrejemdi asyryp jatqan telearnalargha alghystan basqa aitarym joq!» degen súhbatyndaghy;

«... Jaqyn qaldym jyraqtaghy múratqa,

Pәruardigar! -

Ar - Tuymdy qúlatpa!

Dos panasy, jau jalasy ekeulep,

Jetektep ap engizedi júmaqqa.

Men ólgende jazdyrtpaymyn aqyn dep,

«Pәlenshe» bop mindetsuge haqym joq.

Basymda tek jylar ylghy qúlpy tas;

«Búl molada bir zikirshi jatyr» -dep jazghan shumaghyna kózim týsip ketip,  qayta dýr silkindim. Osy bir jandy shumaghynnyng jol silteuimen súbhatyndy bayyz tauyp qaytadan tolyq oqyp shyqtym. Rahmet, «biylik atyn jamylghan býlikshi, din atyn jamylghan mýrtet, sayasat atyn jamylghan satqyn, zang atyn jamylghan jendetter» turaly  bir kisidey óz pikirindi búltartpay aitqan-aq ekensin. Dәl qazirgi tanda óz oiyn osylaysha aita biletin keudesinde qúdayy bar ózing sekildi imandy azamattardy tabudyng ózi qiyn.

Svetqali, senimen búryn sondy aralasym bolmasa da óz tanuymsha sen óz qatarynnan erte tanylyp, oq boyy ozyp shyqqan aqynsyn. Saghan berilgen Memlekettik «Daryn» syilyghy da kezinde óz jolyn janylmay tapqan. Osydan on shaqty jyl búryn «Altyn Orda» gazetinde jariyalanghan Mústafa Shoqaydyng aruaghyna baghyshtalghan «Minajatyndaghy» myna shumaqtar mening әli esimde;

«...Aymauytov, Júmabaev?!. Óshir, oibay, óshir atyn,

Qajet emes bizge  qanday ker jazushy, kejir aqyn!

Batsyn kýni Shәkәrimnin, Mirjaqyp pen Halel, Jansha,

Órte, qúrt, jyrt kózge týsken arttarynda óleng qalsa!

Qúdiretti atan-anang - partiyanyng arqasynda

Otyrghanyng shyqty ma esten uniyversiytet partasynda?!

Olay bolsa - endi eshqashan úmytpastay ýiretemiz,

Júlynyn ýzip úghymynnyn, qabyrghasyn kýiretemiz.

Bókeyhanov, Shoqaev pa?! «Shekten shyqqan - qate aiyby!»

Seni sonda taghy estigem o, Mústafa Shoqayúly!..

Alghanday-aq janymyzdy jyn iyektep, malghún tyrnap,

Bizding kurs tóbesinde úzaq túrghan shang búrqyrap...». Tariyhqa baylanysty  óz basynnan keshken ólenmen salynghan tútas kórinis - kimning de bolsa kóz aldynda qalumen birge, әdildikti óz betine qalqytyp shygharar tarihtyng tereng de taza bolmysyn kórsetken bolatyn.  Óleng bylay týiindelushi edi;

El men Jerdi amanattap Áulie men Mashayyqqa,

Álde biz de saghan úsap jat ólkege qashayyq pa?...

Sen de keshteu oiyn Qúldyng oqydyng ba moyyn búrdyn,

Eng songhy ret Manghystaudan attanypsyng - keyin bildim.

«Ýsh jýz alpys әuliye» men Pir Beketke siyndyng da,

Qanbaq bolyp erip ketting aspandy úrghan qúiyn-qúmgha.

Sen nemese bayaghyday qanatynmen kókti qúshyp,

Mәngi Júmaq Mekenine perishte bop ketting úshyp...

Shyny kerek osy ólenindi oqy otyryp, sening imany shumaqtarynnan sol kezde-aq ózing býginde pir tútar Qoja Ahmet Yassauiyding hikmet shalyghyn sezgendey bolghanmyn. Sol sezinis meni aldamaghan siyaqty. Ony osydan eki jyl búryn  gazet betinde jariyalanghan «Kóne qorymdaghy jyrlar» shoghyry toptamandaghy;

Biter me ed Qyrdyng Molasyna Til,

Aytar ma ed, shirkin, jan jyryn?

Zúlym ghasyrdyng nalasy jatyr,

Jarasy jatyr qandy irin...

Hhh

Tәuelsiz Elding Ardageri bop,

Tórde otyr taghy tabytty.

Qyzyl ghasyrda qangha jerik ed,

Imangha shóldey qalypty!..

Hhh

Keshir meni, adal Ýrey, pәk Sekem,

Danyshpansha solqyldap túr qaq shekem

Kóni kórge qúlamaghan Tiriden,

Ólilerge aqyl bergen jaqsy eken!..

Hhh

Bolmay túryp Haqqa ghashyq,

Jyr jazghan kim tasqa basyp?

Ayaq ketti bastan asyp!

Sózding bәri sandyraq.

Qara qazan qaqpaghy ashyq,

Súlu jigit boqqa ghashyq!

Qor boldyn-au, Jan-Júmaq!

Hhh

Saghan kelgen әrbir sәtim - núrly shaq,

Osy jyrdy syiladyng sen kýige orap.

Qara tasty jaryp ósken gýl qúsap,

Qara tasty jaryp shyqqan - ghimarat!

Hhh

«Sofysyn» - dep ýrse de itter óshigip,

Taba almaspyn búdan artyq Baqty men.

Osy jyrdy qabyrghadan kóshirip,

Jýregime oiyp jazdym - shapqymen!...

Men sening ólenindi taldap baghasyn beretin belgili әdeby synshy da emespin, sondyqtan ólenderindi odan әri taldap jatqym da kelmeydi. Biraq, myna imandy shumaqtar sening jetken óz biyigin. Osy jyrlaryndy qayyra oqy otyryp  ony janyma sinirgim kelgenin, sonymen az da bolsa  ruhany qazynamdy toltyrghym kelgenin jasyra da almaymyn.  Qazirgi sanaly jandargha osynday imany jyrlar kerek. Sen joqtan bar jasap otyrghan joqsyn, bar bola túra osy kýnge deyin óz mәninde oqyrmanyna jetpegen sofylardyng piri әz-mashayyq  Qoja Ahmet Yassauiyding kónil múraghatynda shang basqan hikmetin qayta janghyrtyp, joghaltqan jauharymyzben qayta tabystyryp otyrsyn. «Hikmet» sózi aqyl, parasatty sóz, din ilimi,  shynayy bolmysty (Tәnirdi) tanu degen maghanany bildiredi. Yaghny hikmet Alladan beriletin ayan. Ol eki aqynnyng birining mandayyna jazylar baq emes.  Ólendering turaly  әzirge osy aitqanym jeter.

Endigi әngimeni  óz súhbatyndaghy jan kýizelisine týsirgen «Habar» arnasynan kórsetilgen «nekesiz tuylghan shata filim» «Aqiqattaghy»  әdiletsizdikke audaralyq. Ras, aqyn - ózing aitpaqshy, syzdaghan jaranyng auzynda jýrushi! Ol, әsirese, últ qúndylyghy men ruhany qazynasy talapaygha týskende, aqqa qara jaghylghanda, argha jala jabylghanda... jýredi ham kýiedi. Men de búl synar ezu habargha baylanysty óz pikirimdi, uaqtyly, eki kýnnen song ózderi izdep telefon soqqan «Dat» jobasymen jaryq kórip jatqan «Obshestvennaya pozisiya» gazeti tilshilerine ashyq  bildirgenmin. Habardaghy basty ynghaysyzdyq kýni býginge deyin qazaq halqy ústanyp kelgen- din Islamdy barynsha qorlaghany boldy. Dәstýrli dinimiz turaly basqa dindegi «ghúlama ghalym» kósemsip pikir bildirdi. Súmdyq qoy! Óz dinimiz turaly pikir aitatyn bir qazaq qúryp qalyp pa edi. Ásheyinde «akademiktigin» algha tartatyn Ábsattar qayda, onyng orynbasarlary she? Orynbasary demekshi, osy habardaghy qalyng zikirshilerding arasynda qyzyl taqiyasymen zikirge qatynasyp otyrghan diny basqarma tóraghasynyng orynbasary, sharighat jәne fatua bólimining basshysy M. Alsabekov ne bitirip otyr? Zikirshiler zikirge týskeni ýshin týrmege toghytylsa búl azamat qalay aman qalghan? Mening biletinim zikir bizding elge respublika músylmandary diny basqarmasy Tashkendegi Orta Aziya diny basqarmasynan bólingen kezde keldi. Respublika músylmandary birinshi qúryltayynyng aldynda da, sonynda da alghash ret Allagha madaq zikir aitylghan...

Osy filimdegi ata babasynan bastap, ózine deyin san ret «aqyldan azap tartqan», endi ata júrtyna kelip, ózi tereng biletin Islam ilimin tughan halqynyng ruhany tynys tirshiligi ýshin, jastar sanasyna sinirudi maqsat tútyp, jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey enbek etip jýrgen  Smatulla Maqsúmgha elding kózin әdemi ashypsyn. Búl sening ibalylyghyn. Qazir besiginde diny tәrbie kórmegen aqsaqaldyng saqalymen jasty, ózing qatarly tәrbiyesiz jastar sol saqalgha jarmasyp jatyr. Men maqsúm turaly ózin kórmey túryp «Týrkistan» gazetinde (17-23 nauryz, 2000 jyl), sonynan «Kim qauipti? «Islam qaupin» qozdyrushylardyng ózderi qauipti» atty kollektivtik jinaqqa engen maqalamda « ... Osynau diny medresining biri Almaty qalasy Jetisu audanyna qarasty Qarasu eldi mekeninde Tóle by qauymdastyghy janynan ashylyp, songhy eki jyl kóleminde júmys jasap kelgendi. Múnda 140 adam tegin tamaqtanyp, tegin dәris alatyn. Osy oqu oryny eng aldymen Respublikalyq músylmandar diny basqarmasynyng kózine tiken bolyp qadaldy. Óitkeni múnda dәris berudi Qúday jolymen sonau Pakistannan arnayy kelip, sonda jýrgen óz bauyrymyz Smatulla taqsyr jýrgizetin. Mediresening tәlim tәrbie beru tәsili kópshilik arasynda jaqsylyq jaghynan anyz bolyp bara jatqan son, búl bizding Respublikalyq músylmandar diny basqarmasyna qyzghanysh pen ýrey tughyzdy.

Qyzghanyshy - taza diny bilim izdegender sonda aghyla bastady. Óitkeni, qazir músylmandar diny basqarmasy janyndaghy Islam Uniyversiyteti din mamandary emes, dýmshe moldalar dayarlaytyn boldy. Ashylghan kezding ózinde birde-bir fakuliteti ne qajetti oqu bazasy bolmaghan, bastauysh klastyq qana bilim beruge mýmkindigi bar osy oqu orynyn ashyp institut, sonynan uniyversiytet dep tirkegen Ádilet ministrliginde de әdildik bolmady. Uriyversiytet rektory degen Núrjan Arystanúlynyng ózi joghary oqu orynyn bitirmey, kimge bilim berip, qanday oqu orynyna basshylyq jasaghanday. Al múnday shala oqu orynyn bitirgen dýmsheler sany kóbeygen song elge de, dinge de qauipti emes pe?!

Ýreyi - Almatynyng Ortalyq meshiti janyndaghy Islam Uniyversiyteti men Merkedegi mediresege oqugha týsu ýshin aldyn-ala әr adamgha 100 000 tenge qarjy tólenui tiyis. Qarjysy joq kedey-kembaghaldardyng balalary sonda qayda barmaq? Áriyne, barlyq shyghyndy óz moynyna alyp, sapaly bilim beretin Qarasudaghyday oqu oryndaryna aghylady...» dep jazyppyn. Búl ýzindini keltirip otyrghanym, ekeumizding din hazireti Smatulla taqsyrgha degen kózqarasymyzdyng ortaqtyghy. Mening bayqaghanym osy kiside kóp adam sezine bermeytin ýlken kiyeli qasiyet bar. Qazaq; «Bireuge or qazba, qazsang tereng qaz - ózinning týsuine jaqsy» degen. Oilanshy, qarapayym din ghúlamasynyng sonyna shyraq alyp týsken sol kezdegi din basynyng qazirgi jaghdayy ne bolyp jatyr?  Onyng ýstine osy kisining Almatydaghy abaqtygha júmbaq jaghdayda toghytyluyna baylanysty qazir el gu-gu әngime taratuda. Osy qalada oryn alghan jer silkinisi men san ghasyrlardan beri syr bermey kelgen Alatau baurayyndaghy shyrshalardyng japyrylyp qirauyn da osyghan saydyruda. Múny aityp otyrghanym, tirshiliginde payghambarlardy jer betine syighyzbaghandar da - adam, óltirgennen song payghambarlyghyn moyyndap ókirip, ókingender de - adam ekenin eske alyp otyrghanym ghoy.   Tayauda, osy kisige baylanysty Á.Derbisәli men diny basqarmanyng Sharighat, pәtuә jәne diny isteri bólimining mengerushisi M. Alsabekovtyng («Ismatullashylar turaly») pәtuәsin oqydym. Biri - Alladan ózin úlyq  sanap jýrgen múnapyq bolsa, ekinshisi óz Otanynan opasyzdyghy ýshin músylmansha  dýre jep, bizding eldi panalap qashyp kelgen shermende. Býgingi bar pәlening basy osy boluy kerek... Olar ózderi shygharghan pәtualarynda, ózderinen ilimi kósh ilgeri túratyn din janashyryn «júrtty namazdan qashyrghan beynamaz jan» retinde kinәlapty. Pәtuanyng sonyna qos «dindәr»  biri «Ábsattar qajy», ekinshisi «Múhammed Husayyn qajy» dep qol qoyypty. Qajylyq paryzdy әrbir mýmkindigi bar músylman ótegeni abzal. Al sol ótelgen qajylyghy, qabyl bolghan bolmaghanyn bir Allanyng ózi ghana biledi. Sony bilmey, Allanyng tirligine shirik qosqan «qos ghúlama» kimge pәtua bergendey?  Álde Yassauiyding «Hikmetindegi»;

Aqyr zaman ghalymdary zalym boldy,

Qúr maqtau aitushylar ghalym boldy.

Shyndyqty aitqan ghalym qorlyq kórdi,

Ghajap súmdyq zamana boldy, kórgin - degen kóregen pikiri bizge býgin osylay kórinisin  berip otyr ma? Búghan Sherhan aghamyzdyn; «Ashyq hatqa» qoldy óz erkinizben qoydynyz ba?»- degen saualgha - Óz erkimmen qoydym. Ázirge aqyl esim týzu, istegen әreketime jauap bere alamyn. Kim ýshin, ne ýshin qol qoyghanymdy jaqsy bilemin. Olar qay qazaqtyng balasyna qastyq qyldy? Halyq jauy ma edi ol adam balasy ara týspeytindey? Memlekettik tónkeris jasamaqshy boldy ma? Hannyng taghyna talasty ma? Ne istedi? Dinning adamy, dini músylman. Bar kinәsi sol. Barlyghyng jau kórip, jaqynnan dúshpan tauyp alyp, týrmege aparyp tyqtyndar. «Oyran saldy» deydi. Neqylghan oiran ol? Neni býldiripti, kimdi óltiripti? Aldymen anyq qanyghyn nege bilmeysinder?..» degen ashynghan jauabyn qossaq,  әdiletti Qúdaydan jәne Onyng jerdegi ókili Elbasydan kýtip otyrghan maqsym aghamyzdyng kýni erteng abaqtydan aqtalyp shyghatynyna mening senimim kәmil. Qashan da Ádilet Sózsiz saltanat qúrady, InshAlla! Bizge jәne din janashyrlaryna sol bir quanyshty súlu sәtti kóruge jazsyn dúgha jasayyq. Osy orayda senin; « «Nar týiege oq tiyse, jay týiedey baqyrmas. Artqy ayaghyn bir silkir» degen osy. Tek; «Erdi qúday atarda - jaugha salar jampozyn jaby ornyna minedi. Eldi qúday atarda - jaugha qimas jalghyzyn jalpynyng biri biledi» dep dos pen dúshpandy aiyrmay qara basyp qaludan saqtasyn Bizdi!» degen pikiring de oigha oralyp otyr...

Sondyqtan óz atyna jazghan búl hatty qalay bastasam, solay ayaqtaghanym maqúl bolar. Sening meni dýr silkindirgen imany ólening bylay bastalghan eken;

Jadqa tútyp Haqqa bergen antym-dy,

Men zikirge malyp ólem bal tildi.

«Búl mýminder maqtayda dep Allasyn!»

Dúshpandarym shygharady danqymdy.

Enshi qylghan maghan ghajap jalghandy,

Týs tanytqan baqidaghy armandy.

Bar dauyspen; otyryp ta, túryp ta

Ólgenimshe madaqtaymyn Allamdy!

Osy ibaly niyetinnen tayma, bauyrym. Alla degen adamnyng qashan da aldy jaryq. Sen qorghaghan maqsúm aghannyng da, ólening imandy, ónegeng ibaly ózinning de Alla aldynnan jarylqasyn.

Sәlemmen, tilektes jazushy aghang Baqtybay AYNABEKOV

«Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy

17. 06. 2011 jyl