Áuezhan Qodardy bilimdi әri bilikti ghalym retinde syrttay syilap jýretinbiz. Ara-túra últtyq mýddege jat "qazaqstandyq últ" tәrizdi qúbyjyq iydeyalardy qoldauyna da birshama kózjúmbaylyqpen qarap keldik. Desek te, "Argumenty y fakty" gazetining songhy sanynda (№25, 22-28 mausym 2011 jyl) bergen súhbatynda Áuezhan Qodar, júmsaqtap aitqanda, "qyzyl syzyqtan" ary asyp ketti. Ghalymnan súhbat alghan jurnalist Yuriy Kirinisiyanov ekeui Qazaqstandaghy orys últynyng múnyn múndap, joghyn joqtap, basqa últtargha "qysym" kórsetip jatqan qazaqty "jerden alyp, jerge salypty". Endi osy mәselege kenirek toqtalsaq.

Ángimening basynda-aq Á.Qodar bylay dedi: "IYә, Kons­titusiya boyynsha biz demokratiyalyq memleketpiz, barlyq azamattardyng teng qúqy bar. Biraq, shyndyghyna kelsek, qazaqtar kóptegen artyqshylyqtargha ie boldy. "Últty qúru" dep ataytyn ýderis bastaldy. Ózge últ ókilderin kemsitken joq ta shyghar, bәlkim. Olardy aqyryn ghana saya­si, qoghamdyq jәne mәdeny ómirding týkpirine shettetip tastady. Biylik dәlizderinde orystyng sany tym az. Orys tilinde dәris beretin mektep­terding sany ýnemi azayyp keledi. 90-jyldardyng ortasynda negizinen orystardan túratyn 2 million adamnyng elden ketui - orny tolmas shyghyn".

Áuezhan Qodardy bilimdi әri bilikti ghalym retinde syrttay syilap jýretinbiz. Ara-túra últtyq mýddege jat "qazaqstandyq últ" tәrizdi qúbyjyq iydeyalardy qoldauyna da birshama kózjúmbaylyqpen qarap keldik. Desek te, "Argumenty y fakty" gazetining songhy sanynda (№25, 22-28 mausym 2011 jyl) bergen súhbatynda Áuezhan Qodar, júmsaqtap aitqanda, "qyzyl syzyqtan" ary asyp ketti. Ghalymnan súhbat alghan jurnalist Yuriy Kirinisiyanov ekeui Qazaqstandaghy orys últynyng múnyn múndap, joghyn joqtap, basqa últtargha "qysym" kórsetip jatqan qazaqty "jerden alyp, jerge salypty". Endi osy mәselege kenirek toqtalsaq.

Ángimening basynda-aq Á.Qodar bylay dedi: "IYә, Kons­titusiya boyynsha biz demokratiyalyq memleketpiz, barlyq azamattardyng teng qúqy bar. Biraq, shyndyghyna kelsek, qazaqtar kóptegen artyqshylyqtargha ie boldy. "Últty qúru" dep ataytyn ýderis bastaldy. Ózge últ ókilderin kemsitken joq ta shyghar, bәlkim. Olardy aqyryn ghana saya­si, qoghamdyq jәne mәdeny ómirding týkpirine shettetip tastady. Biylik dәlizderinde orystyng sany tym az. Orys tilinde dәris beretin mektep­terding sany ýnemi azayyp keledi. 90-jyldardyng ortasynda negizinen orystardan túratyn 2 million adamnyng elden ketui - orny tolmas shyghyn".

Birden aitayyq, Qodar "dabyldy" beker qaghyp otyr. Qazirgi tanda Qazaqstanda әleumettik, ekonomikalyq әri sayasy tensizdikke úshyraghan ózge emes, osy elding egesi әri iyesi - qazaqtyng naq ózi. Mysal kerek pe?! Aytayyq. "Shanyraq" pen "Baqay" tә­riz­di gettolarda túryp jatqan kim? Qiraghan auyldardan qalagha aghylyp, әleumettik qiyndyqqa úshyrap jatqan kim? Ayyna 22-25 myng tenge jalaqy alyp ("Ersay Kaspian Kontraktor"), Italiya kompaniyasynyng qysymyna narazylyq tanytqan kim? Qazaqtar! Ýisiz-kýisiz, pә­ter, júmys izdep jýrgen ózge últ ókilin kórdiniz be? Joq!

Qazaqstangha osydan 4-5 jyl búryn kelgen qytay, tәjik, ózbek, qyrghyz osy elde tuyp-ósken kóp qazaqtan birneshe ese jaqsy túrady. Ózge últ ókilderin qyspaqqa alyp, olar­gha qysym kórsetip jýrgen qazaq sheneunigin, biylik ókilin kórdiniz be? Joq, әriyne. Qazaq mektepterining sany kýrt ósti degen de - baryp túrghan ótirik. Almaty qalasynyng ózinde 181 orta mektep bar desek, sonyng 48-i ghana qazaq mektebi. Qalghany - aralas, orys, basqa últ ókilderining mektepteri. Bir sózben aitqanda, qaladaghy bar mektepting tórtten biri ghana qazaq mektepteri. Bitti. Áriyne, KSRO kezenimen salystyrghanda, qazaq mektepterining sany kóbeydi. Biraq tәuelsizdik alghaly 20 jyl ótse de, orys mektepterining sany qazaq mektepterinen әli de kóp. Búdan artyq qanday "shydam" pen "tózimdilik" kerek?! 90-jyldary 2 million orys elden ketip qalghanyna da Qodar qatty "ókinipti". Elden ketu-ketpeu - әr adamnyng jeke tandauy. 2 million adam ketse, olar óz Otanyna oralghysy keldi degen sóz. Yaghni, búl memlekette qonaq ekenin sezingender búlar. Olargha jalynyp-jalbarynyp elde qalay ústaugha bolady? Ústay almaysyz. Biraq elden ketken 2 million orys ýshin qatty qinalghan Áuezhan Qodar syrt­ta jýrgen 5 million qazaq turaly bir auyz sóz ait­pady. Nege? Preziydentting "elge kelgisi keletinderge jol ashyq, biraq memleket olargha ýi, júmys, aqsha bermeydi, jaghday jasamaydy, kómek kór­setpeydi" degen sózin nege syn sadaghyna almady? Árbir ýshinshi qazaqtyng elden jyraqta jýrgeni turaly nege tis jarmady? Álde "óz elim, óz jerim" dep tughan eline kóshudi jón sanaghan, Qazaqstandy uaqytsha meken kórgen 2 million orystyng taghdyry otanyna orala almay jýrgen 5 million qazaqtyng erteninen qúndy әri qasiyetti me Qodar ýshin?!

"Biylikte orystyng sany az!" degen әsireúltshyl "Ladtyn" attanyna osy joly ghalym Qodar da qosylypty. Búghan qatysty eki nәrseni aitugha bolady. Birinshiden, biylikting sapynda orystyng sany az bolsa da, býgingi biylikting bitim-bolmysy, jan-dýniyesi últsyzdanghanyn atap ótu qajet. Aqordanyng bastamasymen tuyndaghan "qazaqstandyq últ" iydeyasy kimning soyylyn soghady? Qazaqtyng ba? Joq! Ózge últ ókilderinin. Preziydentten bastap biylikting barlyq tarmaqtary qay tilde sóileydi? Orys tilinde! Osynday últtyq mýddege múryn shýiire qaraytyn, oghan sat­qyndyq jasaghan biylikti "qodarlar" jaryq kýnde may shammen tappaydy basqa elderden. Ekinshiden, Qodardyng ózi de barlyq azamattardyng qúqy teng ekenin aitty. Olay bolsa, orysty orys bolghany ýshin ghana ony biylikke nege tartu kerek? Eger demokratiya­lyq qúndylyqtardy úlyqtaghysy kelse, "Qazaqstan halqy assambleyasynyng atynan 9 deputat parlamentke nege saylanady?" dep mәsele kóteruge bolmay ma?! Konstitusiyada "bir adam - bir dauys" ústanymy aiqyn jazylghan. Assambleyanyng mýsheleri bir emes, eki ret dauys beretindey ózge azamattardan qay jeri artyq? Nege olardyng qúqy bas­qalardan joghary? Ózbekstandaghy ózbek "nege bizdi orys biylemeydi?" dep nege ait­paydy? Sebebi, búl - aqymaqtyq qana emes, baryp túrghan qúldyq psihologiya. "Qazaq ózin-ózi basqara almaydy, biylikke orystardy tartu kerek" degen oy jatyr múnyng astarynda. Múndaylar ishinen "qúm jinalyp tas bolmas, qúl jinalyp bas bolmas" dep topshylaytyn shyghar. Shyn mәninde, orys eldi jýzdegen jyl boyy biylep keldi. Songhy 70 jylda (kom­munistik biylik ornaghan tústa) qazaqqa qys­paq artty: qazaq mektepteri jabyldy, ziyaly qauym ókil­deri jappay repressiyagha úshyrady, ashtyq jyldarynda birneshe million qazaq qyryldy. Bir sózben aitqanda, múny kommunisterding (Kremlidin) qazaqqa jasaghan genosiydi dep baghalaugha bolady! Osyny kóre túra - kór­meu­den, bile túra - ýndemeuden artyq qylmys bar ma?! Odan әri Áuezhan Qodar halyqtyng "jappay" memle­ket­tik tilde sóileuinen shoshyndy. Dәlirek aitsaq, bylay dedi: "Qazaq tilin "stahanovshyl" әdispen ómirge engize bastady, búl, әriyne, orystildi otandastardyng ishki narazylyghyn tughyzdy. Orys bauyrlar qazaq tilin ýirensin meyli degen kózqaras qalyptasty. Menin­she, memlekettik tilge kóshudi basqasha jolmen, aqyryn ghana jýzege asyru kerek edi. Ony birneshe kezenge bólu qajet. Tipti birneshe úrpaqqa qaldyru kerek edi".

Qazaq tilin "stahanovtyq qarqynymen ómirge engizip jatyr deu - ne tildi, últty qorlau, ne baryp túrghan kórsoqyrlyq. Memlekettik tildi qay salagha "jappay" engizip jatyr eken biylik? Preziydentting ózi "qazaq tilinde sóilesem, halyqtyng teng jartysy meni týsinbeydi, sondyqtan ol tilde sóilemeymin" dep ashyq mәlimdedi. "Memle­ket­tik tildi engizude "asyra siltep" jýrsinder, múny toqtatyndar!" dep te úrysty biylik ókilderine. Múnysy endi ómir shyndyghymen qabyspaytyn nәrse. Sirә, qodarlardyng sózine senip qalsa kerek. Ózi de ómirge tasbaqanyng jýrisi­nen bayau engizilip jatqan memlekettik til búdan keyin mýldem shala-jansar kýige týspey me? Memlekettik tildi ómirge engizudi birneshe úrpaqqa bólip tastau degen sóz - ony óz qolymyzben óltiru­men parapar is. Qazaq tilin 70 jyl boyy túnshyqtyru, sosyn onyng damuyn birneshe onjyldyqtargha bólip tastaudan artyq qanday qaskóilik bolady? Bizben qatar tәuelsizdik alghan postkenestik elderding qaysysy óz ana tilin dәl bizdegidey qomsynyp jatyr? Eshqaysysy! Al biz kimge jaltaqtauymyz kerek? Bireuding kóniline, onyng ókpe-nazyna qarap, óz ana tilimizdi qúrban etu ne degen súmdyq? Evreylerge qaranyz. Ghasyrlar boyy óli til bolyp kelgen ivritti birneshe jyldyng ishinde tiri­lt­ti. Memleket qúrghan 4-5 million evrey ainaladaghy 300 million arabtyng kóniline de, basqa әlemning pikirine de qaraghan joq. Últtyng eng birinshi aiqyndauysh belgisin tiriltti, dýniyege qayta әkeldi. Al biz "qodarlardyn" kesiri­nen óz ana tilimizdi qajetsin­bey­tinderding tepkisine tastamaqpyz. Eger órkeniyetti elderding mysaly kerek bolsa, Fransiya men Germaniyany alayyq. Búl memleketterge әlemning týkpir-týkpirinen immigranttar aghyluda. Qazir Parijde jergilikti fransuzdardan góri etnikalyq arabtardyng sany әldeqayda kóp. Biraq olardyng eshqaysysy "Fransiyada arab tilinde sóileymiz!" dep úrandamaydy. Fransuz tilin ýi­renedi. Sol tilde sóileydi, onyng mәdeniye­tin, dilin qúrmetteydi. Olardy eshkim de arab, qytay dep atamaydy, barlyghy birdey - fransuz (azamattyqty alsa). Germaniyada da jaghday solay. Olay bolsa, Qazaqstanda nege halyq memlekettik tilde sóilemeui tiyis? Nege ol "qazaq" dep emes, jasandy atpen "qazaqstandyq" boluy tiyis? Qansha tyrashtanyp, talpynsa da, qazaq eli Shveysariyagha, Kanadagha, AQSh-qa ainalmaydy. Sebebi, bizding elde memleketqúrushy últ bar. Elding de, jerding de egesi bar. Ol - qazaq últy. Súhbat barysynda jurnalist Kirinisiyanovting de shovinistik kózqarasyna "tәn­ti" boldyq. Birde QAZÚU-dy jana bitirgen jas­tardyng orys tilin bil­meuine ashulansa, endi birde bylay dep mәlimdeydi: "Eger ashyghyn aitsaq, halyqtyng at tó­belindey toby ghana jaqsy ómir keshude. Qalghandary jalaqydan-jalaqygha ómir sýrude. Mynaday balama bar: ne tildi ýiren, ne júmys istep, kýnindi kór". Qazaq tilinde sóilegeni ýshin biylik jaghdayyn jasap otyrghan adamdy qaydan kórdi eken? Mashkevich, Kiym, Shodiyev, Ibragimov, Qúlybaev, Ótemúratovtyng qazaq tilinde sói­legenin qaydan estidi? Jeke ózimiz estigen emespiz. Qazaq tilin bilmek týgili, ol tilde elmen amandasqanyn da bayqamadyq. Áuezhan Qodar men Yuriy Kirinisiyanovting odan keyin­gi әngimesi de "ýrey men qor­qynyshtyn" qúshaghynda ótti. 2020 jylgha qaray halyqtyng 95 payyzy qazaq tilinde sóileuden qoryqqan, ýsh túghyrly til baghdarlamasyn, basqa da últsyzdandyru jobalaryn ashyq qoldaghan. Biraq búl ekeuining óz-ózinen nege shoshyp otyrghanyn týsinu qiyn. Tәuelsizdik alghan 20 jyldyng ishinde ózge últ ókilderining qansha payyzy memlekettik tildi mengerdi? Ary ketse 5 payyzdyng shamasy. Al orystyng qansha payyzy qazaq tilinde sóilep jýr? 1 payyzgha jetu-jetpeui de neghaybyl. Tura osynday qar­qynmen kete bersek, 9-10 jyldyng ishinde halyqtyng 95 payy­zy qazaqsha sóileydi degenge kim senedi? Bir sózben aitqanda, qazaq orysty tyqsyryp jatyr dep dabyl qaghuy - qasqyrdy kórmese de ýide otyryp baqyr­ghan balanyng qylyghyna kóbirek úqsaydy. Qodardy "agham" dep otyrghan ("Davay pogorim s toboi, brat" - súhbattyng taqyryby) Yuriy Kirinisiyanov orys últyna qarsy tura osynday pikirdi aitar ma edi? "Resey az últtardy qysyp jatyr. Bashqúrt, tatargha, basqa da últ pen úlystargha óz ana tilin, mәdeniyetin, dili men dinin saqtaugha mýmkindik bermeude. Búl ne súmdyq? Resey qalalarynda orys fashisteri týri orys­qa úqsamaghany ýshin ghana adamdardy óltirude. Osynyng qay jeri órkeniyet? Orys ba­uyrlarym, múnday shoviy­nizm­di qoi kerek! Qazaqstanda memlekettik tildi syilayyq. Qazaq tilinde sóileuge úmtylayyq!" dep nege aitpaydy ol? Memleketqúrushy últ­tyng ókili (osy elding egesi de, iyesi de) Áuezhan Qodar kóp dias­pora birining ókilining aldynda nege sonsha iyildi?

Memlekettik tildi әspet­teuding ornyna oghan qyryn qaraghany nesi? Álde ózi qazaq tilin qúrmettemegen, ony qajetsinbegen song ishki qyjylyn syrtqa shygharghany ma? Orystanghan ishki sezim-týi­sikting ata-baba sóilegen tildi jatsynghany shyghar. Qazaq tilining qazirgi mýshkil hali odan әri qúldyray berse, biz siyaqtylargha tipti jaqsy degen jeke bastyng mýddesin kózde­gen­dik pe? Bәlkim, biylikting synar ezu sayasatyn jaqtap, soghan jaghynghany shyghar? Ne desek te Á.Qodardyng búl qylyghy qoqandaudan әrige aspaytyn bos әureshilik bolyp qalsa eken. Arazdyqty qoz­dyr­ghyshtardyng diyirmenine su qúyatyndar onsyz da jetedi.

Janbolat MAMAY

http://www.zhasalash.kz/saraptama/4864.html