Emlening 2019 jyly 18 qantarda «Egemen Qazaqstangha» jariyalanghan mәtininde «Erejening negizgi ústanymy ýshin fonematikalyq prinsip basshylyqqa alyndy. Sonymen qatar qazaq әdeby tilining leksikalyq qúramyndaghy kóne jәne kirme tildik qabattardyng keybir týrlerining emlesine qatysty dәstýrli jәne fonetikalyq, al tól sózderding kýrdeli týrleri ýshin morfologiyalyq prinsip te qoldanylady» delingen. Negizgi ústanym fonematikalyq degenimen kóp ghalym kelispeydi. Tómendegi maqala osy mәselege arnalghan. Biz emle týzushi ghalymdardan nemese basqa da ghalymdardan qúptaytyn nemese teristeytin maqalalar kýtemiz.

Orfografiyanyng prinsipteri degenimiz – orfografiyalyq jýie negizinde bolatyn zandylyqtar. Orfografiyanyng әrbir prinsiypi naqty tildik qúbylystardy aiqyndaytyn bir top erejelerdi ózara jinaqtap biriktiru qyzmetin atqarady. Osyghan sәikes ghylymy әdebiyetterde olardyng nebir týrleri aitylyp jýrgeni belgili: morfologiyalyq, dәstýrli, tarihi, ajyratushy (differensiruishiy), fonetikalyq, fonematikalyq, iydeografikalyq, ózge tildi sózder orfografiyasy, morfemdik, etimologiyalyq, birge/bólek jәne defis arqyly jazu prinsiypi t.s.s.

Áriyne atalghan prinsipter týrli tilderde ózgeshe oryn alyp, olardyng barlyghy birdey qoldanylady degen sóz emes. Mysaldy alystan izdemey-aq osy kezge deyin qazaq tiline ýlgi, trafaret bolyp kelgen orys tilin alyp kóreyik. Orys tilining orfografiyasy, negizinen ýsh prinsipti ústanady. Olar: morfologiyalyq prinsiyp (ony keyde orys ghalymdary FONEMATIKALYQ nemese fonemdik, morfo-fonematikalyq, fonemdi-morfologiyalyq, morfematikalyq ta dep ataydy), yaghny orys ghalymdarynyng pikiri boyynsha morfologiyalyq pen fonematikalyq degeni bir prinsiyp, olar absoluttik dublet terminder dep qorytyndylaugha bolady; fonetikalyq prinsiyp jәne dәstýrli-tarihy prinsiyp. Mine, orys tilining orfografiyasy osy ýsh prinsipke negizdelip qúrylghan.

Orys orfografiyasynyng fonetikalyq prinsiypine (jazuda naqty estiletin dybysty beru tәsili) negizdeletin orfogrammalary aityrlyqtay kóp emes jәne orys ghalymdary onyng qolaysyz ekenin de moyyndaydy: «malo ly komu chto slyshitsya...». Degenmen fonetikalyq prinsip boyynsha mynaday orfografiyalyq erejeleri jasalghan: -z men –s ayaqtalatyn sóz aldy qosymshalary (qatannan bastalatyn týbirde -S jazylady, al úyang bolsa -Z) t.b.

Al ajyratushy (differensiruishiy) prinsiyp dep jýrgenderi orys tili ýshin tek birdey dybystalatyn sózderdi aiqyndaugha qajet: ball (bagha) jәne bal (by keshi),  ojeg (etistik) jәne ojog (zat esim), kompaniya (bir top adam) jәne kampaniya (is-shara) t.b. Sonymen negizgileri: morfologiyalyq, fonetikalyq jәne tarihy prinsiyp.

Qazaq orfografiyasynyng basty prinsiypi morfologiyalyq boluy qajet jәne búl tildik zandylyq. Sebebi ol qazaq orfografiyasynyng jetekshi prinsiypi. Oghan qazaq tili sózderining basym kópshiligi baghynady: júmysshy, sózshen, aitqyzsa, isshi, basshy, kiygizsin, kiyizshe, qússha, bizshe, jazsyn, t.s.s. Fonetikalyq prinsipke negizdeletin qazaq sózderi: «ýitip», «býitip», «sýitip», «әitse de», «әitpese», «belbeu» t.b. tildik birlikter fonetikalyq prinsipke sәikes ózgerip, kirigip ketken.

Bala sózine qosymshanyng -lar týrinde, kól sózine qosymshanyng -der týrinde jalghanuy, yaghny sózding sonyndaghy dybystyng qatan, úyan, ýndi ne dauyssyz boluyna qaray qosymshanyng da ózgerip otyruy fonetikalyq prinsipke negizdeledi. Yaghny qatannan keyin qatang (qasyq+tyn), úyannan keyin úyang (qaz+dar), ýndiden keyin ýndi ne úyannyng (kilem+di, kilem+nin), dauystydan keyin úyang ne ýndining (bala+gha, bala+ny) kelui. Qasyq+ny, bala+ta, kilem+tin, t.s.s. bola almaydy.

Tarihiy-dәstýrli prinsipke belgili bir tarihy ýderisterge negizdeletin jәne qazirgi tanda olardyng jazuda beriluin týsindiru mýmkin emes sózderdi jatqyzamyz. Sondyqtan da olardyng jazylu reti dәstýrli sanalyp, olardy tek jattap alu qajet: Shiderti, Qaldyghayty, Ólenti, Moyynty, Almaty ataulary fonetikalyq prinsipke baghynbaydy. Kóne týrkiden beri osylay jazylyp keledi, jer-su ataulary osylay saqtalghan. Olar ózgertuge kelmeydi. Fonetikalyq prinsip boyynsha, búl sózder Shiderli, Qaldyghayly, Ólendi, Moyyndy, Almaly bolyp jazylar edi. Biraq búl týrkilik kezenge deyin payda bolghan sózder bolghandyqtan, osylay jazu qalyptasqan.

Nemese kez kelgen, kóbinese bir týbirli sóz әu bastan solay jazylyp, qalyptasyp ketken:  shól, kóz, kól, dala, qala, ai, kýn, jyl, t.s.s. Olar da tarihiy-dәstýrli prinsipke jatady. Ony keybir ghalymdar fonematikalyq prinsipke jatqyzghysy keledi. Olay emes, fonematikalyq prinsippen týsindiru mýmkin emes.

Jalpy fonematikalyq úghymynyng orys til biliminde qalyptasuy tarihyna nazar audaratyn bolsaq, ol orys til ghylymyndaghy eki ghylymy baghyt – Mәskeu fonologiyalyq mektebi (ókilderi – R.I.Avanesov, P.S.Kuznesov, A.A. Reformatskiy, V.N.Sidorov, A.M.Suhotiyn, M.V.Panov, L.N.Bulatova, K.V. Gorshkova, V.V.Ivanov jәne t.b.) jәne Leningrad fonologiyalyq mektebi (ókilderi – L.V.Sherba, L.R.Zinder, M.IY.Matusevich, A.N.Gvozdev, L.V. Bondarko, L.L.Bulaniyn, L.A.Verbiskaya t.b. (I.A.Boduena de Kurtene iydeyalaryn jalghastyrushylar) ghalymdarynyng fonemagha qatysty týrli kózqarastarynan tuyndaghan.

Mәskeu fonologiyalyq mektep ókilderining kózqarastary boyynsha qazirgi orys orfografiyasy fonematikalyq prinipke negizdeledi de, mysaly «gora», «sad» dep berilui olardaghy /o/ men /d/ fonemasyna qatysty. Al Leningrad mektebining ókilderi, kerisinshe búl jerde /a/ men /t/ fonemalary oryn alady dep esepteydi de, jalpy fonematikalyq prinisipti basshylyqqa alu mýldem kelmeydi dep tújyrymdaydy. Osymen baylanysty, múnday jaghdayda orys ghalymdarynyng basym kópshiligi orfografiyanyng tarihy prinsiypine toqtalyp, dәstýrli jazu erejelerin qúp kóredi jәne onyng basty talabyn: «Pishi, kak pisaly ranishe!» әbden dúrys dep sanaydy. Aghylshyn orfografiyasynda da osy prinsip keninen qoldanylatyny belgili.

Sondyqtan da orys ghylymynyng ózinde basy ashylmaghan, dauly, ayaghyna deyin óz sheshimin tappaghan, san aluan týrli ataularmen berilip jýrgen fonematikalyq prinsipti qazaq orfografiyasynda basshylyqqa aludyng negizi bar ma?!?  Qalay oilaysyzdar? «Emle negizi 4 týrli: 1) tanba jýieli (negizi yntymaq); 2) tarih jýieli (negizi daghdy); 3) tuys jýieli (negizi tegine qarau); 4) dybys jýieli (negizi estiluine qarau)», - dep kórsetip ketken Aqymet Baytúrsynúly. Endeshe osy tura joldan taymayyq!

Qarlyghash Aydarbek, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty Terminologiya bólimining mengerushisi, f.ghd., dosent

Abai.kz