Dýisenbi, 30 Jeltoqsan 2024
3388 0 pikir 20 Sәuir, 2019 saghat 09:26

Tórt negizgi partiyalyq joba talqylandy

Halyqtyng әleumettik jaghdayyn el biyligi eng negizgi nazarda ústap otyr dep senimmen aita alamyz. Sebebi, birinen-keyin qabyldanghan әleumettik baghdarlamalar men bastamalar el halqynyng túrmys óresin ósiru ýshin ýlken ýles qosuda. Búl túrghyda Elbasynyng ataqty "Bes iri bastamasynyn" ózi nege túrady. Osynday baghdarlamalardyng arqasynda Qazaqstan halqynyng әleumettik jaghdayy jyldan-jylgha jaqsaryp keledi.

Búl túrghyda eldegi bas partiya - «Nur Otan» partiyasynyng alar orny erekshe. Shynyn aitu kerek, bizding elde «Nur Otan» partiyasy qolgha alghan isterding ong sheshim tappaghany joq. Atqarylghan osynsha kóp isting bәri de halyqtyng iygiligi ýshin ekeni taghy anyq. Biz búl sózderdi bos maqtan ýshin, el aghalary úitqy bolyp, iske asyrghan manyzdy júmystaryn elge jetkizu maqsatynda jazyp otyrmyz. Aqparat qúraldarynyng basty mindeti de osy emes pe?!

Memleket tarapynan talay jaqsy baghdarlama jasaldy dep jatyrmyz, sol sekildi «Nur Otan» partiyasy úsynghan iygi bastamalar da az emes. Mәselen «Baqytty otbasy, «Halyqqa kómek», «Auyl el besigi» jәne «Qútty meken» atty tórt negizgi partiyalyq joba dәl qazirgi tanda ózekti bolyp túrghan әleumettik jaghdaylardy sheshuge baghyttalghan. Bәrimiz biletindey, kezekten tys preziydenttik saylaugha baylanysty jaqyn arada partiyanyng kezekten tys sezi ótedi. Osy jinalys jaqyndaghan tústa Kókshetau qalasynda bastauysh partiya úimynyng otyrsy ótti. «Gormolzavod» JShS-nde ótken kezdesu barysynda delegattar partiyanyng jogharda biz sóz etken negizgi partiyalyq jobalardy talqylady.

Ayta keterligi, «Gormolzavod» bastauysh partiya úiymynyng qúrylghanyna kóp bolghan joq. Alayda jalyndap túrghan jas jetekshilerining arqasynda búl bapsauysh partiya úiymy óte auqymdy sharualardy tyndyruda. Tipti eldegi partiya bólimshelerining ýzdikter tizimin toltyp jýr. Býgin ótip otyrghan jinalys ta osy sózimidi dәleldey týsse kerek.

Aqpan aiynda ótken «Nur Otan» partiyasynyng kezekti sezinde elimizding Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev el halqynyng әleumettik jaghdayyn barynsha kóterudi tapsyrghan bolatyn. Dәl sol jinalysta elimizdegi kóp balaly jәne az qamtylghan otbasylar ýshin arnayy әlemettik baghdarlamalar jasaudy tapsyrdy. Ári kópbalaly analargha beriletin әleumettik kómekting kólemin ay sayyn әr balagha 21 myng tengege jetkizudi mindetteken. Mine osynday iygi sharalardyng arqasynda elimidegi tórt mynnan asa kóp balaly otbasylardyng әleumettik jaghdayynda ong ózgerister oryn aldy.

Elbasynyng bastamasyna ýn qosqan Ýkimet atalghan júmystarmen qyzu ainalysyp jatqanyn bәrimiz bilemiz. Tipti Premier ministrding ózi de, ornbasarlary da oblystardy aralap halyqtyng jaghdayymen tanysyp shyqty. Ár oblystyn, qalanyng әkimderi kómekke múqtaj analarmen jolyghyp, әleumettik kómek beruge shyndap kirisip ketkenin kóz kórip otyr.

Biz búl rette «Nur Otan» partiyasy úsynyp otyrghan «Baqytty otbasy», «Halyqqa kómek», «Auyl el besigi» jәne «Qútty meken» atty 4 negizgi partiyalyq jobanyng artyqshylyghyn aita ketuge tiyistimiz. Jinalys barysynda tórt negizgi partiyalyq jobasynyng әr qaysyna jeke –jeke toqtalyp, talqylandy.

Búl baghdarlamalardyng qay-qaysysyn alyp qarasaq ta halyqtyng әl-auhatyn jaqsartu ýshin jasalghanyn bayqaysyz. Osy baghdarlamalar arqyly kez-kelgen kómekke múqtaj otbasy ýy alyp, jaghdayyn týzeuge mýmkindigi bar. Mәselen, «Baqytty otbasy» baghdarlamasy ayasynda az qamtylghan jәne kóp balaly otbasylardy qoldaugha ýlken mýmkindik bar. Atalghan baghdarlama ayasynda jenildetilgen ipoteka, qayta oqytu jәne júmysqa ornalastyru, shәkirtaqylar men tegin balabaqshalar qatmylady. Sonymen qatar, jergilikti budjetten bir jolghy tólemder kólemin arttyru da kózdelgen.

Al «Halyqqa kómek» partiyalyq jobasynyng maqsaty da kóp balaly otbasylar men jaghdayy tómen janúyalargha kómek qolyn sozyp, demeushilik jasau. Sonymen qatar, búl baghdarlama da túrghyndardy júmyspen qamtu mәselesin sheshu mәselesimen ainalysady.

Osy baghdarlama ayasynda ónirlerde atqarylyp jatqan ister az emes. Jaqynda «Nur Otan» partiyasy Manghystau oblystyq filialy qoghamdyq qabyldau bólmesining sarapshysy Gýlzihan Tasqymbaeva sol ónirde qolgha alynghan jobalarmen tanystyrdy. «Halyqqa kómek birynghay әleumettik tereze» jobasy ayaynda, qoghamdyq qabyldaugha kelgen әielder qauymynyng júmysyn jenildetu ýshin kóp júmys atqarylyp jatqanyn aitty. Onyng aituynsha, qoghamdyq qabyldaugha keletinderding kóbi әiel adamdar. Qoghamdyq qabyldau kensesindegi qyzmetkerler búl adamdargha kenes berip qana qoyma, atauly әleumettik kómek, mýgedektikti anyqtau, júmysqa túru, túraqty baspana joqtyghyna oray tirkeu mәselesi boyynsha óz kómekterin úsynady.

Biz sóz etip otyrghan taghy bir tamasha baghdarlama - «Qútty meken». Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti, Elbasy Núsúltan Nazarbaevtyng tikeley tapsyrmasmen qolgha alynghan búl jobanyng maqsaty da qarapayym halyqtyng túrmys óresin kóteru. Qazaqtyng qadym zannan bergi qútty qonysy auyldardy jaghdayyn jaqsartu. Ónirlerdegi injenerlik jәne әleumettik infraqúrylymdy damytudy basty nazarda ústau kerek.

«Auyl el besigi» baghdarlamasy auyldy jerlerding jaghdayyn kóteru ýshin jasalghan bolatyn. Auyl qashannan beri qarapayym qazaqtyng altyn besigi bolyp keldi. Búl auyldar býgingi kýnde de óz ózektiligin  joghalytqan joq. Shynyn aitqanda, qazirgi tanda kóp auyl qanyrap bos qaludyng aldynda túr. Auyldaghy jastar júmystyng joqtyghynan ózge qalalargha júmys izdep ketken. Sodan auyldyng kóne kýiin ózgertkisi keletin adamdar azayghan. Kóp halyq bargha qanaghat etip kýn kóruge mәjbýr. Alayda memleket úsynghan "Auyl el besigi" jobasy osy olqylyqtyng ornyn toltyrugha at salysyp jatyr.

Naqty mysalmen aita keter bolsaq, biyl jyl basyndaghy sanaq boyynsha «Auyl – el besigi» arnayy memlekettik jobasy ayasynda qoldaugha múqtaj 1500 eldi meken anyqtalghan. Osynday auyldy jerlerge әr jyl sayyn 30 mlrd tenge kóleminde qarjy bólinetin bolady. Osy boyynsha eseptegende,  ýsh jyl ishinde qarjylandyru kólemi 90 mlrd tengeni qúraytyn bolady. Búl qarjylar atalghan auyldy jerlerding injenerlik-kommunikasiyalyq infraqúrylymdaryn, sonymen qatar әleumettik nysandardy joghary dengeyde damytu ýshin júmsalady.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1699
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2096