Senbi, 23 Qarasha 2024
Sayasat 14403 0 pikir 5 Mausym, 2019 saghat 15:29

Senatorlar densaulyq saqtau salasynyng mәselelerin talqylady

Senat deputattary Serik Bektúrghanov pen Múrat Baqtiyarúly elimizding densaulyq saqtau salasyndaghy mamandar qoryn basqaru, salaaralyq ýilestiru men dәrigerlik jәne farmasevtikalyq bilim beru salasyndaghy memlekettik basqaru mәseleleri boyynsha densaulyq saqtau ministrligining ókilderimen kezdesti.

Ministrlikting ghylym jәne adam resurstary departamentining diyrektory Sәule Sydyqova salanyng ahualy turaly senatorlardy habardar etti. Departament diyrektory aitqan statistikalyq derekterge sәikes, respublikada 248 mynnan astam dәriger qyzmetkerler, onyng ishinde densaulyq saqtau jýiesinde 205 712 dәriger júmys isteydi. 10 myng halyqqa shaqqanda dәrigerler sany (Qazaqstanda – 39,6, EYDÚ elderinde – 33) jәne orta sanattaghy medisina qyzmetkerleri (Qazaqstanda – 95,5, EYDÚ elderinde – 91) bolyp otyr. Dәrigerlik mekemeler mamandarmen túraqty týrde әri qanaghattanarlyq dengeyde qamtamasyz etilip keledi.

Búl rette, qalalyq jәne auyldyq jerlerdi dәriger mamandarmen qamtamasyz etude aiyrmashylyq saqtaluda (qalada – 10 myng túrghyngha 56,8, auyldyq jerlerde – 10 myng túrghyngha 16,1 mamannan keledi).

Býgingi kýni júmysqa alynbaghan shtattyq oryndar boyynsha 2481,75 dәriger tapshy bolyp otyr.

Departament basshysy medisinalyq bilim berudi janghyrtu ayasynda dәrigerlik uniyversiytetterdi damytudyng 5 jylgha arnalghan strategiyalyq josparlary jasalghanyn, onda oqytu baghdarlamalaryn ózgertu jәne strategiyalyq seriktester – sheteldik joghary oqu oryndarymen birlesken bilim beru baghdarlamasyn engizu, medisinalyq joghary oqu oryndarynyng akademiyalyq jәne basqaru derbestigin keneytu, uniyversiytettik klinikalardy qúru, professorlyq-oqytushylyq qúramnyng әleuetin arttyru kózdelgenin atap ótti.

Ol bilim beru ýderisterine reziydentura tújyrymdamasy, emdeuding erte baylanystary, klinikalyq daghdylardy qauipsiz ortada oqytu, kommunikativtik daghdylargha ýiretu, bilim berude ghylymy kózqarasty damytu, oqytudyng integrasiyalanghan týrleri, medisinadaghy dәleldi negizder, bilim beru úiymdaryndaghy menedjment engizilgenin, bilim beru baghdarlamalaryn jetildiru men professorlyq-oqytushylar qúramynyng әleuetin arttyrugha basa nazar audarylghanyn habarlady.

«Sonymen birge, birqatar mәseleler sheshimin tappay otyr. Qazaqstanda  birynghay ýlgi qalyptasqan, degenmen Bolon prosesining talaptaryna, halyqaralyq tәjiriybege tolyq sәikes kele qoyghan joq.

Býgingi tanda Qazaqstan Respublikasy Densaulyq saqtau ministrligi elimizding densaulyq saqtau jýiesinde adamy kapitaldy damytudyng 2025 jylgha deyingi tújyrymdamalyq әdisterdi bekitti, ol densaulyq saqtau jýiesinde kadr sayasatyn jetildirudi jәne densaulyq saqtau qyzmetkerlerin dayarlaudyng jәne ýzdiksiz kәsiby damytudyng jana sapasyn qamtamasyz etudi kózdeydi.

Densaulyq saqtau jýiesinde kadr sayasatyn jetildiru jónindegi mindetterdi iske asyru ayasynda salalyq biliktilik jýiesi jetildiriledi, densaulyq saqtaudyng kadrlyq resurstaryn basqaru tetikteri janghyrtylady, densaulyq saqtaudyng kadrlyq resurstaryn taldau, boljau jәne monitoring jýrgizu әdisteri jetildirilip, medisina qyzmetkerlerining tartymdy beynesi qalyptasady, kәsibining bedeli arta týsetin bolady. Mamandardy sapaly dayarlau men densaulyq saqtau jýiesi qyzmetkerlerining kәsiby týrdegi ýzilissiz dayarlyghyn qamtamasyz etu jónindegi mindetter osy sala mamandaryn dayarlau talaptaryna say halyqaralyq standarttaryn engizudi, medisinalyq bilimdi, ghylym men is jýzindegi emdik sharalardy integrasiyalaudy kózdeydi», - dep atap ótti S.Sydyqova.

Sharagha Núr-Súltan, Almaty, Qaraghandy jәne Semey medisinalyq uniyversiytetterining rektorlary da qatysyp, deputattardyng súraqtaryna jauap berdi. Deputattar oqu ornyn bitirgen týlekterding jiberilgen jerdegi qyzmetin atqaruy mәselesin, týlekterding jalpylama emdeytin dәriger sekildi júmys istey almaytynyn súrady, sonday-aq dәrigerlik kolledjderde meyirbiykelerdi dayarlau sapasyn qayta qarau mәselesi de kóterildi.  Syndarly ýnqatysu men pikir almasu boldy.

Senator Múrat Baqtiyarúly sharany qorytyndylay kelip Parlament pen barlyq mýddeli organdardyng birlesken júmysyn odan әri jalghastyru manyzdy dep sanaytynyn jetkizdi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522