Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 4124 0 pikir 22 Mausym, 2011 saghat 08:35

Satybaldy NARYMBETOV: Oinau men oilaudyng arasy alshaq

Qazaqstan Respublikasy Memlekettik syilyghynyng laureaty, «Platinaly Tarlan» tәuelsiz syilyghynyng iyesi, respublikagha enbegi singen qayratker Satybaldy Narymbetovpen búl súhbat tayauda «Saryaghash» shipajayynda ótti. Ataqty suretkermen oida-joqta úshyrasu onsyz da qysqa demalys kýnderin qysqarta týskenine ókingen joqpyz. Tanymal kinorejisser, jazushynyng aqtaryla aitqan jan syryna nazar salynyz, qadirmendi oqyrman.

Anapadaghy (Resey) «Kino-Shok» festivalining «Parasattylyq pen qayyrymdylyghy ýshin» jýldesi; Anjedegi (Fransiya) «Avtorlyq kino ýshin» Europa kino qayratkerleri halyqaralyq konfederasiyasynyng arnauly jýldesi; Rigadaghy (Latviya) «Arsenals» halyqaralyq kinofestivalining «Gran-pri» jýldesi; Fransuz kinoakademiyasynyng Jorj Saduli atyndaghy jýldesi; 45-shi Berlin halyqaralyq kinofestivalining arnauly diplomy, Insbruktegi (Avstriya) 8-shi halyqaralyq kinofestivaliding ýzdik rejissura ýshin arnauly jýldesi...

«Álem kinosyndaghy ýzdik filimder» tizimine engizilgen «Kózimning qarasy» lentasy alghan jýldeler, ataqtar tizimi osylay jalghasa beredi.

 

 

* * *

Qazaqstan Respublikasy Memlekettik syilyghynyng laureaty, «Platinaly Tarlan» tәuelsiz syilyghynyng iyesi, respublikagha enbegi singen qayratker Satybaldy Narymbetovpen búl súhbat tayauda «Saryaghash» shipajayynda ótti. Ataqty suretkermen oida-joqta úshyrasu onsyz da qysqa demalys kýnderin qysqarta týskenine ókingen joqpyz. Tanymal kinorejisser, jazushynyng aqtaryla aitqan jan syryna nazar salynyz, qadirmendi oqyrman.

Anapadaghy (Resey) «Kino-Shok» festivalining «Parasattylyq pen qayyrymdylyghy ýshin» jýldesi; Anjedegi (Fransiya) «Avtorlyq kino ýshin» Europa kino qayratkerleri halyqaralyq konfederasiyasynyng arnauly jýldesi; Rigadaghy (Latviya) «Arsenals» halyqaralyq kinofestivalining «Gran-pri» jýldesi; Fransuz kinoakademiyasynyng Jorj Saduli atyndaghy jýldesi; 45-shi Berlin halyqaralyq kinofestivalining arnauly diplomy, Insbruktegi (Avstriya) 8-shi halyqaralyq kinofestivaliding ýzdik rejissura ýshin arnauly jýldesi...

«Álem kinosyndaghy ýzdik filimder» tizimine engizilgen «Kózimning qarasy» lentasy alghan jýldeler, ataqtar tizimi osylay jalghasa beredi.

 

 

* * *

- Qúrmetti Sәke! Sizben súhbattasudy kóp­ten oilastyryp jýr edim. Myna «Sary­aghashta» jolyqtyrghanymda sonday quanyp qaldym. Áuelde ayaq astynan, dayyndyqsyz qalay sói­le­ser ekenbiz degenmin, әitse de súraytyn jay­larymdy shamalap shyq­sam, oigha biraz nәrse oralghan da siyaqty boldy. Ózinizdi men bilgeli qy­ryq jylgha juyqtady. Biz KazGU-ge týskende jogharghy kurs studentteri, jana bitirgender Saty­baldy Narym­betovting uniyversiytetti tastap, VGIYK-ke ketkenin tandana, tamsana sóz etisetin. Ol kezde auyldan shyq­qan, qazaqsha oqy­ghan, qazaqsha jazatyn jigit­ting Mәskeuge, onyng ýstine «kinonyng oquy­na» ketui, rasyn­da, oqys qadam bolatyn. Siz búl qadamgha qalay bardy­nyz? Jalpy, ózinizding balalyq shaghynyz, әde­biyet­ke әuestiginiz (qalay degende de aldymen pro­zadan bastadynyz ghoy) ja­yynda aitsanyz.

- Ádebiyetke әuestik jetinshi synypta jýr­gen­de... joldastarymnyng ghashyq bolghan qyzdaryna so­lar­dyng atynan ólen-hat jazudan «start» alghan. Ólen­­derdi uniyversiytetting ekinshi kursynda da qú­piya dәpterime jazyp jýretinmin. Keyin Marat Otarәliyev, Júmatay, Jarasqan jyrlarymdy oqy­ghan­da óleng «syrqaty» sap tyiyldy. Qúpiya dәp­­ter jyrtyldy, joyyldy. Proza sonda keldi. Proza aqyl toqtatady ghoy... Al jyr-poeziya pe­rish­telerding sybyrymen tuady... Naghyz poeziyany aitam... Proza... proza bas (rasio) pen sezimning ter­riy­toriyasy... Prozashy - shahter. Ken qazatyn - sóz­den, әriyne, - shahter... Alghashqy әngimem - «Ten­tekti», Qúrmanghazy atam jóninde jazylghan, - al­dymen oqyghan Asqar agham, bir sózge kelmesten «Leninshil jastaghy» Ábish aghama   alyp bardy. Ábish agham oqyp shyghyp, esh jerin týzetpesten ga­zetting ertengi sanyna jariyalatyp jiberdi. Qo­lym­nan jetektep Asekeng әdebiyetke әkeldi de, auzy dualy Ábish agham «túsauymdy» kesti... Bireui - «ókil әke», bireui - «ókil agha»... Mine, men pro­zagha osylay keldim. Sonsong da әli kýnge deyin bir­dene jazugha otyrsam - tu syrtymda osy eki agham túrady da qoyady. Áli kýnge deyin. Talay shygharma jyrtyldy da... Sol ekeuine únamaydy-au degen ýrey buyp... talay shygharma bastalady da ayaqsyz qalady... Sol ekeui­ning mysy әli kýnge deyin basa­dy da túra­dy!.. Al prozamnyng bir tomdyq shyghar­malar jiy­na­ghy - kezinde Asqar agham men Ábish aghanyng «em­tiy­hanynan» ótkender...

Shyny kerek, Almatyda jýrgende men eki uniyversiytette qatar oqydym. Bireui - KazGU... KazGU-de - Zeynolla agham. Qabdolov agham dәris berdi, tәrbiyeledi... Talghamdy aitam... Ýlken әde­biyetke degen talgham - sol Zeynolla aghamnyng enshisi. Al ekinshi uniyversiytet - Asqar agham men Ábish agham... Oghan kep Qalihan aghamnyn, Buniyn, Ka­zakov jәne Heminguey, Folknerding prozasy qo­syldy. Búl, әlbette, Asqar aghamnyng «tizimi» boyynsha...


- Kinogha auysu iydeyasyn sizge kim aitty? Álde osy sheshimge óziniz keldiniz be? Oy tas­taushy Asekeng - Asqar Sýleymenov emes pe?

- Kinogha auysu iydeyasyn eshkim aitqan joq. Ol kezdeysoq kelgen iydeya. Shәken agha - Ay­manovtyng iydeyasy... Tang qalma! Men Mәskeuge әuelde jazu­shylyqty quyp barghanmyn. Ol bylay bolghan... Uniyversiytetting ekinshi kursynyng sony­na taman, birneshe әngimelerim baspasózde jariya­lanyp... As­qar aghamnyng «altyn tizimindegi»  aqbas klassikterding shygharma­la­ryn zerttey qay­ta-qayta oqyp, Asqar aghamnyng kenesi bo­yynsha - Kazakovtyn, Buninning bir-eki әngi­me­le­rin, - jariyalau ýshin emes! - sol kisi­lerding tәsi­lin, stiylin týsinu ýshin qazaqshagha auda­ryp, әri, onyng ýstine, orys tilin mengeru ýshin, ózim ýshin au­daryp shyqtym... Ýshinshi kursta sabaqqa baru da siyredi... Sol Asekeng bergen tizim boyynsha - stiy­pendiya sayyn bir kitap, shetel jazu­shy­lary­nyn, әriyne! - bir plastinka - Europa altyn gha­sy­rynyng klassikalyq muzykalyq shygharmalary: Vivalidi, Pergolezi, Korelli, Skarlatti, Bethoven, Mosarttardyng «naghashy­lary»... - Aseken­ning әzili... Mine - ýshinshi kurs týgelimen osy shal­dar­dyng kompaniyasynda «qol­bala bala» bolyp jýru­men ótti... Bir týni týni boyy dónbek­ship shyq­tym... «Men Almatyda ne istep jýr­dim? ...Ne istep jýrmin?» degen oy jegidey jedi... Uniyversiytetke tek Beysenbay Kenjebaev, Temirghaly Núrtaziyn, Myrzatay Joldasbekov, әsirese - Zeynolla Qabdolovty tyndau ýshin ghana baram... Ol kisining leksiyasy - biz ýshin jәy sabaq qana emes, teatr edi... Ol kisi leksiya oqy­ghanda birtýrli qa­nat­tanyp ketetin... Kózi jaynap, or­ny­nan túryp, әdebiyetti... ózi únatatyn shyghar­malardy talda­ghan­da býrkit aruaqtanyp ketetin!... Kýndiz - sol kisilerden dәris alsam, týni boyy ózimmen ózim aly­syp shygham... Chehovtyng keyipkerleri siyaqty: «V Moskvu! V Moskvu!» degen monologtar aghyl-tegil, úiyqtat­paydy... Al­maty­­da «qyzyq qalma­dy», bir sózben aitqanda... Osy oiymdy Asekene aittym... Ol kisi, qashanghy әdeti boyynsha, keshqúrym ýiin­de jaryq jaqpay Shopendi tyn­dap otyr eken... Aldynda - búr­qyraghan qaghaz!... Kýldi me, jymiy­dy ma, - esimde joq, «ózine senesing be?», jo-joq: «As­tynnan su shyqty ma?» dedi... Men sóz taba almay qaldym... Eki-ýsh kýnnen song sýire­tilip taghy bardym... «Mәskeude ne bar?» dedi agham... Men: «Mәs­keude Litinstitut bar» dedim... Sosyn ekeumiz temeki tarttyq... Sosyn: «Barsang bar...» dedi... Mәskeuge osylay kettim...

- Jaraydy, әuelde Mәskeude jazushylyqqa oqu iydeyasy tughan eken. Al kinogha qalay baryp jýrsiz?

- Kinogha auysu iydeyasy qolma-qol sol Mәs­keu­de, VDNH degen kórme qalashyghynda tudy... Qy­zyq­tyng kókesi Mәskeude bolatynyn men qaydan bileyin... Aeroporttan birden institutqa barsam - on­daghylar zooparkten qashyp shyqqan bir januar­gha úqsatty-au deymin, hatshy әiel: «Molodoy chelovek, s proshlogo goda ochnye otdeleniya instituta zakryty, teperi toliko zaochnye otdeleniya ostalisi», dep tóbemnen bir shelek múzday su qúi­dy da jiberdi... Esengirep men kettim. Sol ketkennen Mәskeudi eng bolmasa bir aralap qalayyn dep әlgi Býkilodaqtyq «Óstepki qala­shyghynan» bir-aq shyqtym... Balmúzdaq jep, ishtegi ókinish jalynyn óshiruge tyrysyp jýr­gem... «Oybay, Narymbetov Mәskeuge salpaqtap bosqa baryp qaytypty, ózine de sol kerek!» degen qanqu sóz auylda da, Al­maty­da da gu-gu etetini, әsirese, janyma batyp barady! Balmúzdaqty taghy da alyp jep kele jatqam... «Ólmegenge - óli balyq» degen naq ras eken! Óz­deri kónildi, eki ezuleri eki qúlaghynda bir top qazaq shyqty aldymnan!... Aldynda ózim suretinen, kinosynan biletin - Shәken agha... Aymanov... Janynda - Kamal agha, Smayylov... Kamal agha meni biletin. Ángime­lerimdi oqyghan. Bardym da qol berip amandas­tym... Kamal agha birden aqjarqyn kýii Shәken agha men qasyndaghylargha tanystyryp ýl­ger­di. Mening «talantty jas jazushy» ekenimdi de ai­typ ýlgerdi... «Mәskeude ne istep jýrsin?» degen Kamal aghanyng súraghyna men bar múnymdy ja­yyp saldym. Endi Almatygha qaytugha bet joq degendi de aittym ghoy deymin... Kamal agham shashyn qos qolymen qayta-qayta sylap túrghanda, Shәken agha: «Búl bala shynynda talantty jas jazushy ma?» dep jymiyp qayta súrady. Kamal agham: «Án­gimeleri óte jaqsy!» dedi. Shәken agha miyghynan kýlip túryp: «Talantty deding be?» dep taghy súrady. Kamal agham taghy rastady... «Endeshe, - dedi Shәken agha, - osy jerden eki jýz elu metrdey jerde VGIK degen oqu orny bar, bala, - dedi. - Sonda kinoshylardy dayyndaydy... Saghan keregi, shynynda talantty әngimeler jazatyn bolsan, sondaghy ssenarister dayyndaytyn fakuliteti».

Men sol kýni baryp VGIYK-ke qújattarymdy tapsyrdym... Keshke taman Almatygha, Asqar aghama mәn-jaydy ai­typ, telefon shaldym... Ol kisi qúptady... Qúday­dyng qúdireti degen - osy... Atyn­nan ainalayyn, Shәken aghanyng iydeya-batasy­men kinogha keldim, Sauytbek... Shәken aghadan men ja­man­dyq kór­gem joq... Ol kisining songhy eki kino­tuyndylary - «Atameken» men «Atamannyng aqyry» shedevrleri tól qazaq kinosynda ghana emes, siynematograf (osylay jazshy - kiynematograf dep әrkim-aq aitady) degen ýlken ónerding dýniyejýzilik altyn qorynan oryn aldy emes pe? Ásirese, «Atameken» naghyz siynematograf tilinde týsirilgen tuyndy! Jalghyz qazaq kinosy emes, Gollivudte týsirilgen, týsirilip jatqan dýniye­jýzilik kinotuyndylardyng bәri - taza siynematograf tilinde týsirildi dep aita almaymyn - búl mening óz pikirim...

- Solay boluy zandy da shyghar. Kino әli izdeniste jýrgen óner, kesh tughan óner ghoy.

- Sondyqtan da kino әli kýnge deyin әdebiyet pen teatr­dyng arasynda óz otauyn tikkenmen, shany­ra­ghyn tolyq kótere alghan joq... Tili - saqau dese de bolady... Venesiya, Lokarno, Tokio fes­tivali­deri­ning jýldeleri tek siynematograf tilin, plastiy­ka­syn izdep jýrgen, taza siynematograf tabighatyn tanu ýshin týsirilgen filimderge ghana arnalghan. Qalghandarynda - geosayasat, kommersiya, kinotehnika ýshin ghana, әdette, júmys isteydi!... Al bizde qazaq kinosynda tamasha kinolar joq emes, bar, biraq, taghy qaytalap aitam, taza siynematograf tilinde Mәjit Begalinning «Túlpardyng izi» jәne әlginde aitqan Shәken aghanyng «Atameken» filimderi sóilep túr ekrannan. Bireuining ssenariyin - Ákim Tarazi, ekinshisining ssenariyin Oljas Sý­ley­menov jazghan... Ókinishke oray, ekeui de últtyq kinomyzdyng altyn qoryna engenimen, kino­tariy­hy­myzda әli kýnge deyin tolyqqandy taldanyp, analizge salynghan joq... Taza kino degenimiz - mine - osy. Dýniyejýzilik kinoda - «Ja­la­­nash aral» (Kaneto Sindo), Jan Vigonyng filim­­deri... Bresson, Fellini, Piyter Bogdanovichtin, A.Tarkov­skiy­ding keybir filimderi, Paradjanov, Milosh Formannyng shygharmalary, t.b. Al kino­danyshpan Bergmannyng keybir songhy filimderin radiopiesamen shatastyryp alugha bolady - ekrangha tu syrtyndy berip tynday ber - tek sózge qúrylghan dramaturgiya!

- Al sizding ózinizde bar ma sonday sipat?

- Men de әli kýnge izdenis ýstinde jýr­gen­derding birimin, keyde - teatr tilinde, keyde әde­biyet tilinde «sóilep» ketkenimdi bayqamay qa­lam... Asyly, men endi ghana úqqan bir jәi: tek qa­zaq qana emes, myna týrik tektes halyqtar, әsi­rese, kórshi ózbek kórermenderi ekranda tek - әn men kýige, qala berdi - biyge, teatrlandyrylghan kóri­nis­terge qúmar. Mentaliytet - solay... Al últtyq liro-epostarmen týsirilgen filimder, mýmkin, pafospen, koturnda túryp sóilegeni dúrys ta bolar, biraq - ol endi taza siynematograf emes. Kórer­men­derdi bylay qoyghanda - myna qyzyqty qaranyz! - mening Bolat Atabaev degen professional rejisser әriptesim teatrda Roza Múqanovanyng shyghar­ma­syn sahnalaghan... Óte jaq­sy spektakli... Sol shy­ghar­ma boyynsha, «Mәn­gilik bala beyneni» aitam men, Ákim agha Tarazy ekeumiz ssenariyin ja­zyp, ekranizasiyalaghan­byz... Alghash túsaukeserin ótkizip, Atabaev ekeumiz filim jóninde sóilesip, pikiralys ýstinde Bolat ókpe-naz aitqan maghan... «Anau keyipker qay­da? Myna keyipker nege búlay sóileydi? Áne­bir keyipkerler qaydan payda bol­ghan?... Material janryn ózgertip jiberip­sin!...» degen syqyldy sózder shyqty aldymnan. Sosyn men, amal­syz­dan, aittym: «Bolat, men kino týsi­rer aldyn­da «Qyzjylaghan» filimin sening «Mәn­gilik bala beynendi» kinospektakli retinde ekran­gha sol qalpy kóshirem dep uәde bergen joq edim ghoy» dep... Taghy qaytalap aitam, men pay­gham­bar jasyna jetsem de (Astafyralla!) әli kýnge deyin әr kinomdy tek taza - әdebiyetten de, teatrdan da ada - siynematograf tilinde týsirsem degen arman quyp, taza «shermende» bolyp jýrgen rejissermin. Basqa kinolar jóninde pikir aitsam, - ol tek taza siyne­ma­to­graftyng tabighatyna say dýniyeler týsirilse eken degen adal niyet qana... Joqqa shygharu emes, Qúday saqtasyn. Filimder jóninde әngime bolsa - bizde әli kýnge deyin professional auzymen aitylghan, qalamymen jazylghan pikir-analizder joq dese de bolady. Bizder pikir aitudan góri ýkim aitugha, min izdeuge shebermiz. Alajip keser - verdikt aitugha әuespiz! Nege bary­myzdy bar dep ait­paymyz?... Ylghy da - baybalam.... Ylghy da - qu shóp­­pen auyz sýrtu... Qúday­gha shýkir deu kerek... Ba­ghymyzgha qaray, Elbasy qazaq kinosyna ong kózi­men qaraydy, ýlken ýmit artyp otyr, ýlken qarjy bóldirip otyr. Ádeyi kelip te ketti. Ýlken basyna qaramay, «Men taza professional synshy emespin» dep sózin qarapayym bastady da, biraz filimderimizge onsha kónili tolmaytynyn aitty, qan­day-qanday filimderge el susap otyrghanyn ait­ty... Qamqor­lyq pikir-kenes aitty. Qanat­tan­dyryp ketti. Premier-Ministr Kәrim Mәsimov te kelip ketken. Jәy kelip ketken joq - kino­stu­diyagha tehniy­kalyq kinonovasiyalar engizu ýshin kerekti qarjyny budjetke endire ketti... Mine, qazir kinostudiyamyz tehniy­kalyq eng songhy apparat­tary­men jabdyqtalghan ýlken óndiris obektisine ainaldy. «Jaqsynyng jaqsylyghyn ait - núry ta­sy­syn» degen, Múhtar Qúl-Múhammed ay qúr­ghat­paydy, jii kelip ótinish-múnymyzdy tyndaydy, tipti iske qyzu aralasyp ketti. Kele almay qalsa saghynatyn boldyq... Taghy da - «Jaqsynyng jaq­sylyghyn ait - núry tasy­syn»... Basshylyqqa Ermek Amanshaev keldi... Ózi jazushy, dramaturg, filosof... Oilau ayasy ken. Jylda Jýrgenov akade­mi­ya­synyng diplom qorghau kezinen qalmaydy. Ta­lantty jastar izdeydi. Mine, osy qazir ol tanda­ghan onshaqty órimdey jigit alghashqy tolyq­metrajdy filimderin týsirip jatyr. Eng bastysy - kóbisi qazaq tildi rejisserler... Eng bastysy - әrqaysysy әrtýrli janrda júmys isteydi. Amanshaev tek býgindi ghana oilap jýrgen joq, qazaq kinosynyng ertenin de oi­laytyn auqymy keng isker, menedjer retinde kóri­nedi bizge. Jyl sayyn jas­tardy Gollivudqa, basqa da shetel kinoón­di­ris­terine stajirovkagha jiberedi. Búl jastardy by­lay qoyghanda, qazaq kinosynda ózindik qoltan­ba­larymen Aqan Sataev, Rýstem Ábdirashev, Sәbit Qúr­manbekov, Daniyar Salamatov degen rejisserler payda boldy. Qazir kezekti filimder týsiru ýstinde. Eng bastysy - taghy da aitam - әr týrli janr­da... Jәnibek Jetiruov degen rejisser - ol da ózinshe bir tóbe. Alghashqy, tyrnaqaldy tolyq­metrajdy «Dýniye­ja­ryq» atty filimine týsken Núrjúman Yqtym­baev ekeui jiyrmagha juyq ha­lyq­aralyq festivaliderden oljaly oraldy. Ayt­saq - osy aty atalghan jigitterding filimderin nege aitpaymyz?.... Ayta qalsa keybir «synshy­lar» «Qa­zaq­filimde» aty joq, keybir jeke studiya­larda týsirilgen filim­derdi de «Qazaqfilimnin» tuyn­dy­syna balay salady... Eng bolmasa taspada­ghy, titrlerdegi kino­nyng adresine de qaramaydy. Tek ansay­tyndary - Ýndistannyng kýige, biyge toly, «shat-sha­dy­man», uayymy joq, qayghysy-múny joq, «kói­legi - kók, qayghysy - joq», bayaghy kenes óki­meti kezinde týsirilgen «Veselye rebyata», «Kubanskie kazaki» syqyldy plakat filimderge qatty bauyr basyp qalghan kórermender «tiyse-terekke, tiymese-bútaqqa» dep syn, ýkim, verdikt aitumen keledi. «Syn - shyn bolsyn, shyn - syn bol­syn» degen Múh­tar Áuezov atamyzdyng ait­qany úmyt bolgha­ly qasha-a-an!... Ókinishti... Jý­rek­jardy, shyn­dyq­ty shyjghyryp túryp kórsete­tin shynshyl filimder payda bolsa shyj-byj bolyp aighay-shu kóteruge tym әues «jalang patriottar» shyqty... «Auruyn jasyrghan úzaqqa bar­may­tyny» beseneden belgili. Qazaq kinosynda qyzmet isteytinder de «el dese enireytin» jigitter. Olar da - patriottar. «Shyndyqty jylatyp» aitqangha ne jetsin. Biraq, gәp ony qalay aituda bolyp túr ghoy... Keybir rejisserler sol shyndyq­ty, aqiqatty jóndep aita almasa - ózine syn, ózine sert. Onday filimder, shyny kerek, bol­ghan... Niyeti dúrys bolghanymen, filimining sapa-siqy tómen... Ol - ras... Áytse de qalghan rejisserlerge de topyraq shashugha bolmas. Sonsong da Asqar agham jii esime týsedi... Sol kisining bilgirligi... taza analizge degen qúshtarlyghy... Sol kisining syny... Sol kisining orny әli de ýnireyi-i-ip túr.

- Bir sóileskende әngimelerim segizinshi synypta jýrgende respublikalyq gazetterde basyldy dep qalyp ediniz. Alghashqy «Tentek» atty shaghyn jinaghynyz әdeby qauymdy eleng etkizgen dep jatady. Prozadan kinogha auys­ar­da әdebiyet endi mening qolym emes degen oy bol­dy ma, әlde proza men kinossenariy aghayyn­dy janrlar (týbi bir qarasóz ghoy), múny da qosaqabat ala jýrermin dep oiladynyz ba? Smaghúl dosynyzgha әdebiyet - bәibishe, kino - kónildesing siyaqty degendey әzil aitypsyz...

- Jaqsy pikir jetkilikti boldy. Aghalardan Jú­meken agham, Tólegen Toqbergenov agham, Múh­tar agha Maghauinder joghary bagha berdi. Jerles, dos Saylaubek Júmabekov marqúm maqalalary­nan tas­taghan joq... Aghalardan Maghauin aghamyz kezdesken sayyn: «Sen kinogha beker kettin!» dep kinә-naz ai­ta­dy. Syrtymnan ghana tanys Oralhan men Ty­nym­bay keyin tanysyp, aralasa bas­ta­ghanda: «Ói, sening jazghan shygharmalaryna qarap, jasy kelgen jasamys, alpamsaday kisi dep jýrsek, ózing kip-kishkentay ghana bireu ekensin, jasyng bolsa - taghy kishi bop shyqtyn, bir jaqqa júmsaugha kerek jigit ekensin», dep it kóilegin búrynyraq toz­dyr­ghanyn kóldeneng tartatyn.

Proza men ssenariydi qatar alyp jýrmin dep oilaymyn. Kinossenariy jazbas búryn jý­rek­jardy dýniyelerim aldymen proza kýiinde ja­zyla­-dy... Uaqyt sarabynan ótkesin sol jazghan­darym­nyng birneshe epizody kinogha, ssenariyge ainalady... Ózin­she qyzyq prosess búl men ýshin. Jazghan pro­zanyng bәri kinogha jaray bermeydi. Ál­ginde aityp kettim ghoy - siynematograf, qalay de­genmen, basqa janr. Basqa óner ghoy... Keybir za­man­­dastarym әli de proza men piesalaryn kinogha dayyn túrghan dýnie dep adasady... Kinogha óte jaqyn proza Ákim agha Tarazidyng prozasy, dosym Smaghúl Elubaevtyng pro­za­sy... Kezinde onyng «Aq boz ýiinen» jaqsy kino týsirip edi Dәmir Manabay degen әriptes. 90-shy jyldardaghy alasa­py­ran kezinde týsirilgen edi. Ony aitasyz, romannyng ózi Smaghúl shygharmashyly­ghynyng eng shoqtyghy biyik tuyndysy. Áttegen-ay, memlekettik syilyqqa әbden-aq layyqty edi.

Al «Ádebiyet - bәibishe, kino - kónildes» degen jas kezdegi qyzulyqpen aitylghan, dosyma aita salghan jelikpe qaljyng edi ghoy... Ol sózding qanat jayyp keterin men beybaq qaydan bileyin... Sen de qay-qaydaghyny esinde saqtaydy ekensin. Esime týsse, osy kezde úyattan qyzaryp ketemin.

- Sizding diplomdyq júmysynyz «Shoq pen Sher» kinossenariyi odaqtyq «Iskusstvo kino» jurnalynda jariyalanyp, naghyz furor jasa­ghan­syz. Oghan deyin ol bedeldi jurnalgha qazaq ssenariyshisining dýniyesi jariyalanbaghan edi. Men «Shoq pen Sher» turaly baspasózde alghash pikir bildirgenmin. «Leninshil jasqa» resenziya jazghanmyn. Sonda ssenariydi aldy­men «Qyr­ghyz­filimge» satqanynyzdy estip, qarnym ashyp qalghany este... Búl qalay bolyp edi?

- «Qazaqfilimge» jyl basynda (1969 jyly) jibergen ssenariyim iz-týzsiz joghaldy... Habar-oshar joq... Aluyn alghan, biraq asa bir qúlshynys tanytpapty, al maghan ne bar, ne joq degen habar da kelgen joq olardan. Balasyndy-au, sirә. Sodan bir kýni kóktem ayaghy bizding kursqa kezdesuge kózil­dirik kiygen bir qyrghyz keldi... Aty-jóni Qadyrqúl Ómirqúlov... Manevich, professory­myz­dy aitam, as­pan­datyp kep maqtady ony. Búl jigit te bizding ús­taz­dyng shәkirti bop shyqty. Ángime sonynda Ómirqúlov «Qyrghyzfilimde» bas redaktor ekenin aitty bizderge... Bir búiym­taymen kelgenin de jasyrghan joq. Kinostudiyagha birneshe ssenariy ala ketkendey oiy bar ekenin de aitty. Manevichting kózi jaynap ketti. Sen­derdin, qazaq pen qyrghyzdyng mentaliytettering bir emes pe? Eki el de atqúmar... Mine, Narymbetov­tyng diplomdyq ssenariyin oqyp kór. Tamasha ssenariy! - dep maqtauymdy jetkizdi... Sol kýni keshke Ómirqúlov bizding kurstan birneshe ssenariy alyp, Bishkekke úshyp ketken. Tórt-bes kýnnen song maghan, institutqa, jedelhat keldi... «Sensiz ssenariydi talqylaghanymyzgha keshirim ótinem... Áytse de ssenariy birauyzdan qabyl­dandy... Qúttyq­tay­myn. «Qyrghyzfilim» ssenariy kollegiyasynyng bas redaktory Ómirqúlov» degen... Bir aigha jetpey Mәskeuge Ómirqúlov taghy keldi. Goskinogha kelgen eken basqa da tirliktermen... Sol joly maghan studiyamen kelisim-shartqa qol qoyghyzyp ketti de, endi bir onshaqty kýnde gonorardy poshta arqyly jiberipti! Ekspress-qimyl degeniniz osy shyghar... Tipti júmysqa shaqyrypty... Ózine orynbasar­lyqqa. Men, biraq, ol qyzmetten bas tarttym. Rejisser retinde SSSR halyq әrtisi, Angliyagha biz­ding Shәken aghamen Shekspirding yubiyleyine baryp, sol jaqtyng sahnasynda Shәken agha - Otellony, ol kisi - Koroli Lirdi oinap marapatqa ie bolghan  Múratbek Rysqúlov jóninde derekti filim týsirip jýrgem... Bir kýni Bishkekke tanauy deldiyip osy Qanymbek agham jetip keldi!... Qolynda - «Shoq pen Sher» jariyalanghan «Iskusstvo kino» jur­naly. VGIYK-te jýrgende ol bizderdi balasynyp mensinbeytin... Tanauyn kóterip Konchalovskiyding jany­nan qalmaytyn... Sol Qanymbek agham keldi de amandasar-amandaspastan birden: «Kettik!» dedi. «Qayda?». «Almatygha! Kamal Smayylov shaqy­ryp jatyr! Jyldam jetsin dep jatyr!» Sol kýni taksiyge otyryp, Almatygha jettik! «Metamorfoza» degen osy shyghar... Kýni keshe mening ssenariyim de, ózim de «Qazaqfilimge» onsha keregim sha­ma­ly siyaqty edi, bir sәtte bagham ósti de ketti! Sóitsem - «Iskusstvo kino» jurnalyndaghy me­ning ssenariyimdi kóre sala Kamal aghamyz kol­le­giyanyng shanyn qaghypty! «Búl ne súmdyq! Men nege bilmeymin! Narymbetov qayda? Ssenariydi ol nege bizge emes, «Qyrghyzfilimge» beredi?.. Ol ji­gitti Mәskeude sandalyp jýrgende VGIYK-ke týs dep Shәken ekeumiz kenes bergenbiz. Qalay­da ta­byn­dar!» dep planerkada әjeptәuir shu shygha­ryp­ty... Keyin ony Asqar agham aityp berdi. Sol kezde ol kisi de jana kelgen eken júmys isteuge. Kol­le­giyagha... Men asyqpay Kamal aghagha jәi­men bar­ly­ghyn bayandap berdim. Habar-osharsyz ol ssenariy «Qa­zaqfilimde» segiz aiday jatyp qal­ghanyn ait­tym... «Qyrghyzfilim» bas redaktory Mәskeuge kelip, satyp alyp ketkenin de aitqanda Kamal agham sabasyna týsip, telefonmen kinostu­diyanyng bas finansiysi Roza Syrulinik degen apaydy shaqyryp alyp, sosyn «Qyrghyzfilimmen» de habarlasyp, bas-ayaghy bir aptanyng ishinde qyr­ghyzdardan qayta satyp alyp, jedel týrde filim­di óndiriske jiberdi... Mende esh kinә joq! «Shoq pen Sher» hikayasy osylay bastalghan...

- «Shoq pen Sher» filimi turaly da, rejisser Qanymbek Qasymbekovting ózi turaly da arnayy eki ret qalam tartqanmyn. Filim Qa­zaq­stan komsomoly syilyghyn alghanda taghy jazdym. 1974 jyly ghoy deymin. Lenta taby­sy­nyng basty arqauy rejissura desek te, ssena­riy­ding jaqsylyghynyng da róli bar ghoy. Syi­lyqqa qosa úsynylmaghanynyzgha renjigen bolarsyz?

- Álbette! Shyny kerek qoy. Bir әiel bir әiel­ge aitypty deydi: «Balany men kótereyin, tolgha­typ, bosanatyn sen bola ghoy» dep... Ásirese, mar­qúm әkem qatty renjidi; «Áy, balam-ay! Taydy ósi­rip, túlpar qylghan - sen, soghan minip, bas jýl­deni alghan - bógde bireu!... Búl ne qylgha­nyn?» dedi. Sonda... Ókingennen ne payda?... Ót­ken is qoy... Asqar agham da qatty kýiindi: «Baryp túrghan basmachestvo!» degen.

- Ana jyly Andrey Konchalovskiyden súhbat alghanmyn. Mәskeude. Nikolina Gorada. Sonda Andron rejisser mamandyghyna qatysty my­nan­day bir oqys teneu aityp edi. «Bir әielge kóni­ling ketedi, ansaryng auady, ólip-talyp qol jetkizip, onasha kezdesuge kóndiresin. Bólmede ekeuden ekeu qalghan kezde, endi sharapty qolgha alyp, rómkelerge qúya bergeninde esik ashylady da bireu kirip keledi. Kirip keledi de janyndaghy әieldi ornynan túrghyzyp, qolyna kóterip alghan kýii kórshi bólmege kirip ketedi... Sol adam - rejisser», degen edi. Sózbe-sóz keltirip túrmyn demeymin. Biraq maghynasy osynday. Siz kinore­jissuragha osynday oimen kelgen joqsyz ba?

- Qúday saqtasyn! Yzadan... Kijingennen... Birinshiden, «Shoq pen Sherdin» oqighasy ómirden alyn­­ghan bolatyn... Sozaq jaqta bolghan... Goloshekinning kór­set­ken qasireti, bizding elge alpysynshy jyldarda Hrushev kókem kezinde, júmsaqtau bolsa da, taghy bir qaytalanghany esinde me?.. Qazaqstandaghy jylqy­lar­­dy taghy da tәrkilegen zang shyqty ghoy. «Malenkov bergen baytaldy Hrushev kelip qayta aldy» esinde me? Mine - sol kezeng Sher degen balanyng kózimen berilgen edi mening jurnalda jariyalanghan ssenariyimde... Sol ssenariydi kenestik senzura kinoprosesste júlqylap-júlqylap, úmytpasam, on bir núsqa jaz­dym... Shetelden bas jýlde alyp, ózimizde qansha ma­rapattalsa da sol filimge kónilim tolmay qal­dy. Tómengi synyp oqushy­lary­na arnalghan tym «kәmpiyt-filim» bolyp shyq­ty... Al mening dittegen maqsatym - drama edi... Balanyng kózimen ýlkenderge arnalghan drama edi. Elding basynan ótken, qazaqtyng - «At - er qanaty» dep jylqy dese ishken asyn jerge qoyatyn últtyng tragediyasy edi. Búl - bir deniz... Rejissuragha keluimning taghy bir sebebi... Basqa rejisserlerge de arnap, birneshe ssenariy jazgham kezinde... Sodan jýregim shaylyghyp qaldy... Kózine eles­tetshi bir sәt... Men tanghy segizde balamdy bala­baqshagha alyp baram... Keshki altylarda sol balamdy balabaq­sha­dan alyp qaytugha barsam, tәrbiyeshi әiel qolymen jetektep bir... shashy bólek, qasy bólek... zúlys balany qasyma alyp keledi: «Mineky - balanyz!» deydi... Olay qaraymyn, búlay qa­ray­myn әlgi balagha, - basqa... bóten bala! Tәrbiye­shi betbaq­tyr­maydy: «Basymdy auyrtpanyz, ba­la­nyz - osy!» deydi. «Narymbetov degen bala osy» dep ashugha basady sonsong jer tepkiley... Men osylay birneshe ret amalsyz kinodan bógde-bóten balany jetektep ketkem, kezinde! Rejissura­gha kel­gen basty sebep - osy deseniz de bolady! Al Konchalovskiy kinogha solay kelse, solay keldim dese - men senem...

- Sodan siz qaytadan Mәskeuge tarttynyz. Búl joly rejisser mamandyghyn alugha. Ómi­rinizding osy belesi jayynda da aityp berseniz. Kino­re­jissuranyng jalyna qyryq jasqa tolghanda baryp qol arttynyz ghoy, solay emes pe? Filim­deri­nizdegi jyly yumor VGIYK-tegi ústazynyz, komediya metri Georgiy Daneliya­nyng әseri me desem, al­ghash­qy әngimeleriniz de, «Shoq pen Sher» de, «Qylau» da әdemi yumorgha toly. Degenmen, Daneliya sheber­ha­nasynyng әseri qalay boldy?

- Oghan da eki sebep: birinshiden, men týsirgen túnghysh tolyqmetraj­dy «Balalyq shaghymnyng Don Kiho­ty» degen filimim. M.Begalinning «Oral ot qúshaghynda», B.Man­súrov­tyng «Qúla­ger», V.Púsyrmanov pen A.Ashrapovtyng «Aq aruana» filim­deri­ning sonyn ala sol kezdegi Kenes ókimetining ústaghan sayasatyna qarsy degen jeleumen polkada jatyp qal­dy da sol kezdegi kino­bastyghymyz «Sen, Satybaldy, jaqsy ssenarist-jazushysyn, biraq rejisserlyq bili­m­ing joq» degen kesim-ýkim aitty da men kinokameradan alastatyldym... Basynda aityp óttim ghoy - mening ómirim ylghy da kezdeysoq oqighalargha bay bolatyn sol kezde... Sol jy­l­dary biraz uaqyt qol ýzip ketken prozama qayta oralyp, eki-ýsh ýlken hikayat jazyp, baspagha әzirlep jýrgende... bir kýni mәskeulik bir gazet SSSR Goskinosy janynda eki jyldyq jogharghy kinorejisserler dayynday­tyn kursqa qabyldau jariyalapty... Nartәuekel­men qolústasyp kettim sol jaqqa. Qoltyghymda әlgi «polkada jatqan» «Don Kihottyn» tórt bóli­mi. Baghyma qaray sol fragmentter Georgiy Dane­liyagha únaghan boluy kerek - dúrystap emtihan da tapsyrtqan joq, kózbe-kóz otyryp on minuttey sóilesken song ýn-týnsiz syrtqa shyghyp ketken... «Oho, únaghan joqpyn-au!» dep kózim jәudirep men qaldym on bes adam komissiyanyng aldynda. Bora­typ súraq jaudyrdy-ay kep olar... Óitip-býitip jauap bergen boldym. Túnjyrap, ózimdi ózim sýi­retip tysqa shaqsam - syrtta Georgiy Nikolaevich jaybaraqat temeki tarty-y-yp túr eken. Maghan temeki úsyndy... Ottyghymen tútatyp berip jatyp, jәy ghana jymiyp: «Tolqyp túrsyng ba?» dedi. Men basymdy iyzedim ghoy deymin... «Men seni sheberhanama alam, tolqymay-aq qoy...» dep arqamnan qaqty da ishke qayta kirip ketti. Sileyip men qal­dym... Senerim-senbesimdi bilmey... Mine osylay, Mәskeuden taghy da bir-aq shyqtym. «Jyghylghan kýreske toymaydy» degening osy bolsa kerek! Sodan bala-shaghany Almatygha tastap, taghy da eki jyl oqydym. «Jamandyq bolmay - jaqsylyq joq» dey me? Ústazym - Daneliya óz aldyna, eki jyl And­rey Tarkovskiy, Evgeniy Evstigneev degen kiy­no­daghy kókelerimizding dәrisin tyndadym. Sóitip, tarylghan tynys qayta ashyl­dy!... Áserimiz sol - eki jylday Daneliyadan bastap әlgi kisilerding ashy da tәtti shybyqtarynyng arasynan «aman óttik» qoy!..

- Jalpy, kino ónerinde kimderdi ústaz tút­tynyz? Kimderden ýirendiniz? Rejissurada elik­teuge úrynbaghan adam kemde-kem shyghar. Elikteuding ózi de ýirenuding bir joly bolar, tegi? Qalay deysiz?

- Ústazym - sol Georgiy Daneliya ghoy... Áli kýn­ge deyin habarlasyp túramyz. Mәskeude ót­ken tú­saukeserler keshime qalayda keledi. Barghan sa­yyn ýiine sogham. Qúshaq jaya qarsy alady. Mәs­keu­lik TV nemese kinojurnaldargha qalayda pikirin aityp jýredi...

Sosyn ónerde, әdebiyette alghashqy shygharma­la­ry­nda ústaz tútatyn kisilerine «eliktemedim» dey­tinderding jany shyqsyn!... Qansha kýshensek te elik­tep ketkenimizdi eshqaysymyz da bayqap ýlger­mey qalamyz. Ózderimiz qazir pir tútyp jýrgen aqbas agha­lar­dyng alghashqy filimderinen shú­qyp túryp kórsetuge bola­dy... Biraq, ol kimge kerek? Nege kerek?... Bastysy - Abay ata­myz aitqanday: «ýiren de jiyren» emes pe?...

- Kinorejissurany professiya dep te, remeslo dep te jatady. Búl mamandyqtyng ózin­­dik qiyndyghy nede dep oi­laysyz? Qiyamet-qayym qiyn nәrse ghoy. Shәken agha­nyng ózi al­­ghashqy filimderinde «teatrali­­shinagha» úryn­bay túra almady, tek «Atamekennen» bastap qana naghyz kinorejissuragha qol jetkizdi. Osy oigha kelisesiz be?

- Gollivud rejisserleri­ning 90 payyzy - remeslennikter ... Ony ózderi de biledi. Ol tipten de jaman qasiyet emes! Remeslennik degenimiz «sheberlik» degen úghymdy bildiredi. Al bizde, shyny kerek, sol remeslo - sheberlik jaghy jetispey jatady! Golliy­vudtyng kez kelgen boeviygi sizdi kresloda tapjylt­pay eki saghat boyy tútqynda ústaydy: qorqytady, kýldiredi, ýreyge buyp selkildetedi!...

Al professional degenimiz - sol remeslennik degenning egizining synary!

Biz búl jerde «hudojniyk» degen úghymdy úmy­typ bara jatyrmyz... Sol Gollivudtaghy rejiys­ser­lerding on payyzy ghana «hudojniyk» degen qa­siyet­ti tәjding iyeleri. Olar - Oliyver Stoun, Ridly Skott, Milosh Forman, Koppola, t.t. Rossiyada - A.Tarkovskiy, G.Daneliya, A.German... armyan S.Pa­rad­janov, gruzin O.Ioseliani, t.t.

Al «teatralishina» degen, sóz basynda aittym ghoy, bizde ghana emes, býkil Europada, Amerikada, Japoniyada da bar, ekrandarynda órip jýr... Tipti kinodanyshpan Akira Kurosavanyng keybir lenta­larynda atoylap túr...  Shәken aghamyzdyng «Ata­me­ken», Mәjit aghanyng «Túlpardyng izi», kezinde kenes senzurasy talap tastaghan Abdolla Qarsaq­baev aghamyzdyng «Balalyq shaqqa sayahat» filimderi - taza siynematograf tilinde týsirilgen shedevrler.

- Qazaq kinorejissurasynyng ózindik sipa­ty, artyqshylyqtary, kemshilikteri turaly ne aitar ediniz?

- Izdeseng - kemshilik jeterlik... Ásirese, janr jaghy jýdeu... Shәken aghadan song eshkim muzy­kaly filimder, komediya, balalar men jas­ós­­pi­rimderge arnalghan filimder týsirmey, jogha­lyp ke­tip edi, qúdaygha shýkir, qazir «Qazaq­filimde» sol kemshinderdi joigha úmtylys bar... Biylghy tý­sirilgen, týsirilip jatqan filimder - sonyng ai­ghaghy... Bir sózben aitqanda - qazaq kinosy avtoportretin әli jasap bitken joq. Eng bastysy - ýlken prosess jýrip jatyr.

- VGIYK-ti bitirip kelgennen keyingi óner jolynyz onsha tóselgen taqtayday tegis bola qoyghan joq. «Sozaqtan shyqqan Gamlet» sәtsiz lenta sanaldy. Orazbek Sәrsenbaevtyng әngi­mesi negizinde «Dolana» filimining ssenariyin jaz­dy­nyz, solghyn filim bolyp shyqty. Sol tús­taghy izdenisteriniz, qynjylystarynyz ja­yyn­da bilgim keledi.

- Áli de tegis emes... Al «Sozaqtan shyqqan Gam­let» filimin bireuler «sәtsiz» dese degen shyghar... Ol - sol kisining jeke problemasy. Osy byl­tyr Mәskeuden sol filim jәne «Ompa» filimderining diskilerin satyp alyp qayttym... Ekeuin de shetel - Rossiya, Germaniya, Italiya - teledidarlary jii kórsetip túrady... Ókinishke oray, ol diskiler bizde әli shyqqan da joq. Maq­ta­n­yp otyr dep qalma, aqiqatyn aityp otyr­myn... Olar shygharghan arnauly plakattar myna al­dyn­daghy kitaptyng ishinde... Qaytalap aitam, shetelde mening kózi tiri millioner naghashylarym joq - ózing bilesin, men taza qazaqpyn... «Sozaqtan shyq­qan Gamlet» - «shestiydesyatniyk» aghalarymyz­dyng dramasy... Ol kisilerde erik bolghan joq, tandau bolghan joq... Tamyrsyz, «qanbaq-úrpaq» der edim. «Moy adres - Sovetskiy Soyz» degen әndi úran etip, partiya men komsomol qayda bar dese balaghyn týrip ap, kózsiz, oisyz shapqylap ketetin drama­syn ironiya aralastyryp kórsetuge tyrysqan drama bolatyn. Al «Dolanany» týsirgen basqa bireu... Mana aittym ghoy ózine. Balabaqsha jóninde ózim ait­qan, ózimdi rejissuragha barugha mәjbýr etken kóp sebepterding biri - sol...

Súhbattasqan Sauytbek ABDRAHMANOV. cúhbat jalghasyn www.egemen.kz/307370.html siltemesinen oqynyzdar

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1434
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3199
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5131