Elimizde kәsipkerlikte tabysqa jetken әielder az emes. Bir qolymen besik terbetip, bir qolymen óz kәsibin jasap jýrgen nәzik jandy qaharmandarymyzdyng biri - Janday Sana Shayhanqyzy. Ol býginde «ADANAZ» óndiristik kәsipornynyng qúryltayshysy әri diyrektory. Sonday-aq, tórt bala tәrbiyelep otyrghan ýlgili ana.

Keyipkerimizding әkesi «Ortalyq Qazaqstan» gazetinde jurnalist, al, anasy Qaraghandy qalasynda mektep múghalimi bolghan. Otbasyndaghy tórtinshi bala, әkesinen erte aiyrylghan. Bala kezinde әke jolyn quyp, jurnalist boludy armandaghanymen, ol armangha jete almady. Ákeden erte airylghan Sana anasyna kómektesip jýrip, ómir sýruding onay emes ekenin óz kózimen kórdi. Búghan qosa Qaraghandydaghy E.A.Bóketov atyndaghy QarMU-dyng ekonomika fakulitetin «Qarjy jәne nesiye» mamandyghy boyynsha bitirgenimen, mamandyghy boyynsha qyzmetke ornalasa almaydy. Sóitip, kәsipkerlikke bet búrady.

Otbasy men kәsibin qatar alyp jýrgen ardaqty ana, ayauly jar, tabysty kәsipker Sana hanymmen kishigirim súhbat jasaghan edik. Sol әngimemizdi nazarlarynyzgha úsynamyz.

- Sana hanym, Siz kópbalaly ana bolumen qatar, jeke kәsipkerlikti de qatar alyp jýrsiz. Osy jolgha qalay kelgeniniz jóninde aityp ótseniz... 

- Men ózim de kópbalaly otbasynda tәrbiyelendim. Bizding ýide 4 bala boldyq. Ákem oblystyq gazetting jurnaliysi boldy. Biraq, ol kisi erte qaytys bop ketti. Men ol kezde 16 jasta edim. Al, anam mektepte pedagog bop istedi. Ákemning qazasy meni erte eseytti. Sóitip, ómirde barlyq nәrsege ózim qol jetkizdim.

Men bala kezimnen otbasynda kóp bala bolghanyn únatatynmyn. Sondyqtan, erterek júmys isteuge tyrystym.

1996 jyly Uniyversiytetti “Ekonomika” fakulitetin “saqtandyru” mamandyghy boyynsha bitirdim. Biraq, mamandyghym boyynsha júmysqa ornalasa almadym. Tek, elimiz egemendik alyp, naryqtyq qatynastar janadan bastau alyp jatqan sәtte jeke kәsipkerlikke bet búrdym. Sóitip, kóterme jәne bólshek sauda qaghazdaryn sattym. Sol júmysta jýrip, júbayym Bolat Sybanbekovpen kezdestim. Ekeumiz birigip kompaniyamyzdy qúrdyq. Tek, sauda-sattyqpen ainalysyp qana qoymay, qaghaz oramasyn shygharu qajet dep sheshtik. Óitkeni ol birinshiden, ekologiyalyq jaghynan qauipsiz, ekinshiden, qaghaz onay paydalanylady jәne ony birneshe ret qayta óndeuge bolady. Al, eng bastysy ol qorshaghan ortagha esh ziyan keltirmeydi.

(«ADANAZ» óndiristik kәsipornynyng újymy)

Býginde Bolat ekeumizding shanyraq kótergenimizge 20 jyl boldy. Osy uaqytta bizding 4 balamyz ómirge keldi. Qúdaygha shýkir, qazir 1 qyz, ýsh úl tәrbiyelep otyrmyz. Ýlken qyzymyz Aneli – Chehiya astanasy Pragada biznes fakulitetinde oqidy. Armany – bizding isimizdi jalghastyryp, planetanyng tazalyghyn saqtap qalugha ýles qosu.

(Sana hanym otbasymen)

Odan keyingi úlym - Ádil. Ol muzykalyq mektepting fortepiano klasyn ýzdik bitirgen. Jәne, vokaldy oqyp, halyqaralyq jarystardyng laureaty atanghan. Odan son, 2,5 jyl “Arystan” әskery liyseyinde oqydy. Alayda, densaulyghyna baylanysty ol mektepten lingvistikalyq liyseyge auysty. Býginde Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng Zang fakulitetining 1-kursynda grantta oqidy. Qazir memleketten ay sayyn stiypendiya alyp túrady. Úlym bolashaqta memlekettik qyzmetker boludy armandaydy. Al, biz onyng el damuyna ýlken ýles qosatyn azamat bolatynyna senemiz.

Al, eki kishkentay úlym Azat pen Zakary – mektep oqushylary. Azat 6-synypty bitirdi. Matematikagha qyzyghady. Týrli olimpiadalardyng jenimpazy. Onyng ishinde Halyqaralyq olimpiadalar da bar. Sonymen qatar, Qúrmanghazy atyndaghy muzykalyq mektepting fortepiano klasyn da bitiredi. Jәne, әrtýrli marafondargha qatysyp, triatlonmen ainalysady.

Eng kenje úlym Zakary Almaty qalasyndaghy № 90 fizika-matematikalyq mektep-liyseyining 1-shi synybyn bitirdi. Ol da suret salyp, by biylegendi óte únatady. Sonday-aq, jýzu men taekvandogha barady.

Áriyne, júmys isteu, óz kәsibindi jýrgizu, bala tәrbiyesi, onay emes. Sondyqtan mende ýlken jauapkershilik bar ekenin eshqashan úmytpaymyn. Men balalarymdy otbasylyq qúndylyqtardy qasterleuge, olardy elimizge qyzmet etetin azamat etip tәrbiyeleuge mindettimin. Sondyqtan, men otbasym men júmysyma layyqty kónil bólu ýshin uaqytty dúrys josparlaugha tyrysamyn.

- Siz sonymen qatar qoghamdyq júmystarmen de belsendi ainalysyp jýrsiz. Ondaghy kózdegen maqsatynyz jóninde bilsek...

- Men 2016 jyldan bastap qoghamdyq júmystarmen ainalysamyn. Yaghni, qalalyq әkimdikting janynan qúrylghan әielder isteri jәne otbasylyq-demografiyalyq sayasat jónindegi komissiyanyng mýshesimin. Jәne qoghamdyq kenesting әleumettik mәseler jónindegi sarapshysymyn. Mening algha qoyghan eng ýlken maqsatym – qoghamdaghy kópbalaly analargha jәrdem beru. Mening qoghamdyq qorym sol maqsatta júmys atqaryp keledi. Osy uaqytqa deyin qolymyzdan kelgenshe, kópbalaly analardyng mәselesin sheship, olardyng mýddesin qorghaugha kýsh salyp kelemiz.

Qazir әielderding kәsipkerlikpen ainalysuyna memleket tarapynan ýlken qoldau kórsetilip jatyr. Men de óz biznesimde memleketting kómegin barynsha qoldanyp jatyrmyn. Mәselen, 2030 jylghy Jol kartasy boyynsha jenildetilgen nesiyelerdi paydalanamyn. Ol ýshin 10 600 tenge kóleminde shaghyn jәrdemaqy beriledi. Óte az, әriyne. Biraq, men ony da alamyn.

Sonday-aq, Memleket biz sekildi kóp balaly otbasylargha qoldau kórsetip, balalarymyzdy tәrbiyeleuge kómektesip jatyr. Sondyqtan, biz de balalarymyzdy memleketke qyzmet etetin últjandy azamat etip tәrbiyleuge tiyispiz. Óitkeni, balalar - bizding bolashaghymyz.

- Qazir, qoghamda jәrdem súrap, qinalghan kópbalaly analardyng mәselesi kýntәrtibinde túr. Siz ol kisilerge qanday kómek berer ediniz?

- Balalar ózine senimdi ortada ósu ýshin olargha kóp kónil bólu kerek. Olardyng boyyna otbasy qúndylyqtaryn sinirip, ýlkenge qúrmet kórsetudi ýiretu qajet. Jәne, balalardy enbekke, meyirim men jaqyn adamyna qamqorlyq kórsetuge, sonday-aq, salt-dәstýrlerge qúrmetpen qaraugha baulyghan jón dep oilaymyn.

Eng bastysy – layyqty ómir sýruding jarqyn mysalyn kórsetu. Mәselen, men sportpen shúghyldanyp, marafondargha qatystym. Bos uaqytymda vokalmen ainalysyp, velosiyped teptim. Men múnyng bәrin balalarymmen birge istedim. Olarmen birge tabighat ayasynda seruendep, balalaryma tabighatty qúrmetteudi is jýzinde ózim kórsettim. Meninshe, әr ata-ana balagha eng әueli isimen ýlgi boluy tiyis.

Eger múnyng bәrine tiyisti jerde mýmkindik bolmasa, ýiden-aq kishigirim júmystar isteuge bolady. Yaghni, ýide otyryp-aq, kiyim tiguge, internet arqyly júmys isteuge bolady (Búl sala qazir óte tanymal bolyp kele jatyr). Qysqasy, bir orynda túralap qalmay, ýnemi algha jyljy berseniz bir nәtiyje shyghady.

Qazir Almatyda ýide otyrghan osynday analargha arnalghan «Baqytty otbasy» atty jana ortalyq ashyldy. “Bir tereze” qaghidaty negizinde qúrylghan búl ortalyqta, analar  zang jóninen, psihologiyalyq jaghynan, júmysqa ornalasu boyynsha kómekter ala alady. Sonday-aq múnda, sport klubtary men erkin ýiirmeler taghy basqa analargha paydaly qyzmetter kórsetiledi.

- Memleketting kómeginsiz óz kýshinmen materialdyq tabysqa jetuding qúpiyasy qanday?

- Eshqanday qúpiyasy joq. Tek, ýnemi pozitivti oilap, bir orynda toqtap qalmay, ýnemi júmys isteu qajet. Kez-kelgen jaghdaydan shyghatyn jol izdeseniz, mindetti týrde tabylady. Sonymen qatar, memleketting kópbalaly analargha  jasap jatqan mýmkindikterin barynsha paydalanu. Jәne, әr adam jeke qasiyetterimen qatar, kәsiby dengeyin de ósirip otyruy qajet. Sonday-aq, basynyzdy tik ústap, eshkimnen kómek kýtpeniz! Alayda, ata-ana retinde jauapkershiliginiz joghary boluy tiyis!

Abai.kz