Senbi, 28 Jeltoqsan 2024
Áriptesting әngimesi 6677 8 pikir 27 Mamyr, 2019 saghat 14:31

Hamzanyng qatal taghdyry

Hamza Jarmúhanbetúly Abdullin 1917 jyldyng 10-aqpanynda Soltýstik Qazaqstannyn  (Qyzyljar) Maghjan Júmabaev  (búrynghy Bulaev) audanynda dýniyege kelgen.1940 jyly H.Abdullin Almatydaghy Jurnalister inistitutyn bitiredi. 1941 jyly úly Otan soghysy bastalyp, Hamza әsker qataryna shaqyrylady.

Hamza Abdulliyn

Tarihta «Harkovskiy kotlovina» dep atalyp ketken Kiyev týbindegi qorshauda – 300 myng kenes әskeri nemis armiyasynyng qolyna týsedi.

Tayauda shyqqan bir gazette: «Kenes ýkimeti qolbasshylary әlemdegi eng talantsyz, eng bilimsiz qolbasylar» dep jazghan. Ol turaly Jukovtyng ózi: "Jeniske jetuding jalghyz joly jauyngerlerdi oqqa ayamay aidap salu" dep moyyndaghan. Nemis әskerlerining bes million soldaty ol dýniyelik bolsa, Reseyden 48 million (orys pen ózge últtardy qosa eseptegende) adam shyghyn boldy.

Búl jayynda Hamzaekeng kýlip otyryp, saghattar boyyna әngime aitudan jalyqpaytyn. «300 000 myng degen beri aitqandaghy jalghan syipyr» deytin. Shyndyghy 600 000 myn. Jana zaman soghysynan  beyhabar qolbasshy – Budennyy sonshama әsker men qyruar tehnikany qalay basqarsyn?. Basqara almaydy,әriyne!

- Nemister Kenes әskerine eki qabat qorshau salyp tastady. Jogharghy shtabtaghylar sasqalaqtap, Budennyy men onyng manyndaghy generaldardy kukuruznik úshaghymen (AN- 2) týn ishinde alyp qashty. Jerge tayau úshatyn osy úshaqty nemis zenitkasy atyp ýlgere almaytyn... Osylay bassyz qalghan әldeneshe armiya qyrylmaghanda qaytsyn, syrttan keler kómek joq. Basshysyz qalghan armiyalar eki qabat qorshaudy búzyp shygha almay týgeldey qolgha týsedi.

***

Oqyrmandar mening Hamzamen tanystyghym jayly bilmeui mýmkin. Onysy zandy. Men Zeynolla Tileujanúly (aqyn) Hamza soghysqa attanyp, qyzyl qyrghynnyng ishine engende tughan sәbiymin.

1968 jyly QazMU-dyng filologiya fakulitetin bitirip, qalada qalu qamyna kiristim. Kiristim degen jay sóz. Toghyz sharshy metr jer tabu mýmkin emes. Ólsen, eki metrdi de bermeydi-au dep shamalaymyn. Qalada ólip kórmegendikten aitqanym ghoy. Áyteuir ash itterge tastamasa boldy!..

Diplom alghan son, sol kezdegi ortalyq komitteting bólim bastyghy Shlyahov degenge әreng dep kirgenim esimde. Bir myng bolghyr eken, erinbey bir saghattay telefon soghyp, әreng degende oblystyq «Jetisu» gazetine korrektor bolyp qyzmetke iliktim. Redaktorymyz Oljas Sýleymenovtyng ókil әkesi Qaraghúlov bolatyn.

Aqyn Hamza Abdullinmen qalay kezdeskenimdi aitayyn dep otyrmyn. Ol kezde alatynym 60 som edi. Tólesem - pәteraqygha, ishsem - tamaqqa jarymaymyn. Júmysy - tozaq. Gazet tanghy bes-altyda baspagha ketkenshe úiqy joq. Tórt qabat ýiden liftimen bir týsip, bir shyghasyn. Gestaponyng týrmesi odan jaqsy ma dep qaldym. Múnym az bolghanday birinshi kurstyng studentine ýilendim. Qaraghúlov meni bólimge almady...

Amalsyz óz erkimmen qyzmetten ketuge aryz jazugha tura keldi. Alla bereyin dese, shanyraghynnan tastaydy. Maghan da sóitti. «Qazaqfilimnin» janynan ashylghan: «Novyy filim» - «Jana- filim» jurnalyna kishi redaktor bop ornalastym. Aylyghy sol kezdegimen alghanda ortasha. Jýz jiyrma som. Ayyna eki ret beretin qalamaqysy taghy bar.

Búl 1969 jyldyng mamyry bolatyn. Men Hamza Abdullindi sol jurnalgha barghanda túnghysh ret kórdim. Ol sonda bólim bastyghy bolyp men barardyng aldynda ornalasypty. Bas redaktorymyz - aqyn Mynbay Rәshev.

Sóitip, Shekispirdin: «Eki qojayyngha bir malay» degen piesasynyng geroylarynsha ómir sýrip jýrip jattyq...  Eki jurnaldyng ýstinen orys redaktory Izotov degen qaraydy.

Hamza orta boyly tolyqtau kelgen et-jendi adam eken. Ózi әngimeshil. Basynda minezimiz shәlkem-shalys kelgenmen, artynsha kóp úzamay dostasyp kettik. Ózi tamasha aqyn eken. Jaratylysynan eptegen rushyldyghy bar. Men de oqu bitirgen eki jyldyng ishinde traybalizmnen (rushyldyq) eptep sabaq alyp qalgham. Qalada qalatyn studentterdi qolynda mәnsaby bar «shaldar» oqudy bitirer-bitirmeste bólip alyp, qyzymetke ornalastyryp, tipti, keybireuine pәter de әperetin. Basynda «kryshasy» joq, qormaly joq, qorghany joq men siyaqtylar dalada qalghamyz.

Men ólenderimdi jatqa oqimyn.Tәrizi sol jaghym únaghan siyaqty ma qalay, Hamzaeken: «Býginnen bastap júmysta saghat altygha deyin otyrma. Júmysyndy istep tasta da jýre ber!» dep keltesinen bir-aq qayyrdy.

***

Bastaghan әngimeme qayta oralayyn. 1941 jyldyng 18-qyrkýieginde Kiyev qalasynyng týbinde nemisterding qolyna Kenes armiyasynyng qatarynda qolgha týsken Hamzany 1943-jyly mamyr aiynda Berlinge shaqyrtyp alady.

Oghan sebep bolghan marqúm Mústafa Shoqay qúrghan Týrki halyqtarynyng legiony edi. Bylaysha aitqanda «Vermahtyng músylman sarbazdary» dese de bolady. Jurnalistik joghary bilimi bar Hamza Týrkistan últtyq komiytetinen shyghatyn «Jas Týrikstan» ba, әlde «Jana Týrkistan» ba, әiteuir bir basylymnyng bas redaktory bolyp qyzmet atqarghan.

1945 jyldyng sәuirining sonyna qaray  Hamza Abdullindi Gitlerge qarsy úiymdastyrylghan jasyryn úiymgha qatysqany ýshin gestapo tútqyngha alady. Ólim jazasyna búiyrady.

Ol turaly Týrik-qazaq jazushysy, «Azattyq» radiosynyng Qazaq bólimining bas redaktory Hasan Oraltay ózining 1973 jyly Stambul qalasynda shyqqan: «Alash-Týrkistan týrkileri azattyghynyng eng basty últtyq úrany» atty kitabynda: «Esestikter atyp óltirgen Hamza (býrkenshik aty Sayran) óte talantty aqyn bolghan, Qazaq halqynyng úly aqyny Maghjan Júmabaevting stiylinde óleng jazghan» dep atap ótedi. Sonday- aq,Hasan Oraltay ózining atalmysh kitabynda «Sayrannyn» ómirden erte ozghanyna ókinish bildire otyryp: «topyraghyng torqa bolsyn» dep kónil aitudy da úmytpaydy.

Biraq, Alla saqtap, Hamza Gitlershilder oghynan aman qalghant edi.Ol gestaponyng qolyna legionnyng polki Polisha jerinde túrghanda týsedi. Sol Polishada bolghan kezinde Yadviga – atty polyak qyzyna ýilenedi. Qoldy bolghannan keyin, onyng baqytsyz mahabbatynyng taghdyry bizge beymәlim...

Redaksiyada onasha otyrghanda aqkónil Hamza ózining bastan ótkergen taghdyr tauqymetin kýle otyryp, jyrday ghyp әngimeleytin.

- Keshkisin maghan jәne kameralas Júmabaev degen qyrghyzgha shygharghan atu jazasyn gestapo ofiyseri oqyp berip, tanghy saghat 8-de atylatynymyzdy habarlady, - dep jaybaraqat kýlip otyryp aitushy edi.

Men auzymdy ashyp, tandanyp tynday berem. "Sodan keyin... sodan ne boldy?" dep súraymyn tyqyrshyp. "Ne bolushy edi" deytin Hamza kýlip. "Ajaldy kýtu azabynyng qanday boltynyn sen bilmeysin, balasyn, men bilem... Atylar kýn tayaghanda dónbekship úiyqtay almadyq. Shirkeuding qabyrgha saghaty segizdi soqty. Elegizip estip jatyrmyz... Esik ashylghan joq. Bir, eki... ýsh minut ótti. Birtindep boyymyzgha jan kireyin dedi. "Endi bizdi atpaydy" dedi kameralas qyrghyz jigiti. "Auzyna may!" dedim quanyp. "Nemister óte dәl jýretin halyq. Uaqyttan qatelespeydi". Jarty saghattan son, kameranyng esigi ashylyp, kirgen kýzetshi: "Senderdi Berlin týrmesine auystyratyn boldy" dep habarlady. Biz "Berlin týrmesine" emes, elge qaytarday quandyq.

- Artynan bildik... bizge audarmashy bolghan bashqúrt jigiti Týrkistan legionynyng ofiyseri eken. Sol - nemister tarabynan qoyylghan basshymyz Olshege telefon soghyp: "Hamzany atqaly jatyr" dep habarlaydy. Olshe soghys ministri Rozenburgke kirip, Hamzanyng taghdyryna arasha týsedi. Sóitip,qyrghyz jigiti ekeuin shanagha salyp, myqty kýzetpen Berlinning týrmesine attandyrady. Júmabaev jolda nemisterden qashyp ketedi.

Búl kezde Qyzyl Armiya Berlin irgesine kelip qalghan. 1945 jyldyng 23-sәuirinde týrme bastyghy mayor-nemis kameranyng esigin ashyp tastap: "Bastaryng aughan jaqqa qasha berinder! Men de qashamyn!" dep tayyp túrady. Sóitip, ghayyptyng kýshimen Hamza tura kelgen ajaldan aman qalady.

Tәrizi týrme bastyghy qúdaygha qaraghan adam bolsa kerek... Olay bolmaghanda tútqyndardyng birin qaldyrmay atyp ketem dese, qolyn eshkim qaqpas edi...

NKVD jendetteri olay jasamas edi. Mәselen, SSSR-dyng batys oblystarynan 1941 jyly Kenes әskeri shyghysqa shegingen kezde, NKVD-shnikter arttaryna aighaq qaldyrmau ýshin týrmedegilerdi týgeldey atyp ketken. Búl turaly Roy Medvedev: (Znamya,1989-j.,mart,s.164):«Soghys aldynda: Livov, Kishnev, Riga, Talliyn, Vilinus, Kaunas taghy basqa batys  qalalarynda kóshirilip ýlgermegen sayasy tútqyndar óte kóp bolatyn. Soghystyng alghashqy kýnderinde NKVD-shnikter solardy qyryp saldy»dep jazady.

Týrmeden shyqqan Hamza Abdullin Sovet Armiyasynyng 36-atqyshtar dviziyasynyng 110 atqyshtar polkine qosylady. 1946 jyldyng sәuirine deyin sonda qyzmet etedi. Polk ol kezde shyghys Prussiya aimaghynda túratyn. Sol jyldyng 9-sәuirinde «Smersh» arnayy jasaghy Hamzany Otanyn satqan satqyn retinde tútqyndap, etappen Almatygha attandyrady. Almatygha әkelingen Hamza NKVD-nyng Dzerjinskiy kóshesindegi ishki týrmesine qamalady. Búghan deyin ishki týrmede Hamzamen birge Týristan pegionynda qyzmet etken 48 adam qamaqta otyrghan. "Óldi" dep jýrgen Hamza ýsterine kirip kelgende bәrining kózi atyzday bolyp, qatty tang qalady. Qazaqta onday ólip-tirilgen adamdy «jýz jasaydy» degen mәtel bar. Tanystarynyng biri sol sózdi eske týsiredi.

- Men búl sózdi legionda birge qyzmet etken Aytikesh Tolghanbaevtan estidim, - deytin Hamzaeken.

Aytikesh sol uaqyttaghy birinshi Qazaq skripashy. Onyng ómir joly da Hamzamen egizding synarynday úqsas edi...

Týrkistan legionerlerin tergeu isi bir jylgha deyin sozylyp, 1947-jyldyng 18-sәuirinde ayaqtaldy. Týrkistan әskery okrugining tribunaly barlyq 49 adamgha sot ýkimin shygharyp, 11-ine atu jazasyn kesti (Keyinnen 25 jyl týrmede otyrugha ýkim shyghardy).Qalghandaryna -15 jyldan 20 jylgha deyin merzim berildi. Hamza Abdullinge «Balalar merizimi» on jyl berildi.

Nege az merzimge sottalghanyn Hamzekeng bizge bylaysha týsindiretin. Sol kezdegi kuәlardyng biri bolyp, Qyrghyz NKVD-synyng polkovniygi, tútqynnan qashqan bayaghy Hamzanyng kameralas serigi Júmabaev kuәlik beredi. Tәrizi, KGB onyng Gitlerge qarsy astyrtyn úiymgha qatysqanyn eskerse kerek.

Ómirden joly bolmaghan Hamzanyng fashizmning konslagerindegi kórgen it qorlyghy 1947 jyly ayaqtalyp, kókjiyekten ekinshi bir konslagerdinStalin týrmesining tóbesi kórindi... Sibirding it túmsyghy batpaytyn «Kolyma» konslagerinde on jylgha juyq jas ómirin auyr azappen ótkergen Hamza 1955-jyly «Kýn kósem» o dýniyelik bolghannan keyin eki jyl ótkende bostandyqqa shyqty.

Jýregi alyp úshyp tughan eline oralghan aqyndy Otandastary salqyn, yzgharly qabaqpen qarsy aldy. Atyshuly 58-bappen sottalghan aqyndy ary qaray qughyndau jalghasyn tapty...

Sol kezdegi Qazaqstannyng astanasy bolghan Almatynyng baspa oryndary,gazet-jurnaldarynyng esigin qaghyp júmys súraumen biraz ómirin ótkerdi. Auyzdary kýiip qalghan qart kommunister «Halyq jaularymen» jasyryn kýresti bastap ketken jas kommunister atyshuly 58-bappen sottalghan Hamzany aqtalghannan (reablitasiya) keyin, yaghny 1956 jyldan song da qughyndauyn qoymady.

Qayda barsa, túmsyghy tasqa tiygen Hamza, ózining tughan qalasy Petropavlgha (Qyzyljar) qaytyp ketedi. Sol kezde  ataqty әdebiyet synshysy, tamasha publissist Iliyas Omarov oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy qyzmetin atqaratyn.Sol kisining kómegimen oblystyq «Lenin tuy» gazetine qyzmetke ornalasady. Baqytjan degen qyzgha ýilenip, shanyraq kóteredi.

Iliyas Omarov qyzmeti jogharylap, mәdeniyet ministiri bolyp Almatygha auysqan son, Hamzany qughyndau qayta bastalady. Jas júbayyn qasyna ertken aqyn Petropavldyng alys aimaghyndaghy óz aulyna qonys audaryp, bastauysh mektepke sabaq berip jýredi.

Oghan Almatyda Jazushylar Odaghynda qyzmet isteytin jaulary búl jerden de qonys taptyrmay qughyndaydy...

Tabighatynan tua bitken aqyndyqty Hamza týrmelerde de, konslagerlerde qoymaydy. Gruzinning Úly aqyny Shota Rustaveliyding «Jolbarys terisin jamylghan batyr» dastanyn audarady.

Kenes ókimeti jyldarynda osy dastannyng ýzindisin eluge tarta aqyn qazaqshagha tәrjimalaghany esimde. Janadan qalam tartyp, mektep partasynda óleng jazyp jýrgen men de oqyp kórip, týk týsinbegem...

Mine, osynau úshan-teniz dastandy úzaq jyldardan keyin Qazaqtyng zanghar jazushysy Ghabit Mýsirepov alghysóz jazyp baspadan shyghartty. Úmytpasam jetpisinshi jyldardyng orta kezi-au deymin. Hamzanyng birdi-ekili óleng kitaby jәne Mústafa Shoqay men Maghjan turaly estelikter jinaghy jaryq kórdi.

Jurnalister institutynda oqyp jýrgende «Shoyyn jol» atty poemasy jyr mýshәirasynda birinshi oryn alghan Hamza sol kezdegi jas aqyndardan shoqtyghy biyik túrghan edi. Soghystan song onyng sonyna týskender aqynnyng baqtalastary edi. Men onyng óz auzynan estigenimdi jazyp otyrmyn.

Jogharyda aityp ótkendey Petropavldan Almatygha qayta oralghan Hamza jary Baqytjan ekeui shóppen emdeytin ataqty halyq emshisi Kәdirqoja Amankeldiyevting jertólesinde pәterde túrady. Baqytjan kókirek auyruyna úshyrap, eki-ýsh jyldan keyin qaytys bolady. Aqynnyng baqytsyz mahabbaty osylaysha sәtsiz ayaqtalady.

Hamza meni birde ýiine qonaqqa shaqyrdy. «Selinnyi» kinoteatrynyng manynda Masanchy kóshesinde túrady eken. Kórshileri de ózi siyaqty «halyq jauy»: ALJIYR-degi abaqtyda otyrghan Qazaq әdebiyetining klassiygi Beyimbetting júbayy Kýnimjan men úly Mereke jәne 58-bappen sottalghan Ivan Fedorovich Kalashnikov. Búny aityp otyrghanym – býkil ómirin dozaqqa ailandyrghan, kórmegendi kórsetken Kenes ýkimetining Hamzagha jasaghan qastandyghynyng qarymtasy esebinde  kommunist Masanchy kóshesin  «Hamza Abdullinnin» atyna beru kerek sekildi.

Sonymen qatar, tughan jeri Petropalda kóshe berip, aulyna eskertkish ornatylsa ghoy shirkin!

Hamzanyng jogharyda  atalghan Qazaqfilimning qasynan shyghatyn «Jana filim» jurnalyna ornalasuy da óz aldyna bir әngime. «Jana filim jurnalyna» D.A. Qonaevtyng ózi aralasyp ornalastyrady

Ómirding ashy-túshysyn bir adamday tatqan Hamzamen ómir boyy dos bolyp óttim. Birde Hamzaeken: «Zeynolla sening jýz jauyng bar shyghar... Mening myng jauym bar. Men ólgen son, bir myn, bir jýz jaumen kýresu qiyn bolar...» dedi. «Kýres jolyn sizden ýirendim ghoy, dәneme etpeydi» dedim kýlip. Keyinnen bayqadym Hamzanyng sol sózi shyndyqqa shyqty...

Hamzanyng ekinshi nekesi de baqytsyz boldy. Artynda bir úl bir qyz qaldy. Olardyng kórgen kýnin aitugha auyz barmaydy. Osynday azapty ghúmyr keshken Hamza 2001 jyldyng 10 aqpanynda ózining tughan kýninde dýniyeden ótti.

Topyraghy torqa bolsyn marqúmnyn.

Zeynolla Tileujanúly  

Abai.kz   

8 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1686
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2070