Esterinizde bolsa, byltyrlary Qazaqstan Respublikasy Qorghanys ministrligining Izrailiden satyp alghan qaru-jaraqtarynyng sapasyz ekendigin aityp, barlyq tәuelsiz BAQ úlarday shulaghan. Qúlaq asqan pende bolsa, qaneki? Ánsheyinde, kisi óltirse de el aldyna shyghyp úyalmay kólgirsiytin sheneunikterding birde-biri qaru-jaraqqa kelgende týk bolmaghanday tyrs etpedi.

AHMETOVTING ADAMDARY KILENG «KAMIKADZE»

Alayda, sol kezdegi BAQ-tan úshqan úshqyn nәm tartqan «oq-dәrige» tiyip, jyldan asa byqsyp jatqan siyaqty. Mine, jarylys bolmasa da, syrt-byrt etken sapasyz oq-dәrining dauysy qúlaqqa jetude. Izrailiding qaru-jaraqpen ainalysady degen belgisizdeu bir firmasynan byltyr kýmәndi qaru-jaraq, yaghni, mýlik eterge túrghysyz soghys tehnikasyn satyp alghan bolatynbyz. Qyruar qarjygha! Jurnalisterding jylap jazghanyn elemegen Qorghanys ministri sol qaru-jaraqty synaghanda ýlken kisilerding aldynda qatty úyatqa qalghan siyaqty. Jer-kókke syighyzbay maqtaghan izrailidyq tehnika alghashqy bayqaghanda-aq atylmay qoyghan desedi.

Esterinizde bolsa, byltyrlary Qazaqstan Respublikasy Qorghanys ministrligining Izrailiden satyp alghan qaru-jaraqtarynyng sapasyz ekendigin aityp, barlyq tәuelsiz BAQ úlarday shulaghan. Qúlaq asqan pende bolsa, qaneki? Ánsheyinde, kisi óltirse de el aldyna shyghyp úyalmay kólgirsiytin sheneunikterding birde-biri qaru-jaraqqa kelgende týk bolmaghanday tyrs etpedi.

AHMETOVTING ADAMDARY KILENG «KAMIKADZE»

Alayda, sol kezdegi BAQ-tan úshqan úshqyn nәm tartqan «oq-dәrige» tiyip, jyldan asa byqsyp jatqan siyaqty. Mine, jarylys bolmasa da, syrt-byrt etken sapasyz oq-dәrining dauysy qúlaqqa jetude. Izrailiding qaru-jaraqpen ainalysady degen belgisizdeu bir firmasynan byltyr kýmәndi qaru-jaraq, yaghni, mýlik eterge túrghysyz soghys tehnikasyn satyp alghan bolatynbyz. Qyruar qarjygha! Jurnalisterding jylap jazghanyn elemegen Qorghanys ministri sol qaru-jaraqty synaghanda ýlken kisilerding aldynda qatty úyatqa qalghan siyaqty. Jer-kókke syighyzbay maqtaghan izrailidyq tehnika alghashqy bayqaghanda-aq atylmay qoyghan desedi.

Onyng ýstine sol kezde alu-satu isin jýrgizgen general-leytenant Qajymúrat Meyirmanov deytin pysyq jylmiyp jýrip jogharghy jaqqa týk tatyrmaghangha úqsaydy. Meyirmanovtyng artyn jauyp jýrgen ministrler olay kýtip, bylay kýtip qaryndary ashqannan song qaghaz kóterip, zandy qozghay bastady. Jәy qozghap qoyghan joq, Meyirmanovty ómirden mýldem týnildirip jiberdi. Áueli, kóktemde generaldy tútqyngha aldy. Ári-beri eseptep, memleketke seksen eki million dollar shyghyn keltirdi degen qorytyndy shyghardy. Basqa tútqyndar qúsatyp jeke pәterge aparmay, ys sasyghan ÚQK-ning jertólesinde qamap ústady. Kýn-týn demey qatang tergeuge aldy. Týneu kýni sonday azapqa shydamaghan Meyirmanov óz-ózine qol saldy.

Keybir aqparat kózderi kanselyariyalyq pyshaq deydi, endi basqalary qayshy deydi, tergeu kezinde general әiteuir bir suyq qarudy alqymyna boylatyp tyghyp jibergen. Qúday qaghyp qayta bir ajaldan qaldy. Der kezinde medisinalyq kómek kórsetilgen general qazir ÚQK-ning abaqtysynda jatyr.

Bәse, izraildik Imi jәne Soltam-Systems dep atalatyn belgisiz firmalar qalay ghana az uaqyttyng ishinde «Semser», «Nayza», «Aybat» dep qazaqsha atalatyn soghys tehnikasyn shyghara qaldy dep tang qalyp edik? Sóitsek, Kamazdyng ýstine ornatylghan әnsheyin oiynshyq eken ghoy onysy!..

QÚLQYNY KEPKEN QULAR QORGhANYS MINISTRLIGINDE OTYR

Áskery shen-shekpennen júrday Qorghanys ministri Danial Ahmetovtyng Jambyl oblysyndaghy «Gvardeyskiy» dep atalatyn әskery qalashyqty aralaghanyn, әskery qyzmetkerlerge pәter kiltin tapsyrghanyn juyrda ghana kórgen siyaqty edik. Lenta qiyp, mindet artqangha bәle ghoy bizding sheneunikter. Sóitsek, ol jerde de kiltipan bar bolyp shyqty.

Almatylyq kәsipker Qorghanys ministrligimen sottasyp jýrgenine birshama uaqyt bolghanyn mәlimdedi. Osy kýnge deyin bes ret sottasyp, bes ret jengen. Anau-mynaudy emes, Qazaqstan Respublikasynyng Qorghanys ministrligin!

«Maks dorstroyserviys-21» dep atalatyn firma atalghan әskery qalashyqty jónge keltirip, bas-ayaghy seksen segiz million tengening sharuasyn atqarghan. Áueli on segiz million tengeni bir berip, artynsha aighay-sýrenmen taghy da tórt milliondy qaytarghan ministrlik byltyrdan beri tender boyynsha óz mindetin atqarghan firmagha kók tiyn tatyrmay kelgen. Eki ara әli de sottasyp jatyr.

Aqysyn ala almay jýrgen firmanyng Bas diyrektory Skorkpadskiy deytin kәsipker bәrin qoyyp, endi tikeley ministr Ahmetovke aryzdy boratyp jatyr. Adal-aqy enbegimning óteuin ber deydi. Jurnalistermen kezdeserding aldynda Skoropadskiyge belgisiz bireu telefon shalyp eger de qalghan alpys alty millionnan on payyzyn bir kisilerge bersen, mәselendi taban astynda sheship beremiz degen kórinedi. Áne, mәsele qayda jatyr? Tipti, qorghanys ministrligi búl daudy qyryq tórt millionmen jauyp tastamaq bolghan.

Sonday-aq, «Vivat» dep atalatyn taghy bir qúrylys firmasyna Qorghanys ministrligi jýz jeti million tenge bereshek bolyp shyqty. Sharuasyn bitirtip alyp, uaqytyly aqshasyn bermegendikten «Vivat» firmasy bankterge belsheden qaryzgha kirip ketkenge úqsaydy. Onyng da qojayyny qighylyqty salyp jatyr...

Búl neni kórsetedi? Búl әskeriylerimiz qorghanys mәselesimen emes, kýnkóris mәselesimen, onyng ishinde sybaylas jemqorlyqpen qatty shúghyldanyp ketken degen sóz!

JEMQORLARDYNG «JÚLDYZY» JARQYRAP TÚR

Itting itaqayy qazir - general, qolbasshy. Jyltyratyp temir týime taqqandy mansap kórip, lauazymdy tize batyrugha, iship-jep qalugha berilgen mýmkinshilik dep biledi. Memleketke enbegi singeni ýshin emes, memleketshil azamattardyng kózin qúrtqany ýshin de general ataghyn alyp jatqandar da bar. Basynan onbaghan biylik, basqa jaghynan týzelushi me edi?!.

Aqmola gornizonyna qarasty Áskery sot juyrda Últtyq Qorghanys uniyversiytetining basshysy general-mayor Asqat Shoyynbekovty 4 jylgha bas bostandyghynan aiyrdy. Ol kezinde Qazaqstan zandaryn belden basyp, biylikti asyra paydalanghan. Talay әskeriyding otbasyn jataqhanadan zansyz shygharyp tastap otyrghan. Qalaghan adamdaryn baspanamen qamtamasyz etken. Sonday-aq, ózining zansyz әreketine qarsy kelgen ofiyserdi soqqygha jyqqan, ortasha dengeyde dene jaraqatyn salghan. Endi mine, basyna búlt ýiirilmeytindey bolghan basshynyng kýni qarayyp, tórt jylgha sottalyp kete bardy. Ol azday, sot ýkimimen qatar Shoyynbekovty general-mayor ataghynan aiyru turaly úsynys ta qatar jaryq kórip, tiyisti jerge tapsyryldy.

Taghy bir tyng aqparat. Qazaqstan Rsepublikasy Qorghanys ministrligining Áskery qúrylys jәne pәtermen qamtamasyz etu Basqarmasynyng basshysy polkovnik Orazalinov deytin tonmoyyn tútqyndaldy. Oghan QR Qylmystyq Kodeksining 176 baby 3-tarmaghynyng «b» punktine say «Senip tapsyrylghan mýlikti talan-tarajgha saldy» degen aiyp salynyp, qamaugha alyndy. Qazir tergeu jýrgizilude. Qylmysy anyqtalghannan keyin Orazalinovtyng mal-mýlki tәrkilenip, 5 jyldan 10 jylgha deyin bas bostandyghynan airylady.

Búl neni kórsetedi? Bizde sybaylas jemqorlyqqa bylyqpaghan sala qalmaghanynyng aiqyn aighaghy. Mektepten bastap, ministrlikke sheyin, әskerden bastap - Aq Ordagha sheyin qylmystyng soqpaghy sayrap jatqandyghynyng belgisi. Pәlen-týgen bolam dep armandamay-aq qazir kez kelgen jas sol sorapqa týsip qúldilay beruge barlyq «mýmkindikter» jasalghan. Ýlken әuletting balasy bolsan, ýlken para bere bilsen, bir pәste ósip shygha kelesin. Olay bolmaydy eken, jemtik dәmetken qúzghyndar óz qolymen ústap berip, syqsiyp otyra beredi. Myna tútqyndalyp jatqandardyng barshasy qúdyqtan tereng qúlqyny barlargha uaqtyly aram aqsha tastay almay qalghan «qúrbandar» bolsa kerek.

«QAZAQSTAN» aptalyghy, №23 (263), 18-mausym, 2009 j.