nemese últshyldyq turaly biraz sóz

Biraz sóz Ýrjardyng irisi, Semeyding sýleyi – Qúsmiliya Jyrghalyúly Núrqasym turaly aitpaqpyn. «70-jas» degen yubiyleyine jýzden jýirik, mynnan túlpar bolyp jetken azamat «Qúsmiliya» atty kitabyn baspadan shygharghan eken. Qalyng kitapqa oghlan avtordyng ólenderi, әnderi, әngimeleri hәm publisistikasy engen. Songhy kezderde kóz shirkin tez sharshap kitap, gazetti jaratpay, oqiyn desen, «әi, toqta» degendey bizin shanshyp-shanshyp alady. Sonda da bolmay, Qúsekeng kitabyn oqyp shyqtym. Meni qyzyqtyryp, bauraghan nәrse – avtorda últtyq ruh, últtyq namys úshqyndap túr. Qúsmiliya fenomeni degenimde onyng osy últshyldyghyn aityp otyrmyn.

Bile bilsek, tughan jerge degen ýlken mahabbat ta, halyqqa paydam tiyse degen izgi niyet te – últshyldyqtan tuady. Ózge qozghaushy qúdiret kәne, joq,  taba almaysyz. Últshyl, alashshyl, halyqshyl topqa antipod – egoister toby, yaghny qaraqan basynyng qamyn ghana oilaytyn ózimshil minezding iyeleri. Qoghamdyq ómir – osy eki top ókilderi alysatyn maydan alany esepti.

Endi «Qúsmiliya» atty kitapqa keleyin. Ol qaynaghan ómirding ózi siyaqty san aluan taqyrypqa toly. Kitap ýsh bólimdi, әuelgi bólimi – poeziya. Eger tau-tasqa, jasyl jelek jamylghan dala men syldyrlap aqqan sugha til bitse, olar: «Aynalayyn, adal perzentim, razymyz saghan!» der edi-au, sebebi, aqyn Ýrjardyng әsem tabighaty men mәrt azamattaryn shalqyta jyrlaghan. Ekinshi bólimi – proza. Onda ónirding tarihy men shejiresi, zamandastary jәne kózi kórgen kórnekti túlghalar turaly syr shertedi. El ishining aluan oqighalaryn mayyn tamyza әngimeleydi. Qazaqy ómir hikayattary óz aldyna bir tóbe. «Oy-tolghau» atty songhy bólimde avtor últ taghdyry, últtyq qúndylyqtar turaly terennen tolghaghan. Últshyl, alashshyl, týrkishil ruh qaydan? Búl súraqqa Qúsaghang ózi jauap aityp, ósu-órleuining dara soqpaghyn jerine jetkize bayandap beredi. Eger student kýnderde Qayym, Qinayat, Quandyq syndy ústazdar, Oljastyng «AZiYa», Gumiylevting «Kóne týrkiler» siyaqty kitaptar sanagha sәule týsirmese, kóp toghyshardyng biri bolyp qala berer edim deydi.

Qoryta kelgende, sholu jasalghan kitap últ taghdyryn oilaghan azamattyng beynesin beredi jәne eki ghasyr toghysynda ótken qazaq ómirining ainasy, shynayy sureti esepti. Janry ghúmyrnama ya derekti kitap uaqytqa baghynbay, bәsi tek arta týsedi. Nege? Óitkeni, keshegi ótken zamanda «Ne boldy, qalay boldy, ózi?» degen súraqty qoyatyn talay úrpaq, onan izdegenin tabady.

Endigi aitar sóz, Ýrjar ónirining eldi mekenderi attaryn qazaqshalaghan qayratker – osy Qúsaghang bolatyn (búl is ayaqtalmaghan aumaq әli kóp). 2004 jyly Qúsmiliya Núrqasym Semeyge qyzmetke auysty. Jә, ne bitti, ne tyndy? Aldymen Alash arystaryn joqtady. 2008 jyly Ýkimet «Alashtyng 90-jyldyghy merekelensin» degen qaulyny qabyldasa, ol – Qúsannyng arqasy. Búdan bólek, sheneunik ortamen alysa jýrip, eskertkish ornatty. Búl jayly kitabynda Qúseken: «Óz tirshiligimde bitirgen bir sharuam bolsa, ol – Qayymnyng eskertkishi!» dep atap aitypty. Telearnada tanymdyq jobany «Oyan, qazaq!» dep atoylatyp jýrgizgen taghy ózi. Kópke ayan, songhy jyldary Qúsekeng qalamyzda qogham belsendisi Rahat Altay bastatqan toppen birge Álihan Bókeyhannyng eskertkishi boy kóteruine belsene at salysty. Byltyr «Semeyge – 300 jyl» degen data toylanbady. Nege? Óitkeni, kóp maqala jazylyp, qarsy ekpinning beti әreng degende qaytty. Osy aitylghandar Qúsan – últtyq qúndylyqtardyng saqshysy deuge jetkilikti siyaqty.

Sonymen, Qúsekeng aqyn, qalamger, әnshi, seri әri jyrau degendey segiz qyrly ónerpaz. Oghan bir syryn – últshyl qayratkerligin qosynyz. Halqyna qadirli, eline eleuli etken fenomendik kiltin osylay tabasyz.

Últshyldyq degen ne, últshyl kim? Osy mәselege qaytyp oralayyn.

Kýlli adamzat órkeniyetin de, jekeley memleketterdi de órge sýireytin bir kýsh bar. Ol – últtyq mýdde. Onsyz ósu, damu, kemeldenu joq. Týp IYemiz solay jaratqan. Toqtanyz, Rustaveli, Nauai, Shekspiyr, Gete, Pushkiyn, Miskevich, Abay, Shәkәrim, Tagor syndy úly túlghalardyng әrbiri óz últynyng qamyn jep, onyng ruhyn kóterip, jan dýniyesin bayytty emes pe. «Últshyl kisi kim?» ekendigi osynyng ózinen-aq anyq. Ókinishke qaray, qazirgi tanda qazaq qoghamy últtyq mýddeden alshaq, sonyng kesirinen onbay útyludamyz. Tipti qúrdymgha taqadyq. Áy-qap, nege? Onyng sebepteri qaysy?

Kenestik qyzyl iydeologiya әu bastan últ pen úlys ataulyny bir halyq qylmaqty oilady, aqyrynda osy utopiya Kenes Odaghynyng týbine jetti. Stalindik jýie últshyl kisige «basqa últqa qarsy túratyn adam» dep anyqtama berip, oghan «halyq jauy» degen qara kýieni jaqty. Nәtiyjesinde Resey imperiyasyn mekendegen últtardyng shily ziyalylary «últshyl» degen albaty aiyppen aidaldy, atyldy. Búl – mәselening bir jaghy.

Ekinshi, tap osy tústa «nasizm» iydeyasy dýniyege kelgenin qaytersin. Últshyl men nasisting ýsh qaynasa sorpasy qosylmaq emes. Nasizm – bir últty basqa últtardan joghary qoyyp, olardy ózine baghyndyrugha, qanaugha úmtylu.  Fashistik Germaniyada kóktegen osy nasizm. Ol – adamzat qoghamyn búzatyn, әdiletti ayaqqa basatyn qúbyjyq qúbylys. Óstip, Stalin men Gitler eki jaqtap býldirdi: «últshyl» әlem boyynsha jiyirkenishti terminge ainaldy. Nәtiyjesinde qoghamdy damytushy kýsh qaysy degen súraq tuyndady.

Obaly neshik, san aluan teoriya dýniyege keldi. Sonyng biri – ghalym Lev Gumiylev taratqan «passionar» hәm «passionarnosti» teoriyasy. Ol boyynsha iydeal ýshin qúrbandyqqa baratyn túlghalar әldeqalay payda bolyp, solar últ pen qauymdy janartyp, ózgertedi-mis.  Biraq búl tabighatta joq, demek, halyqty shatastyratyn jasandy úghym. Osynday joq nәrsege bola, últtyq mýddeni tәrki etip,  qapy qaludamyz, bauyrlar. Ilkide aittyq, tabighatta bar jalghyz kýsh – últtyq mýdde. Ony iske asyratyn, sóz joq, últshyldar. Eger biylik últshyl bolmasa, últtyng – sory.  Til, salt, tarih pen din kimge kerek? Kózimiz kýnde kóredi – últshyldan ózgege kereksiz. Demek, «últtyq mýdde», «últshyl» sózderine tabighy mәnin qaytaru – qúrdymgha ketpeuding sharty.

Últ ústazy Abay: «Kópting qamyn әuelden Tәniri oilaghan, Men sýigendi sýidi dep IYeng sýisin» demey me. Últshyl degen – sol kópting qamyn jeytin adam. Taghy Abay: «Dәl osy qazaqtyng ishinde kimdi jaqsy kórip, kimdi qadirleymin dep oiladym» (22-sóz) deydi. Dәl qazirgi ómir shyndyghynda jaqsy kórip,  qadirleuge layyq Qúsan syndy últshyldar, seniniz. Jas óskin úrpaqty últshyl (kópshil) ruhta tәrbiyeleyik, aghayyn. Áytpese joq.

Asan Omarov, ghalym-jurnalist, Semey qalasy

Abai.kz