Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 3831 10 pikir 18 Mausym, 2019 saghat 11:31

Barlyqtarynyzdy biriguge shaqyramyn!

Aghayyn, qazir bizding elde azamattyq qogham jas nәreste sekildi endi ayaghynan túryp keledi. Saylauda rasynda xalyqtyng ózi belsendilik tanytyp, baqylaushylardyng arqasynda qoghamdyq rezonans tudyra aldyq. Búl azamattyq qoghamnyng eng alghashqy sәtti qadamy. El tarixynda túnghysh ret saylaudyng bylyqtaryn әshkerelep shygha bildik. Búl fakt.

Alda qoghamdyq senim jónindegi kenes bar. Búl turasyn aitqanda biylikting ózi úsynyp otyrghan platforma. Keneste de qiytúrqy oiyndar oinalatyny belgili. Tarixymyzda búryn da kenes degen sayasy oiyndar birneshe ret bolghan. Sony nemen bitkenin bәriniz bilesizder. Tariyxtaghy qatelikti qaytalamas ýshin, jik-jikke bólingen aldynghy buynnyng jasaghanyn jasamas ýshin azamattyq qogham belsendileri, saylaudaghy bayqaushylar, eldegi partiyalar men qoghamdyq úiymdar barlyq ambisiyany ysyryp tastap, azamattyq qoghamnyng atynan, xalyqtyng sózin sóilep bir pozisiyada túruymyz qajet. 30 jyldyq jýie tym kýshti. Erteng keneske әrkim óz pozisiyasymen, әrqily úsynyspen kirer bolsa ózimizdi ózara daulastyryp qoyyp sonyn siyrqúiymshaqtandyryp, "bólip al da biyley ber" degen strategiyamen kenestegi enbek te esh ketedi.

Saylauda әr belsendi ózine berilgen bir-bir uchaskege jeke-jeke bardy. Biraq, kenesting jaghdayy mýldem bólek. Bәrimiz bir jerge jinalyp, ortaq pozisiya ústanatyn jerimiz endi keldi. Eger oilaghanymyz elding qamy ekeni ras bolsa dәl osy jerde biriguimiz kerek. Kenesting júmys isteu mexanizmin biylik siltegen jolmen emes, onlayn ótkizip elimiz tikeley kórip otyratyn formatta ótkizuge kýsh saluymyz qajet.

Al, xalyqtyng kókeyinde jýrgen qanday mәselelerdi kóteru qajet degen súraqty azamattyq qogham elmen aqyldasa otyryp ortaq kelisimge keluge bolady. Parlamenttik saylaugha әli erte, demek bizge qanday úiymgha, qozghalys pen partiyagha jatatynymyzgha qaramay birauyzdan birigip demokratiyalyq saylau zanyn, sayasy ózgerister jýiesin úsynyp, bekitip alugha kýsh júmsau kerek. Qazir bólinetin emes, birigip jýiege qarsy ortaq pozisiyamen shyghatyn uaqyt. Aldymen bәrimizge tiyimdi úsynystardy berip, qazirgi Parlamentten ótkizip alghansha bir júdyryq boluymyz qajet. Jýieni reformalap alghannan keyin әrkim óz sayasy kózqarasyna qaray partiya qúrugha, qozghalys ashugha belsene kirise berse bolady. Bir jaghynan osy keneste enbek etu arqyly azamattyq qogham ókilderi ózderine ýlken tәjiriybe jinaydy. Óz qasynyzda jýrgen serikterinizding kim ekenin sayasy prosess pen praktikada shynayy kórip ajyratatyn bolasyzdar. Búl keleshek sayasy karieralarynyz ýshin de ýlken tәjiriybe. Sondyqtan barlyqtarynyzdy biriguge shaqyramyn. Keneste әrkim әr jaqqa búra tartpay bir pozisiyamen shyghayyq. Biylikten alugha bolatyn reformany maksimum alugha kýsh salayyq! Dәl qazirgi uaqytta bizding bir ghana sayasy bәsekelesimiz bar. Ol - býgingi biylik, qazirgi jýie!

Bauyrjan Serikbaydyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5607