Men Úly Otan soghysy jenisining 40 jyldyghy qarsanynda «Jiyrma segiz batyr» telefilimin jasaghanda, arnayy tapsyrmamen sol kezde kózi tiri bolghan jiyrma segizding biri, Kenester Odaghynyng Batyry ShADRINmen súbhattasqanym bar-dy. Sol bir tarihy kezdesudi osy kýnge deyin ózime zor mәrtebe sanaymyn. Sodan beri shiyrek ghasyr uaqyt ótipti.
Ótken jyldyng sonynda taghy da osynday bir qaharman azamatpen úshyrasyp, súhbat alugha tura keldi. Búl jolghy keyipkerim qazaqtyng qaharman úly, aviasiya genaral-mayory, ýsh mәrte KSRO Joghary Kenesining deputaty bolghan, eki mәrte Kenester Odaghynyng Batyry, soghysta kórsetken erligi ýshin búghan qosymsha Qyzyl Tu, 1-shi jәne 2- shi dәrejeli Otan soghysy, Qyzyl Júldyz, Aleksandr Nevskiy, 3-shi dәrejeli Danq ordenderi jәne birneshe medalidarmen marapattalghan, Úly Otan soghysynda 305 jauyngerlik úshudy oryndap, 7 nemis úshaghyn atyp qúlatyp, 500 saghat ómirin aspanda ólim men ómir arasynda ótkizgen, erligi kózi tiri kezinde-aq anyzgha ainalghan Talghat Yakubekúly BIYGELDINOV boldy. Soghystan song 62 jyl ótkende «Otan» ordenimen marapattalghanyn estip, qúttyqtay baryp, súbhat aldym.
Sodan beri bir shama uaqyt ótti.
Sol kezdesude mening batyr azamatqa batylym baryp; 
- Berilgen «Otan» ordenin qomsynyp otyrghan joqsyz ba? -  degen caualyma:
- Myna jaygha qúlaq sal, qalqam. Biz Otanymyzdyng basyna qauip tóngende Batyr bolayyq nemese Halyq Qaharmany bolayyq dep soghysqa barghanymyz joq. Otanymyzdy shamamyz kelgenshe, qasyq qanymyz qalghansha, erlikpen qorghayyq dep bardyq. Sol alasapyran soghysta qanshama azamattyng qany tógilip, jany qiyldy. Sol qyrshyn ketkenderden mening janym artyq emes. Allanyng degenine shýkirshilik etu kerek...
Sol soghys kezinde Stalinning «әr 80 jauyngerlik úshudy oryndaghan úshqyshqa bir ret Kenes Odaghynyng Batyry ataghyn beru turaly» tapsyrmasy boldy. Men 305 ret jauyngerlik úshudy atqarghan adammyn. 80 emes, 100-den jauyngerlik úshudy oryndaghannyng ózinde men ýsh mәrte Batyr atanuym kerek qoy. Shýkirshilik, ózge qoghamdyq qúrylystyn, ózge elding ataghy demesen, qazaq azamattarynyng arasynda osynday úlyq ta abroyly ataqqa eki mәrte menen basqa kimning qoly jetti? Sen qaharmandyqty aitasyn, men biyl 85 jasqa keldim. Sol jasymdy elep, ne qalalyq әkimshilik, ne ministrlik, ne ýkimet qúttyqtau hatyn da joldaghan joq. Sol ýshin ókpeleuim kerek pe, kimge, nege? Ókpelemek týgili, «búlaryng qalay?» dep telefon da shalghanym joq... - degen jauap alghan edim. 
Batyrdyng auzynan shyghyp, basylym betinde jariyalanghan osy bir salmaqty jauap meni әli kýnge oilandyryp keledi. Iya, qaharmandyq ataqty eshkim súrap almaydy, qaharmandyq ataq erlik jasaghan adamdy ózi izdep tabady.
Mening aitpaghym, Úly Otan soghysyndaghy erligi ýshin búl batyrlyq ataq Talghat Biygeldinovty bir emes eki ret izdep tapqan, eki mәrte Kenester Odaghynyng Batyry atanghan. Kezinde KSRO moyyndaghan osy qaharmandyq óz egemendigin alghan elimizde әli kýnge deyin moyyndalmauda. Qazirgi kezde  sәbiylerdi kezdesoq ottan saqtap qalghandar men qarapayym enbek adamdaryna da berilip jatqan Halyq qaharmandyghy, Otany ýshin, ajal sebelep túrghan oqtan taysalmay, 305 ret ólimge basyn tigip jauyngerlik úshudy erlikpen atqarghan kózi tiri Halyq Batyry Talghat Biygeldinovke osy kýnge deyin berilmeui úyat-aq. Talghat aghamyzgha berilmegen «Halyq qaharmany» ataghynyng qanday qasiyeti qaldy? Álde, arnayy  Jarlyqpen beriletin búl ataqty berude de traybalizm virusy jaulap alghan ba?..

Baqtybay AYNABEKOV,
jazushy
«QAZAQSTAN» aptalyghy, №17 (257), 7.05.2009