Surette Qarashash Bekkuliyeva Jambyl oblysy, Jambyl audany, Asa auylynda jaldamaly pәter jaldap túrady

Býgingi qoghamda erli-zayyptylardyng arasyndaghy janjaldar jiyilep, ajyrasu jayttary qoghamymyzda kóp oryn aluda. Otbasylardyng shanyraqtarynyng shayqaluyna әrtýrli jaghdaylardyng sebepteri bar. Keybir jandargha teris pighyldaghy diny aghymdardyng yqpaldary da әser etip jatyr. Sәlәfizm iydeologiyasynyng kesiri Jambyl oblysyndaghy bir otbasynyng shanyraghyn shayqaltty. Býgin biz sәlәfizm aghymynyng kesirinen shanyraghy shayqalghan Qarashash Bekkuliyevamen bolghan súhbatty oqyrman nazaryna úsynamyz.

– Qarashash, búrynghy kýieuinizben qay jyly otau qúrdynyzdar? Ajyrasularynyzgha naqty ne sebep boldy?

– Biz 2008 jyly shildening 15 kýni shanyraq kótergenbiz. Jambyl oblysy, Jambyl audany, Asa auylynda tanystyq. Kýieuim basynda temirjol salasynda júmys istedi. Keyinnen әskery kelisimshartpen qyzmet atqarghan bolatyn. Bir jyldan song júmystan aqysyz demalys aldy. Kórshimizben birge Aqtau qalasyna baryp keldi. Jiyrma kýndey sonda boldy. Maghan habarlasyp, namaz oqyp ýirengenin aitty. "Balam jaqsy jolgha týsti" dep qayyn enem de (kýieuining anasy) quandy. Kelgen son, mýldem basqa adam bolyp oraldy. Saqal qoyghan, aralasatyn adamdary da basqa. Sózderi mýldem bólek. Osy aghymgha kirgen son, eki-ýsh aidyng ishinde maghan tynyshtyq bermedi.

– Sәlәfizm aghymyna búrynghy kýieuiniz Aqtauda jýrgende kirgen be? Namazdy qay jyldary oqy bastaghan?

– 2016 jyldardan bastap namaz oqydy. Osy aghymda jýrgenine tórt jylgha juyq uaqyt bolyp qaldy. Aqtauda jýrgende osy sәlәfizm aghymyna kirgen. Eki jyl әskery kelisimshartpen júmys jasap edi. Júmysyn tastap ketti. Bastyghy da izdep kelip, júmysqa qaytadan shaqyrdy. Biraq, ol júmysty «haram» dep, búdan bylay ol júmysty istemeytinin aitty. Dinge qarama-qayshy dep júmystan shyghyp, kelisimshartty búzghany ýshin 24 myng tenge aiyppúl salyndy. Ol aiyppúldy úzaq jyldan keyin, byltyr ghana enem zeynetaqysynan tóledi.

– Aqtaudan kelisimen sizge ózining jolyna týsuge búiyra bastady ma?

– IYә! Kelisimen maghan sharttaryn qoydy. Eshkimmen aralaspaysyng dep, tughan әke-shesheme de jibermey qoydy. Tuystarym izdep kelse olargha «shaytansyndar» deushi edi. Osynyng bәrine kónip, eki jylday otyrdym. Qayyn enem de shyda, әli-aq ózgeredi deumen boldy.

– Sizben birge túrghanda uaghyzdar tyndap, jasyryn jiyndargha baratyn ba edi?

– Aptasyna bir ret dostarymen jinalyp túratyn. Maghan da "birge baramyz" deytin. Men barghym kelmeytindikten "ózing bara ber" deytinmin. Osylay jýrgende meni úrdy. Tipti auruhanagha jatyp shyqtym. Eki-ýsh aidan keyin qaytadan tayaq jedim. Mening әkemning ómirden ótkenine on jyl bolghanda da, meni jibermeuge tyrysty. Biraq, men bardym. Aqsha berip, әkeme bata týsirgen bolatynmyn. Sol kezde meni balaghattap, "búl haram" degen edi. Kýieuimning ýsh tughan әpkesi bar. Otbasynda jalghyz úl bolatyn. Qazir әpkelerimen de aralaspaydy. Biraq, әkesi úlyna erip sәlәfizm aghymyna erip ketti. Anasy әli boy bermey jýr. Men eki-ýsh ret tayaq jedim. Tipti qolymdy syndyrdy. Qysqa balaq kiyedi. Bazardan shalbar satyp alsaq, balaghyn qyrqyp tastaymyz. Sóitip, sol shalbardy eki aida bir ret ghana juamyz. «Daryn Mubarovtyn» uaghyzdaryn tyndaydy. Tamaqty dastarhan basynda úrys-kerissiz ishpeymiz. Ýilengende toy-tomalaq jasaghanbyz. Ol kezde tәp-tәuir jigit edi. Ýide teledidar kórmeymiz. Ol joqta balalarym «Balapan» kóredi. Ýige kelgen son, teledidardy óshirip qoyamyz.

– Sizge júmys jasaugha rúqsatyn berip pe edi??

–  Men janarmay beketinde júmys isteushi edim. Ol meni júmystan eriksiz shygharyp aldy. Ýide otyrasyng dep. Ózi de júmys istemedi. Osylaysha, әke-sheshesining zeynetaqysyna kýnimizdi kórip jýrdik. Keyin qaytadan júmysqa shyqtym. Sebebi, balalarymyzgha shúlyq ta ala almay qaldyq.

– Býginde balalaryna qaraylasady ma?

– Mýldem qaraylaspaydy. Ýlken úlym qystyq ayaq kiyimi bolmaghan son, sabaqqa da baramady. Balamyzdy toqpaqtap, ózimen birge namaz oqytatyn. Mektep múghalimderi úlyma ayaq kiyim satyp alyp berdi. Ajyraspay túrghanymyzda dostarymen birge, bir әieldi balasymen alyp keldi. Pәter jaldap túratynbyz. Qasymyzdaghy pәterge әieldi ornalastyrdy. Bir kýni sol әiel mening balalaryma sebepsizden-sebepsiz úrysa bastady. "Kýieuim sol әieldi almaqshy eken" dep estidim. Búl әiel Shymkent qalasynan kelipti. Osy aghymgha kirgennen song otbasymen aralaspay ketken. Kýieuim balalarymyzgha "osy senderding analaryn, osyghan baghynyndar" depti. Qayyn enem "әiel alsa, ala bersin erteng saghan qaytyp keledi" deydi. Aqyry, ne kerek! Menimen ajyrasyp, birden eki әiel aldy. Olardyng bireuimen artynsha ajyrasyp ketti.

– Ajyrasqandarynyzgha qansha uaqyt boldy?

– Ajyrasqanymzgha bir jyl boldy. Balalarymyzgha bir tiyn aqsha tólemeydi. Pәter jaldap túramyz. Ayyna tabatyn tabysym otyz ýsh myng tenge. Qysta pәter aqy qyryq myng tenge deyin kóterildi. Jylu men jaryqqa jiyrma bes myng tóleymiz. Qysta odan da kóp shyghady. Anam zeynetaqysyn berip, kómektesti. Arasynda nesie aldym. Keyde zattarymdy ótkizdim. 2009 jyly ajyrasyp, qayta qosylghan edik. Qazir ýlken úlym ongha keldi. Kishisi bes jasta. Ekinshi ret qosylghanda ekinshi úlymdy dýniyege әkeldim. Kýni-týni maghan tynyshtyq bermey andyp ta jýrdi. Biz, ajyrasqanbyz ghoy! Tynyshtyq bergenin qalaymyn. Aliymentti tólettiruge sot oryndaushylardyng da shamasy kelmey jatyr. Ýlken balam әkesin kórse, aidaladan qashady. Mening qatty kýiinetinim aliyment tólemeydi. Bir úlyma bir million segiz jýz myn, ekinishisine segiz jýz mynday qaryzy bar. Býginde janarmay beketinde operator-kassir bolyp júmys isteymin. Arasynda kafede júmys bolady. Balalardy baghu ýshin ol jaqqa da baryp, júmys jasap jýrmin.

– Súhbattasqanynyzgha raqmet!

Qarashash súhbat berudegi "basty maqsatym aliymentti tólese boldy..." degendi aitady. Dalada qalghan kelinshekting búrynghy kýieuinen bar qalaytyny osy.

Al, biz sәlәfizm iydeologiyasy airanday úiyp otyrghan qanshama otbasyn oirandap, memleketimizding tútastyghyna qauip tóndirip otyrghanyn biylikting qaperine salghymyz keledi. Sonymen qatar, qoghamymyzdy jik-jikke bólip otyrghan múnday jat pighyldy aghymdardan jaqyndarymyzdy saqtau – bәrimizding mindetimiz.

Qadirәli Sarypbek

Abai.kz