Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Arasha 8167 4 pikir 3 Mausym, 2019 saghat 17:15

Toghyz balaly ana "qyryq ekinshi aryzyn" Saparbaevqa joldaydy

Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri
Berdibek Saparbaevtyng nazaryna

Jaqynda redaksiyagha almatylyq kópbalaly ana kelip kómek súrady. Toghyz perezent tәrbiyelep otyrghan otbasy túryp jatqan baspanamyzdan aiyrylyp qalamyz ba dep alandauy eken. On balany dýniyege әkelgen batyr ananyng aituynsha (bir balasy shetinegen), әkimdik alty jyl búryn bergen baspanasyn qaytaryp aluy mýmkin kórinedi.

Múhamedjanova Gýlzira 2009 jylgha deyin jeti perezentin aman-esen dýniyege әkelip, 34 jasynda "Altyn alqaly" ana atanaghan. Al 2012 jyly 29 jeltoqsan búl ýide ýshem dýniyege keledi. Sóitip, on balaly otbasy bolghandyqtan, әri ýshem dýniyege kelgendikten Almaty qalasyna qarasty Alatau audannyng sol kezdegi әkimi Baghdat Mәnizorov olargha Kókjiyek yqshamaudanynan ýsh bólmeli pәter syilaydy.

IYә, syilaydy. Ákim óz qolymen ýiding kiltin tapsyryp, gazet-jurnaldarda jazyp, telearnada kórsetedi. Baspanany tabystau rәsiminde Sәken Mayghazev qatarly әnshilerding qatysuymen shaghyn konsert te ótken kórinedi. Tipti Alatau audanynyng qúrylghanyna bes jyl toluyna oray shyqqan ýlken jinaqqa búl otbasynyng sureti de basylyp, audannyng bes jyldyghyna oray berilgen esep-qisapqa enedi.

Ókinishtisi, osylay jalpygha jar salyp jýrip bergen ýy jekemenshikke emes jalgha berilgen eken. Ýy iyeleri múny jaqynda ghana bilgen. Tura alty jyldan keyin. Búl ýiding kiltin 2013 jyly 8 nauryzda tabystaghan. Sodan dәl bir kýn búryn, 7 nauryz kýni tughanyna ýsh ay ghana bolghan ýshemning bireui shetinep ketken. Sәbiyinen aiyrylyp sansyrap otyrghan otbasy әkimdik bergen әr qaghazgha esh oilanbastan qol qoyyp beripti. Nesin oilanady, búlar ýidi alypsatarlardan emes, memleketten, bildey әkimning qolynan alyp otyr ghoy...

Sóitip sengen әkimi әlgi alypsatarlardyng әreketin jasaghan eken! Bir qolymen «ýy iyesi» degen qújatty, bir qolymen «jaldap túru» turaly kelisimshartty berip ketken. Al, búghan ne deuge bolady?

Gýlzira hanym kóterip jýrgen qalyng qújattardyng ishinde ýige jeke menshik iyelik etu turaly akti de bar, sonymen qatar, ýidi jaldaushy retindegi kelisimshart ta bar. Soghan qaraghanda búl ýy úzaq uaqyt jaldap túrugha berilgen sekildi. Al jekeshildendiruge ótinish beru-bermeu túryp jatqan otbasynyng óz erkinde eken. Eger jekeshelendirgisi kele sol túrghyn ýy qúnynyng (4 880 100 tg) kem degende 30%-y mólsherinde bastapqy jarna tóleui kerek. Múny «Núr Otan» partiyasy Almaty qalalyq filialy basshysynyng orynbasary A. Saydelidaev aityp otyr.

Gýlzira hanym qazirgi túryp jatqan ýiding ózining jeke menshigi emes ekenin biyl jyl basynda kezdeysoq bilgen. 2013 jyly pәter kilti tabystaldy. Ol kezde eshqanday tólem jasamaghan. Al 2016 jyly qalalyq túrghyn ýy basqarmasyna (bastyghy Qayrat Núrqadilov) shaqyryp alyp, qajetti qújattargha qol qoyghyzyp alghan. Aragha taghy ýsh jyl salyp, biyl qayta shaqyrghan. Sóitse, búl ýidi jaldap túru turaly kelisimshartty әr ýsh jyl sayyn úzartyp otyru kerek eken.

Osydan keyin ghana toghyz balasymen (jeteui kәmelet jasyna tolmaghan) qosqanda on bir adam túryp jatqan baspanasynan aiyrylyp qaluy mýmkin ekenin bilgen. Sóitip, jauapty oryndardyng esigin tozdyryp, izdene bastaghan. Alghashqy qaqqan esigi «Núr Otan» partiyasy Almaty qalalyq filialy. Al olardyng qanday jauap bergenin jogharyda aittyq. Túrghyn ýidi jekeshelendirginiz kelse kem degende otyz payyz jarnasyn tólep, jekeshelendiru turaly ótinish beriniz depti.

Odan keyin de birneshe jauapty mekemeni jaghalap kórgenimen, jóni týzu jauap ala almaghan kórinedi. Sóz arasynda aityp qaldy, Almaty qalasy Jetisu audany әkimining orynbasaryna jazghan ótinish-aryzyn 42(!) mәrte kóbeytip shygharghan eken. Sonyng 41-inshisin bizge qaldyrdy. Demek, búl ótinish-aryzdy bizden búryn da 40 jerge berdi degen sóz. Al odan sheshilip jatqan mәsele joq. Toghyz balasyn jetelep tabanynan tozyp jýrgen ananyng jalghyz talaby - Ýkimet ózi bergen ýidi ózi qaytyp almasa eken! Sondyqtan da, 42-aryzdy tikeley Áleumetti qorghau ministri Berdibek Saparbaevqa baghyttaudy jón sanap otyr. Ras, kóp balaly ananyng janayqayyn etektegi úsaq shendiler jogharygha jetkizbey jatqany taghy bar. Sol ýshin de Gýlzira Múhamedjanovanyng baspasóz arqyly әreket etuden basqa joly qalmaghan.

Kópbalaly batyr ana osy jaghdaydyng joghardaghy jauapty adamdardyng qúlaghyna jetkenin qalaydy. Bizding maqsat ta osy. Ýshem dýniyege kelgen otbasygha baspana beruding bas-ayaghy búl emes. Onyng ýstine búl kisiler toghyz perezent tәrbiyelep otyr. Sondyqtan, búl otbasydan búrynghy әkim-qaralardyng «Aldarkóse әreketi» ýshin dәl býgin 5 mln súraudyng esh jóni joq dep bilemiz.

Sonymen qatar, Gýlzira hanym Almaty qalasy Jetisu audany әkimining әleumettik mәseleler boyynsha orynbasary V.Vavilinge degen ýlken rizashylyghyn jetkizdi. Dәl osy qyzmetker búl kisining júmysyn ong baghytta sheship beru ýshin qolynan kelgen kómegin ayamapty. Negizi 29 sәuirge deyin pәterdi jaldap túru merzimin taghy ýsh jylgha deyin sozuy nemese 30% alghashqy jarnany tólep jekeshelendiruge ótinish berui kerek eken. Vavilin myrza ózi aralasyp, osy merzimdi 20 mausymgha deyin úzartyp beripti.

Qúrmetti Berdibek Mashbekúly, qazirgi tanda elimizde kezek kýttirmeytin, kýrdeli mәselelerding biri - kópbalaly analardyng múny bolyp otyr. Biz sóz etip otyrghan Gýlzira Múhamedjanova da memleketting kómegine múqtaj. Batyr ananyng toghyz perezentine túraq bolghan baspanasyn resmy týrde ózine jekeshelendirip beruge yqpal etseniz!

Kóp balaly ananyng Sizden ótinip súrary osy ghana!

Quanysh Qappas

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5560