Qazaqtyng auyldaghy qara balasynyng auyldan qalagha kelip isteytin júmysy qúrylys júmysy ekenin sizder jaqsy bilesizder. Ókinishke oray, kýzet, taksi, qúrylys júmystaryn bireuge jaldanyp atqaru qazirgi kezde qazaq balasynyng enshisine qalyp otyr. Auyldaghy jaghdaydy ózderiniz jaqsy bilesizder. Múghalim men dәrigerge ghana júmys taba alasyz. Onyng ózinde talasyp, tartysyp, qolyndaghy birnәrseni auzyna salyp baryp, әiteuir bir vakansiyany alasyz. Elding balasynyng bәri de epti emes. Epti adamnyng qay jerde bolsyn júmystyng retin tauyp, istep ketetinin de moyyndau kerek. Onday azamattar mening ainalamda tabylady.

Mening tang qalatynym, bizding qúrylys salasynda qaptaghan týrikter tolyp jýr. Mening ishim ashityny, osy týrikting qay qaysysyna bolsa da joghary kategoriyaly qúrylys firmalary júmystaryn tapsyryp tastaydy. Al búlar qazaqtyng qara balasyn júmysqa salyp qoyyp, ózderi arada deldal bolyp, qaltasyn aqshagha toltyryp jýr. Astanany da, basqa qalalardy da qazaqtyng qara balasy men jer astyndaghy qara múnayy salyp jatyr. Qaltasy ashqagha tolghan búlar bizding qazaqtyng qyzdaryna ólgenshe qúmar. Ózderining kensesinde otyrghan qazaqtyng qyzdarynyng bәrin sonynan ertip alyp ketedi. Bizding búl jelikpeler týrikterding sonynan erip jýredi. Qaltasynda ashqasy bar adamnyng sonynan ketu qazir bizding keybir qyzdargha ar da, namys ta emes. Kafede kózing týsse qanyng basyna shabady.

Búl mening kózben kórip jýrgenim. Qazir qazaqtyng balasynyng qolynan kelmeytin tirlik joq. Biraq tek jaldamaly ghana bolyp jýr. Ay, anqau qazaqtyng balasy-ay! Qazaqtyng balasy qazir arhiytekturalyq qúrylys nysandarynyng kez kelgenin salyp, injenerlik esepterin jasap bere alady. Dәl qazir mening janymda belgili «Jetimder» degen kinoda Armannyng rólin somdaghan Núrjan degen jigit otyr. Fotoda janymdaghy sol jigit. VI GRUPP kompaniyasynyng bas geodezisti. Bilikti injener. Ol kezde búl jigit kishkentay ghana bala edi. Qazir kórip tang qaldym. Kórdiniz be, qazaqtyng jigitteri jan-jaqty talantty.

Al mynau, týrikter men orystildilerding bilimining qay dengeyde ekenin men ózim kózben kórip, júmys basynda aq tekserip tastaymyn. Mynqyldap eshnәrse de aita almaydy. Týk te bilimi joq. Bastary kóp nәrsege de jetpeydi. Búlar tek qazaqtyng balasyn qara júmysqa jaldap, ortada deldaldyqpen aqsha tabudyng ghana sheberi eken. Dýnie alma kezek. Jigitter, tek qana órkeniyet jolyna ghana oyanyndar. Mynau qanghyghan kelimsekterdi bilimderinmen, iskerlikterinmen, әreketterinmen, namyspen barlyq saladan yghystyryp shyghara alasyndar. Senderde búl qabilet bar. Qúrylysty da, múnaydy da, ekonomikany da, qarjyny da óz qoldaryna aludy josparap, taktikalyq jolmen júmys jasandar. Sonda namystaryng da, jigerlering de, túghyrlaryng da qúlamaydy. Senderdiki tek anqaulyq qana. Men de injenermin. Birneshe kompaniyany aralap kórip, kelisim shar jasau ýshin sóilesip kórip keldim. Aradaghy posrednikterge aldanbandar. Ózderinning nesibelerine qaydaghy bir qanghybastardy serik qylmandar. Búl kenderding ghana emes, bala shaghalarynnyng da nesibesi. Búl da senderding qoldarynnan keledi. Qolynan keltirip jýrgen nar jigitterdi de kózimmen kórip jatyrmyn. Qyzdargha ege bolyndar. Olardy dúrys qamtamasyz etinder. Bizdi býginnen bastap órkeniyetti sana, ghylym men bilim, jiger men minez, naqty әreket qana barlyq búghaudan alyp shyghady. Búl bәrimiz birigip otyra qolgha alatyn sharuamyz.

Bekbolat Qarjannyng facebook paraqshasynan

Abai.kz